Valgustus. Venemaa (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Valgustus Venemaal

Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa........................................

Ajalugu

22

docx

Uusaeg

Renessansiajastu ­ tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused ­ 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp ­ Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem

Ajalugu

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid viimased rahvusriigid(Saksamaa, Itaalia). Eneseteadvuse kasv ja ühtse rahvuse tunnetamine. Teisel poolel hakkas arenema ka töölisliikumine. Pandi alus uuele ideoloogiale lisaks konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa

Ajalugu

70

docx

Nimetu

- Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel: - Venemaa ja Türgi mentaalne eraldumine läänest (esialgu usuline vastuseis) - Lääne jaoks Idas arengupeerus ja despotism (oluline 18saj.) - Varem oluline barbaarne põhi/tsiviliseeritud lõuna Piirkonnad: 1. Lääne-Euroopa: ,,Rahvusriikide" kujunemine ja atlandi orientatsioon 2. Kesk-Euroopa: Poliitiline killustatus (Saksamaa, Itaalia) 3. Kesk-Ida-Euroopa: Eeskujuks lääs (piiriks Elbe) (Saksa idaalad, Baltikum jne.) 4. Ida-Euroopa: Puuduvad euroopalikud struktuurid (Venemaa ja Türgi)

Kategoriseerimata

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused. 17.saj seisakuaega- sõjad, näljahädad, katkulaine Thomas Robert Malthus rahvastiku kasvu tagajärgedest. “Essay of Population” hoiatas, et rahvaarvu suurenemine tekitab tõsist näljahäda. Suurima rahvaarvuga riigid. Prantsusmaa ja Venemaa (35milj) Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad varauusaja Euroopas. Madalmaades, Lõuna-Euroopas. Prantsusmaa 23%, Inglismaa 33%. London (200-900 tuh), Pariis (200-650 tuh). Keskmine prognoositav eluiga. 15.aastaselt, M-57, N-38. Lõpuks, M-57, N-50 (sünnitusabi paranes). Laste suremus oli suur, koos sellega u 30a Sündivust ja surevust mõjutavad tegurid. surm sünnitusel, nälg, epideemiad. sündimus kontroll puudub(usk ka selle vastu) Ohtlikuimad nakkushaigused ja vaktsineerimine

Ajalugu

19

pdf

Uusaeg

VARAUUSAEG (1517 ­ 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon)

Ajalugu

39

doc

Ajaloo põhiperioodid

hakati ministeeriumide raames teatrit tegema ­ sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal 6 tähendas erinevalt antiigitähendusest müsteerium teatrietendust. Linnakultuuri juurde kuulusid ka erinevad pidustused, ronkkäigud jne. Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli üheltpoolt 12,13.saj poliitiliselt killustatud Venemaa ­ Läänepool Vene vürstiriikidest asusid Baltimaad, hakkas pihta nende alade võidu ristiusustamine. Lõuna-Läti ja kuramaa alistati Eestlastest hiljem, alles 13.saj teisel poolel, Leedulased jäidki alistamata, nendele peale Riia poolt tulevate rünnakute tulid rünnakud ka Preisimaalt. Venelastele läksid 1230´del aastatel kallale Mongolid (tatarlased), oli tegemist viimase suure laviiniga keskajal. Nad tegid kaks retke: põhja poole 1236 vallutati ___ ja 1240 vallutati lõunapool Kiiev,

Ajalugu

33

docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida; kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis IdaEuroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivsee maakasutuse tõttu LääneEuroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks. Samuti seisuslikud struktuurid on idas tugevamad kui läänes. Venemaa ja türgi kui ''arengupeetusega'' riigid: Hakati kõnelema ühistest väärtustest ning kutsuti rahvaid ühinema nende kaitseks. Eriti hoogustusid üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. sajandi esimesel ning 17. sajandi teisel poolel. Õhtumaa 1  määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt

Ajalugu

Kommentaarid (0)