Marin Tiganik Seminar2: Teises tööülesandes pidin statistilisi andmeid seostama ja analüüsima. Mul oli vaja otsida andmeid sama perioodi kohta nagu esimeses tööülesandes (2007-2013) töötuse ja inflatsiooni kohta. Samuti pidin võrdlema samal perioodil Brasiilia töötust ja inflatsiooni. Andmete ja ülevaadete leidmiseks kasutasin Statistikaametit ning maailmapanga andmeid. Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötus Eestis (%) 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 Inflatsioon Eestis (%) 6,6 10,4 -0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 SKP muutus Eesti (%) 24 8,4 -22,9 0,5 14,9 0,3 9,3
te Juhendaja:ÜlleV algiPärnumaa 2010 Sisukord 1. Maailmapank 2. Presidendid 3. Eesti maailmapangas Maailmapank Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne- Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. 1990. aastatel avanes Maailmapangale Ida-Euroopa. Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide
WB Maailmapank Maailmapank on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga Bretton Woods'is USA's, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods'i institutsioonidena. Maailmapanga peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise
· Sissetulekute · Eetilised kihistumine hoiakud · Regionaalse · Sotsiaalsed majandusareng eripärad programmid Maailmapanga ettevõtluskeskkonna edetabel Maailmapanga uuring Doing Business (DB) 2013 paigutab Eesti äritegemise poolest maailmas 21. kohale. Äri alustamise hõlpsust hinnati Eesti puhul 47. kohaga. Parimaks hinnati Eestis piiriülest kauplemist, kus tuldi 7. kohale, kinnisvara registreerimise kategoorias oli Eesti 14. kohal. Kehvemad tulemused tulid investorite kaitse ja maksejõuetuse Eesti ettevõtluskeskkond on märgatavalt paranenud tänu võimalusele luua sissemaksuta ettevõte
ÜRO peamised probleemid on seotud tõhususega: sõlmitud on palju kokkuleppeid, ent palju on jäänud ka sõlmimata või jõustumata (nt Kyoto protokoll); krooniline rahapuudus; kuidas panna suuremaid ja jõukamaid riike panustama ning tegutsema rohkem ÜRO raames, hoides seda samal ajal areenina, kus ka väiksemad ja vaesemad saavad oma huvide eest seista. Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis pakub arengumaadele laenu. Maailmapanga ametlik eesmärk on vaesuse vähendamine. See loodi 1944. aastal Bretton-Woodsi konverentsil (samal konverentsil loodi ka IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond). Maailmapanga peakorter asub Washingtonis USA-s, sellel on 187 liikmesriiki. Maailmapanga president on praegu Robert Zoellick. Tänapäeval keskendub Maailmapank aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, mistõttu antakse läbi Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni rahalist abi madala sissetulekutasemega riikidele
Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuutareservid: 13 miljardit USD Maailmapanga Ease of Doing Business indeks (2013): Egiptus asub 128. kohal 189 riigi seas.
59,2% SKT-st (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 46. koht Eksport: $ 5112000000 (2013) $ 5447000000 (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 115. koht Import: $ 10030000000 (2013) $ 9912000000 (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 102. koht 5 SKT SKT näitajad El Salvadori kohta Kokku: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel (2012) 102. koht El Salvador $23864 Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel (2013) 103. koht El Salvador $24259 Maailmapanga andmetel (2013) 100. koht El Salvador $23787 CIA World Factbook’ i andmetel (2003-2013) 102. koht El Salvador $24670 1 inimese kohta: 92. koht El Salvador $6720 SKT näitajad Eesti kohta Kokku: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel (2012) 105. koht Eesti $22376 Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel (2013) 102. koht Eesti $24888 Maailmapanga andmetel (2013) 101. koht Eesti $24477 CIA World Factbook’ i andmetel (2003-2013) 103.koht Eesti $24280 1 inimese kohta: 37. koht Eesti $23280
andmetel ei käi maailmas umbkaudu 75 miljonit algkooliealist last koolis. Enamasti on selle põhjuseks vanemate hariduse puudumine ja rahaliste vahendite nappus. Samuti ei jõua lapsed tihti kooli, sest nad on liiga haiged või näljased. Teiseks, arvan, et inimestele tuleks luua rohkem töökohti ning maksta õiglast ja mõistlikku palka. Nad ei saa elada, süüa ja isegi riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Maailmapanga kohaselt on vaene see inimene, kes peab hakkama saama kõigest 1 euroga päevas. Hetkel elab äärmises vaesuses umbes 1,3 miljardit inimest. Rahvastiku kasv põhjustab vaesust nii peredes kui ühiskonnas, sest nappe resursse tuleb jagada veelgi suuremale hulgale inimestele. Selle olukorra lahendamist annab parandada näiteks kui kehtestada kahelapsepoliitika. Teisalt vajavad vaesed pered endiselt lapsi, et tagada endile turvalisem vanaduspõlv.
toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 8. augusti 2008. aasta seisuga oli FAO-l 193 liiget FAO asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. Aastal 1951 viidi FAO peakontor Washington DC-st Itaaliasse Roomasse. Dr Jacques Diouf peadirektor IBRD- Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. (185 liikmesriiki.) Robert B. Zoellick Maailmapanga 11. tegevjuht - 1. juulist 2007 Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. IMF- Rahvusvaheline Valuutafond. IMF töötab edendada ülemaailmset majanduskasvu ja majandusliku stabiilsuse. WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise World Trade Organization) See loodi 1995. aastal. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. aastal. peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. WHO- Maailma Terviseorganisatsioon. on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline
Populatsioon kipub kasvama Populatsioon kipub püsima stabiilsena või vähenema Emad asendavad end järgmises põlvkonnas tütardega 4. Kui palju inimesi elab ekstreemses vasuses (see tähendab elavad vähem kui 1,25 dollariga päevas)? Iga 4s inimene Iga 7s inimene Iga 15s inimene Iga 19s inimene 5. Maailmapanga arenguindikaatorite andmebaasi (http://data.worldbank.org/indicator) kasutades hinda, milline oli muutus protsentides aastatel 2004 ja 2012 alla 5 suremusmääraga madala sissetulekuga riikides? Kasv umbes 30% Kasv umbes 35% Vähenemine umbes 21% Vähenemine umbes 30% 6. Kasutades eelmises ülesandes koostatud graafikut, mis aastal oli viimati oodatav eluiga Rootsis praegusel Mosambiigi tasemel?
Seevastu on maru naljakas mõelda, et Eestis on õpilaste hulgas tavapärane kuulda nurinat, et kooliskäimine on üks tüütu kohustus. Teiseks, arvan, et inimestele tuleks luua rohkem töökohti ning maksta õiglast ja mõistlikku palka. Praegune olukord on seal lihtsalt naeruväärne, sest töövõimelised inimesed teevad sõna otseses mõttes orjatööd. Nad ei saa elada, süüa ja isegi riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Maailmapanga kohaselt on vaene see inimene, kes peab hakkama saama kõigest 1 euroga päevas. Hetkel elab äärmises vaesuses umbes 1,3 miljardit inimest. Kolmandaks, rahvastiku kasv põhjustab vaesust nii peredes kui ühiskonnas, sest nappe resursse tuleb jagada veelgi suuremale hulgale inimestele. Selle olukorra lahendamist annab parandada näiteks kui kehtestada kahelapsepoliitika. Teisalt vajavad vaesed pered endiselt lapsi, et tagada endile turvalisem vanaduspõlv.
Tegevus peatus 1994 (kõik hooldusterritooriumid on saavutanud omavalitsuse või iseseisvuse). 5) Rahvusvaheline kohus Peamine õigusorgan. Asub Hollandis Haagis. Peassamblee valib 15 kohtunikku. + räägitakse, midagi pole juhtunud, nt sõdu - kulutatakse palju raha 6) Sekretariaat ÜRO tegevuse igapäevane korraldamine, mida juhib peasekretär. ÜRO info levitamine. Osutab tõlketeenust. Eriagentuurid: Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ILO, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Maailmapanga gruppi kuulub UNESCO Fondid, programmid: UNICEF NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (regionaalne sõjalis-poliitiline organisatsioon) Asutatud 1949 Peasekretär Anders Fogh Rasmussen esindab, aga ei otsusta 28 riiki Eesti liitus 2004 Eesmärgid: · Kriiside ohjamine · Rahuvalve väljaspool liikmesriikide territooriumi · Rahastab teadusuuringuid ja kultuuripärandi kaitse programme Tsiviilstruktuur 1) Põhja-Atlandi Nõukogu kõrgeim võimuorgan
viimastel aastakümnetel jagama ratsionaalset ehk teadvustatud hirmu planeedi Maa resursside ammendumise pärast tarbimisnaudingute rahuldamisel. Tarbimisvõimaluste erinevad tasemed Tänu tööstuslikule masstootmisele on märkimisväärne osa inimkonnast jõudnud ajajärku, kus neid ei ohusta enam nälg või ebapiisav olme. Tänapäeva maakera 7 miljardist asukast võivad ennast selliseks pidada umbes pooled. Samas elab Maailmapanga andmetel allpool vaesuspiiri 1,2 miljardit inimest; nemad peavad päevas läbi ajama vähem kui 2 dollariga ($). Alla 8$ päevas saavad kulutada aga veel u 2,5 miljardit inimest. Samas neid, kelle aastane sissetulek ületab 20 000$ (päevane kulutamisvõimalus seega u 54$), elab Maal ligi miljard (Autor, aastaarv). Maailma vaeseimateks riikideks on Maailmapanga andmeil Etioopia, Burundi ja Sierra Leone, kus sissetulek ühe elaniku kohta jääb alla 100 dollari aastas.
(keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 700 2000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Üks suurimaid ohte tervisele on väikeste osiste (väiksemad kui 10 mikromeetrit) edasikandumine õhus. Kõige suurem on nende osiste kontsentratsioon just pealinnas Pekingis. Maailmapanga hinnangul on
72 Eesti kuulub WTO-sse alates 1999. aastast; lisaks EL liikmesriikidele kuulub alates 1995. aastast WTO-sse ka EL ise73. Lisaks kuulub Eesti ka mitmetesse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mille õigusaktid võivad samuti ühinguõigust mõjutada. Näiteks kuulub Eesti alates aastast 2010 Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (Organisation for Economic Cooperation and Development, OECD).74 Alates 1992. aastast on Eesti Maailmapanga (World Bank, WB) liikmesriik.75 Eesti kuulub ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomiteesse (Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism, Moneyval) ning EL liikmesusest tulenevalt peab Eesti täitma ka Financial Action Task Force’i (FATF-i) rahapesualaseid standardeid, olemata selle liige.76 Ühingukollisiooniõiguslikku
aastaks 2010, arengumaad 2020). Liikmeid 21-Austraalia, Brunei, Kanada, Tsiili, Hiina, Hiina Hongkong, Indoneesia, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Peruu, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Filipiinid, Venemaa, Singapur, Taivan, Tai, USA, Vietnam. Organisatsioon annab 55 % maailma SKT-st ja 49 % maailma kaubavahetusest, suurim organisatsioon rahvaarvult Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) - üks Maailmapanga grupist. Alustas tööd 1945. Ülesanne on anda riikidele arenguabi laenude näol ja teha ülevaateid riikide arengutasemest. Aastakoosolek koos IMF-ga. Liikemeid üle 180 Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) - 1948 sõlmiti Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesandeks oli alandada riikidevahelisi kaubanduspiiranguid. Hakati korraldama läbirääkimisi ja välja töötama ühiseid reegleid kaubavahetuseks.1994 reorganiseeriti, alates 1995-st WTO. Seisab hea
1955. aastast ning on pikka aega rahvusvahelises tegevuses. Sri Lanka on loonud tihedad suhted Kagu-Aasia Maade Assotsiooniga (ASEAN) • Nepal - (Demokraatlik Liitvabariik) – säilitab häid suhteid nii Hiina kui ka Indiaga. Välispoliitika juhindub ÜRO põhimõtetest. Ühines ÜRO-ga 1955. aastal • Bhutan -(Kuningriik) – hakkas arenema ühinedes 1971. aastal ÜRO-ga. Bhutan on Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga liige. Samuti on aktiivne liige Lõuna- Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioonis (SAARC). • Maldiivid – (Vabariik) – ühines ÜRO-ga 1978. aastal ning liitus Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooniga 1982. aastal. Maldiivid on edukalt loonud koostööd rahvusvaheliste inimõiguste organistatsioonidega nagu näiteks Rahvusvaheline Amnestia.
0 7.4 Võrdlus Eesti ja Taani tööpuuduses 2007-2010 Eestis tõusis töötus 2009 ja 2010. aastal üle kahe korra, mis oli 2008 a. Siin on selgelt näha, et majanduskriisi tõttu läks paljudes firmades koondamiseks. Võib järeldada, et majanduskriisi puhkedes, olidki esimeseks kulude kokkuhoiuks personalikulud. Kuid kui võrrelda Eestit ja Taanit, siis jääb silma kohe, et Taanis on töötus olnud kogu aeg selgelt madalamal tasemel. Kuna 2011 aasta andmeid ei olnud maailmapanga lehel, siis kahjuks seda aastat võrrelda ei saa, kuid kui vaadata eelmist inflatsiooni tabelit, siis võib eeldada, et töötus on Eestis vähenenud. Sama saab öelda ka ilmselt Taani kohta. SKP (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 7.5 -3.7 -14.3 2.3 7.6 Taani 1.6 -0.8 -5.4 1.3 1.0 Võrdlus Eesti ja Taani % SKPs
Lõuna-Korea majanduse arengutase Lõuna-Korea majandus on arenenud, suurelt jaolt vabaturu majandus, mis on Aasias suuruselt neljas ja 15. maailmas. Lõuna-Korea ümberkujunemine arenenud riigiks 1960 ja 1980 aastate vahel nimetati Hani jõe imeks. Lõuna- Korea rahvast loeti üheks "Aasia Tiigrite" rahvuseks. Praegu on Lõuna- Korea on Maailmapanga poolt liigitatud kõrge sissetulekuga ning IMF-i ja CIA poolt arenenud majandusega riigiks. Lõuna- Korea pealinn Söul on suur ülemaailma tuntud linn ja rahvusvaheline finantskeskus Aasias. Äärmiselt konkurentsivõimeline haridusüsteem ning kõrge kvalifikatsiooni ja motiveeritusega tööjõud on selle teadmistepõhise majanduse kaks peamist tegurit, millel on maailma kõrgeim teaduslik kirjaoskus ja teiseks väga arenenud matemaatika.
Hetkel 27 liiget Rahaliidus 14 liiget EL juhtinstitutsioonid: Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Rahvusvaheline Valuutafond IMF Alustas tööd 1945 Ülesanne on aidata vältida ülemäära järske, maailma- majandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi, leevendada eri piirkondade finantskriise Annab riikidele laenuabi Liikmeid üle 180 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) On üks Maailmapanga grupist Alustas tööd 1945 Ülesanne on anda riikidele arenguabi laenude näol ja teha ülevaateid riikide arengutasemest Aastakoosolek koos IMF-ga Liikemeid üle 180 Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO Seisab hea selle eest, et kõikidel riikidel oleks ühesugused võimalused kaubavahetuseks ja püüab vältida kaubandusbarjääre 2008 aasta juuli seisuga 153 liiget Eesti liige aastast 1999
hilines,mõeldi välja ostutsekid ja tsekiraamatud) Kriisi alguses polnud põhiprobleem selles,et kaupa oli vähe-hoopis raha oli liiga palju(eriti seni,kuni hüperinflatsioon inimeste hoiuseid veel lõplikult nullinud polnud),mistõttu rahavas ostis paaniliselt kõike kokku. Teine kaubanduspuuduse põhjus oli nõukogude jaotus-ja veondussüsteemi kokkuvarisemine.Vanad majandussidemed katkesid,seiskus paljude ettevõtete töö. (1992 a.astus Eesti Pank Maailmapanga liikmeks) Majanduslnguse peatamiseks oli tollasel Eesti valitsusel vaja lahendada kaks probleemi. 1.Orienteerida osa majandussidemeid ümber idast läände,sest polnud lootust,et idast saavad nähtavas tulevikus kindlaid ja usaldusväärseid äripartnereid 2.peatada hüperinflatsioon,sest just see tekitas vähegi pikemaajaliste äriplaanide tegemist. 1993-hakkas Eesti majandusolukord paranema.Kõige suurema muutuse tegi keskpank laenu andmist reguleerivate normatiivide osas.
parandamiseks. Kui on selge, et ei too riik ei suuda laenu tagasi maksma, siis sekkutakse riigi juhtimisse ja võetakse kontrolli alla looduslike maavarade eksport. Pärast laenusumma tagasi saamist lastakse riigi majandus kunstlikult põhja, et tulevikus oleks lihtne seda riiki mõjutada. Näiteks võib tuua Ecuadori Peruu ja Boliivia, kus rahvas tõstab häält hiiglaslike laenude vastu, mis on võtud mõne üksiku riigi ametniku poolt. Argentina on juba keeldunud Maailmapanga poolt antud laene tagasi maksma, kuna võimule on saanud inimesed, keda ei anna ära osta. Selle süsteemi taga on ülemaailmsed firmad,osad riigid ja erinevad oraganisatsioonid.100-st maailma suurimast majanduslikust koguproduktist kuulub 52 erinevatele korporatsioonidele ja 47 neist asub USA-s. On selge, et enam ei ole sõdade eestmärgiks saada juurde maa-alasid. Uueks sihiks on majanduslik
linnades elab rohkem inimesi kui maal 3,3 miljardit , ennustas ÜRO tänavu juunis. Ainuüksi Hiinas kolib igal aastal külast linna 18 miljonit inimest. Inimene hakkab muutuma urbanistlikuks liigiks. 2030. aastal ulatub linnaelanikkond ennustuste järgi viie miljardi inimeseni, kellest 81 protsenti elab arengumaades. Aastail 20002030 toob ränne ja loomulik iive Aafrikas ja Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ajal kui kogu rahvastikust moodustab maaelanikkond kõigest 58 protsenti. Vaateaken rikaste ellu Tänapäeva infotehnoloogia arengust saavad osa peaaegu et kõik külaelanikud. Nüüd nad mõtlevad, et ka nemad võivad hankida disainerrõivad ja kiiskava uue auto, kui nad vaid lahkuvad maalt. Üleilmne kliimasoojenemine ainult hoogustab seda nähtust kuna
arusaadav kuna turumajanduslikes tingimustes on ilmne, et maid ostetakse ja müüakse ja seetõttu maatükid killustuvad, mis kehtib ühtlasi ka uusasustusele. Selle kõige taustal aga on ilmne, et ostetakse paremaid maatükke ja omaduste poolest kesisemad jäävad seisma, mis aga ei saa olla kusagilt poolt vaadatuna kiiduväärt. (Ridell, Rembold 2002) Peatuti ka Ida- ja Kesk-Euroopa ja Kesk Aasia Initsiatiivil(ECAI), mis on Maailmapanga, FAO ja huvitatud riikide valitsuste vaheline arendusprojekt kindlustamaks postsotsialistlike riikide maaalaste küsimuste valutuimat lahendust. ECAI eesmärkideks olevat parendada teadlikkust osalevate osapoolte vahel, arendada välja optimaalsed tingimused ja tegevusplaanid post-sotsialistlike riikide kinnisvaraturgude jaoks ning regionaalseid eripärasid arvesse võttes minimeerida maakorraldusalaste tegevuste kulukust
a. Eelkäija GATT (Üldine Tolli- ja Kubanduskokkulepe, 1948.a) Eesmärk: elavdada rahvusvahelist kaubandust, selleks kõrvaldada barjäärid ning alandada tollitariife, mis omakorda aitaks suurendada investeeringuid ja luua uusi töökohti. Paraneb liikmesriikide vaheline kaubavahetus, alanevad tollimaksud, võrdsed aktsiisimaksud kõikidele kaupadele, vaba konkurents, heaolu suurendamine. 6) IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Kõik IMF-i liikmed võivad astuda ka 1944.a asutatud Maailmapanga liikmeks, mis annab laenu. Asutati aastal 1944; peakorter Washingtonis Üle 180 liikme. Eesti alates aastast 1992. Ülesanne: koordineerida maailmamajandust - eelkõige vältida järske valuutakursi kõikumisi ja leevendada riikide finantskriise, anda ka laene. Rahvusvaheline firma (RVF) = rahvusvaheline ettevõte (RVE) Mõned RVE-d on suuremad kui rahvusriigid. RVE on ettevõte mis tegutseb paljudes riikides ja majandussidemed ületavad riigipiire.
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990
sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik demokraatia ja kodanikeühiskonna arenemiseks ja toimimiseks F. Fukuyama - sotsiaalne kapital kui norm, mis aitab ühel või mitmel inimesel koopereeruda. Page 5 Sotsiaalse kapitali uurimine § 1990. aastatel toimunud sotsiaalsed muutused § majandusteadlaste huvi tõus § uurimise eestvedaja on Maailmapanga vastav töögrupp. § Töötajate panus on erinev ja oleneb paljudest teguritest. Sotsiaalse kapitali mõõtmiseks on kaks viisi: · sotsiaalsete võrgustike, inimeste vahelise usalduse mõõtmine · vabatahtlike kodanike ühenduste mõju hindamine ühiskonnas Page 6 Sotsiaalse kapitali mõju majandusele · sotsiaalne kapital on oluline ühiskonna
passiivse päikesekütte kasutamine on kõikjal maailmas järjest rohkem kasutust leidnud. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India küladesse rajatud päikeseenergial töötavaid süsteeme. Päikeseenergia kasutamine laieneb ka Sri Lankas, Zimbabwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis jm. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. TUULEENERGIA Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute
Majanduse alused – 1. Seminar Antud seminari eesmärgiks on tutvuda Eesti Statistikaameti Interneti andmebaasiga (http://www.stat.ee/ ) ja Maailmapanga Interneti andmebaasi (http://data.worldbank.org). Kasutades neid andmebaase, tuleb esitada tabelina SKP näitaja sissetuleku meetodil ning võrrelda Eesti antud perioodi SKP muutust Belgia SKP muutusega. Tabelites tuleb välja tuua SKP suurus ja kuni kolme olulisema SKP komponendi suurused. Näitaja (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 SKP 16 241.10 16 511.03 14 138
nagu vabadus, edukus, õiglus ja turvalisus. Kõiki nimetatuid korraga maksimeerida ei saa, sest tegemist on vastuoluliste taotlustega. Vabadust ja edukust peetakse tavaliselt majandus- kasvu eelduseks, majandusarengu saavutamiseks ei tohi ära unustada ka kahte viimast. Kuna majanduskasv ja majandusareng on tõepoolest omavahel seotud nähtused, kasutatakse viimase levinuima mõõdupuuna tulutaset per capita võrreldavas vääringus. Maailmapanga klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad 1997. aasta andmetel kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kõrgeltarenenud riikide (high-income economies) hulka. Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidest on ainus sellesse gruppi kuuluv riik Sloveenia. Eesti koos Horvaatia, Ungari, Poola ning 134 Tsehhi ja Slovaki vabariikidega on arvatud järgmisse gruppi. Ülejäänud siirderiigid
planeerimisele tulevikus. Hindamist ei teostata ainult pärast projekti või programmi lõppemist, vaid seda saab teha kogu projekti või programmi perioodi jooksul, sõltuvalt selle kestusest. Sel juhul on võimalik rakendada järeldusi juba käimasoleva projekti või programmi eluajal. Projektitsükli kasutamine juhtimismeetodina Projektitsükli juhtimine on üks konkreetne projektijuhtimise metoodika, mis võeti esmakordselt kasutusele 1960ndate alguses Maailmapanga projektide planeerimisel. Erinevates variatsioonides kasutavad projektitsükli juhtimist kõik suuremad arendusprojekte rahastavad organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Liidu Komisjon. Projektitsükli meetod ja selle alustaladeks olevad tehnikad nagu sidusgruppide analüüs, probleemi- ja eesmärgipuu, loogiline maatriks jne. on suurepärased abivahendid projektide kavandamisel ja juhtimisel. Projektitsükli peamine eelis seisneb süsteemsuses. Otsuste tegemine on muudetud
on olnud täiesti erinevad ja üksteist välistavad b. on moodustanud võrdlemisi ühtse ja järjepideva süsteemi c. on käsitlenud erinevaid valdkondi ja seetõttu võrreldamatud 14. Tulenevalt konkreetsest situatsioonist ja väljakujunenud majanduse struktuurist oli taasiseseisvunud Eesti Vabariik a. mänguruum majanduspoliitika vallas väga väike b. võimalik valida paljude majanduspoliitiliste suundade vahel c. võimalik valida vaid IMF ja Maailmapanga s... vahel 15. Eesti NSV tööstuse arendamine sõjajärgsel perioodil a. oli NSV Liidus unikaalne ettevõtmine b. oli NSV Liidus täiesti tavaline industrialiseerimiskampaania c. toimus suuresti Leningradi tööstusringkondade survel 16. paljud tootmisvõimsused Eesti NSV tööstuses loodi esmajoones a. tööpuuduse vahendamiseks ja kohaliku turu varustamiseks b. imigratsiooni soodustamiseks ja Idaturu varustamiseks c
stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. Nüüd on valitsus seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Joaquín Almunia ja Maailmapanga juhtide hinnangul on Eestil selleks kõik võimalused. http://et.wikipedia.org/wiki/Euro tekst http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.europeanweekly.org/images/features/euro- logotype.gif&imgrefurl=http://www.europeanweekly.org/pages/features/fea_business.htm&us g=__1MDYwpVyJElY0t2jb7L1HJnxkp4=&h=581&w=606&sz=4&hl=et&start=13&tbnid=D Vvl3siu78PO6M:&tbnh=130&tbnw=136&prev=/images%3Fq%3Deuro%26gbv%3D2%26hl %3Det%26sa%3DG pilt
Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn "ÜRO organisatsioonide perekond"), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. ÜRO eriagentuuride hulka kuuluvad näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapanga gruppi kuuluvad finantsinstitutsioonid ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon. ÜRO fondidest ja programmidest võib nimetada ÜRO Lastefondi ja ÜRO Arenguprogrammi. Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude
· radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Tubaka tarvitamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas.
töökoha. · Rahapesu - Rahapesu enamasti ei võrdsustata korruptsiooniga, kuid need on sageli tihedalt seotud. Rahapesu eesmärgiks on n-ö maskeerida ebaseaduslikult saadud tulude allikat, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati mingi kuritegu (altkäemaks, ebaseaduslik relva- ja narkokaubandus, terrorism jms). · Riigi riisumine - Riigi riisumine iseloomustab Maailmapanga uuringu kohaselt kõiki endisi idabloki riike. See nähtus hõlmab seaduste kujundamist sel moel (sh ka seaduseloojate äraostmist), mis võimaldab riigivara riigi jaoks kahjulikel tingimustel teatud väikese otsustajate grupi kätte liikuda. Riigi riisumist ei saa reeglina pidada üksikjuhtumiks, vaid hästitoimivaks süsteemseks võrgustikuks, kus on omavahel seotud nii poliitiline kui majanduslik eliit. Korruptiivsuse mõõtmine
Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana 2006 Milleks ÖMR? Eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult. ÖMR näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Eesti arengu jätkusuutlikkus on langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule. EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t 1400 1152 1200 1000 868 896 957
See osa kapitalist kaotab aja jooksul oma väärtust b) finantskapital- pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. See osa kapitalist peaks aja jooksul tulu tooma. Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud. Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta Lorenzi kõveraabil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt jaotuvad tulud riigis.Samamoodi aitab mõõta ebavõrdsust ka Gini indeks. Maailmapanga andmetel on suhteliselt võrdselt tulud jaotunud Slovakkias, Austrias, Taanis, Jaapanis jne. Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias. MIS ON VAESUS? Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Eristatakse absoluutset vaesust- inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd
sooja talve ja niiske kuuma suvega troopiline mussoonkliima (keskmine temperatuur Guangzhous külmimal kuul 13 °C, kõige soojemal 29 °C), sajab 7002000mm (Taivanil üle 3000mm) aastas. Sademete ebaühtlase jaotumise tõttu on Hiinas kohati põuda või uputusi (eriti Huanghe jõe piirkonnas). Augustis- septembris on Ida- Hiinas taifuune. Eesti ja Hiina kliimal suurt vahet pole Hiinas on ainult talvel natuke soojem see tuleb sellest et hiina asub mere lähedal ja natuke rohkem lõuna pool. Maailmapanga hinnangul sureb Hiinas aastas ligi 400 000 inimest õhusaastuse tõttu ning õhu- ja veereostus lähevad riigile aastas maksma 100 miljardit dollarit. Hiina suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Üks suurimaid ohte tervisele on väikeste osiste (väiksemad kui 10 mikromeetrit) edasikandumine õhus. Kõige suurem on nende osiste kontsentratsioon just pealinnas Pekingis
endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses . Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool keskmisest sissetulekust kas teenitakse vähem või rohkem. Subjektiivne vaesus igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte. Otsene ehk süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu- ja eluasemevajaduse rahuldamist. Kuni 80% absoluutsest vaesuspiirist.
Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: · Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks . Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses . · Suhteline vaesus inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool keskmisest sissetulekust kas teenitakse vähem või rohkem. · Subjektiivne vaesus igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte. · Otsene ehk süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu- ja eluasemevajaduse rahuldamist
ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush, Nicolas Sarkozy ja Barck Obama. Nad on teadvustanud endale loo jutustamise võimekust. Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et "...jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud". Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes, 2015). 1.1 Millal lugusid jutustada? Võimalikud olukorrad jutustuse kaasamiseks:
keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India küladesse rajatud päikeseenergial töötavaid süsteeme. Päikeseenergia kasutamine laieneb ka Sri Lankas, Zimbadwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis jm. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Üks tähtsaid alternatiivseid energiarliike on veel tuuleenegria. Tegelikult on tuule jõudu kasutatud juba ammustel aegadel, kuid mitte elektrienergia tootmiseks. Kuigi tuuleenergia
erinevates riikides. UNDP (ÜRO Arenguprogramm) on 1990. aastast seda indeksit väljastanud pea iga riigi kohta (Eesti puhul kasutati alguses näiteks NSVL andmestikku) ning peale 2010. aasta metoodika muutmist jagatakse riigid nelja erinevasse gruppi: väga kõrgelt arenenud, kõrgelt arenenud, keskmiselt arenenud ning madalalt arenenud riigid, jättes välja ainult mõned riigid. Viimaste puhul ei ole põhjuseks mitte skaalale mahtumine, vaid UNDP või Maailmapanga poolne andmete puudulikkus. Praegune Inimarengu indeksi arvutamine meetod võtab arvesse kolme aspekti: haridus, tervis, elustandard. Enne 2011. aastat oli indeksi loomisel kasutusel aga näitajate teised aspektid, mistõttu varasem pingerida võib just seepärast natuke varieeruda. Elustandardi mõõtmiseks kasutatakse kõige lihtsamat majanduslikku näitajat RKT (rahvamajanduse kogutoodang; riigis elavate inimeste kogutoodang) elaniku kohta. Tervise puhul on
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C. Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele....
hõivatutest oskustöölised ja need asuvad kõrget lisaväärtust tootvatesharudes. 1950. aastal oli 51% Ameerika töötajatest hõivatud tootmises, 11% teenuste sektoris, 29% andmetöötluses ja 7% tegeles uue teadmise loomisega. 21. sajandi alguses olid vastavad proportsioonid järgmised: tootmine 24%, teenused 14%, andmetöötlus 43% ja teadmine 15%. Globaalne Infotehnoloogia Raport Alates 2001. a koostab Maailmapanga Infotehnoloogia Grupp Globaalsest Infotehnoloogia Raportit. Võttes aluseks IKT olulise ja üha määravama rolli riikide arengus ja majanduskasvus, võtab kokku infotehnoloogilist arengut mõjutavad tegurid ja reastab Võrdvalmiduse Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi. Võrguvalmidust vaadeldakse kolmel tasandil indiviid, ettevõte ja valitsus. Kõigi kolme puhul vaadeldakse
Michael Graves(1934-) on ameerika arhitekt. Ta on arhitekteerinud väga palju maju ja hooneid. Tema loomingu alla kuuluvad näiteks 1982.aastal valminud Humana Building(tuntud ka kui Humana torn) Kentuckys, samal aastal valminud Portland Building Oregonis. Ta on arhitekteerinud kuulsa Dolphin Resort-i Walt Disneysse 1987.aastal ning 1993.aastal valminud International Finance Corporation Washingtonis, mis on Maailmapanga peakorter. 3 Postmodernism Eestis 1980.aastatel Eesti taasiseseisvumise järel sai postmodernism nõukogude kultuurikammitsaist vabanenud ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernism jõudis Eestisse 1980ndatel, kui oli stagnatsiooniaeg, olid paneelmajadega linnaosad ja kolhoosid. Postmodernismile olid omased viilkatused, sambad, kaared, ristiga aknad, astmikumotiivid. Pindasi hakati krohvima
asunike näol. Näiteks ainuüksi 2013 aastal kolis Eestisse üle 1200 inimese Venemaalt ja Ukrainast. Eesti on muutumas varasemate Nõukogude vabariikide jaoks kõrge elatustasemega siirderiigiks. (Statistikaameti andmebaas: http://www.stat.ee/) Võrreldes EL keskmist elatustaset Eesti omaga on selge, et isegi majajanduskriisi ajal oli eestlastele tulus kolida rikkamatesse naaberriikidesse, mis sest, et Eesti majandus püsis suhteliselt stabiilne. (Graafik 5 ja 6) (Maailmapanga statistika: http://data.worldbank.org) Graafik 5 Graafik 6 Kokkuvõte Kuna eelmise sajandi Suur depressioon võrdsustas noore Eesti riigi ja ülejäänud Euroopa ja teiste väljarände sihtkohtade elatustaset ja tõi kaasa üleüldsist protektsionistlikku suhtumist majandusse vähendas see väljarännet tugevalt. Võrreldes kohaliku eluoluga oli välismaal elamine ja töötamine lihtsalt palju ebakindlam.
sissetulekute järk-järguline lähenemine ELi keskmisele ja teinekord ka ELi õigusaktide järgimine (nt keskkonnakaitse alal), suurendavad kulusid. ELi kõrgemad palgad ja tööjõu vaba liikumine mõjutab mitmete ELi analüütikute väitel ühinemise järel ajude äravoolu uutes liikmesriikides. Arvestades nii USAs kui Lääne-Euroopas kvalifitseeritud tööjõule juba praegu tehtavaid sisserände-soodustusi, peab märtsist 2000 avalikustatud Bertelsmanni sihtasutuse ja Maailmapanga ühisuurimus ajude äravoolu olulist suurenemist pärast ELiga ühenemist siiski ebatõenäoliseks. Vähenes äkkrikastumise võimalus, sest EL on pühendunud stabiilsusele, korruptsiooni tõrjumisele, tarbija- ja keskkonnakaitsele ning ebaõiglaste äritehingute keelustamisele.
· kui on juba mõnda aega tubakat tarvitatud, võib tarvitamise põhjuseks olla ka füüsiline ja vaimne sõltuvus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Tubakas noorte seas Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor
annaabi.ee 
