Minu lähenemine arengulõhede tasandamise probleemile ja minu nägemus arengumaade arengu kiirendamise võimaluste kohta
Arengumaad on madalate sotsiaalsete, majanduslike ja inimarengu näitajatega
riigid. Need asuvad peamiselt Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas.
Seal on suur puudus haridusest ja võimalused arstiabile on piiratud.
Arengumaades on näljahädad , kõrge töötuse tase, madal eluiga,
majanduslik ebastabiilsus ja kiiresti kasvav rahvaarv.
Minu
arvates on arengumaade arengu üheks kiirendamise võimaluseks haridus . Haridus annab meile teadmised sellest, kuidas elu meie ümber
toimib. UNICEF-i ja UNESCO andmetel ei käi maailmas umbkaudu 75
miljonit algkooliealist last koolis. Enamasti on selle põhjuseks
vanemate hariduse puudumine ja rahaliste vahendite nappus. Samuti ei
jõua lapsed tihti kooli, sest nad on liiga haiged või näljased.
Teiseks, arvan, et inimestele tuleks luua rohkem töökohti ning maksta
õiglast ja mõistlikku palka. Nad ei saa elada, süüa ja isegi
riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
yupsu
Õppematerjali autor
Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu näitajatega riik. Arengumaades on puudulik haridustase ning tervisehoiuteenus on piiratud. Suur osa arengumaadest asub Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Nendes riikides elavad inimesesed puutuvad igapäevaselt kokku järgmiste probleemidega: näljahäda, kõrge töötus, kõrge välisvõlg, väike väliskaubandus, madal eluiga, majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus, kiire rahvakasv. Millised on arengumaade arengu kiirendamise võimalused? Minu arvates on arengumaade arengu üheks kiirendamise võimaluseks haridus. Haridus annab meile teadmised sellest, kuidas elu meie ümber toimib. Haridus annab inimesele väärtuse. Just inimese väärtus ehk tema teadmised on tänapäeva maailmas üheks edukuse võtmeks. UNICEF-i ja UNESCO andmetel ei käi maailmas umbkaudu 75 miljonit algkooliealist last koolis. Koolist väljajäämise asjaolud muidugi varieeruvad,
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed e
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2
teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse: Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda ise endale elatist teenida ja tagama nende äraelamise.
Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm B. tööd tehakse peamiselt käsitsi C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on maavarad D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades). Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid? Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus?
Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalministeerium, Eesti Sotsiaaltöö assotsiatsioon Sotsiaalprobleem - muret tekitavad ja sekkumist nõudvad sotsiaalse elu aspektid, nt kuritegevus, kodune vägivald, vaesus, narkomaania jne. Säästva arengu instituut "Säästva arengu sõnaseletusi" (2000) HEAOLU (welfare) Individuaalne heaolu ehk konkreetse üksikisiku heaolu Kollektiivne heaolu ehk inimgruppi heaolu Sotsiaalne heaolu üldise heaolu parandamine ametliku sotsiaalse korralduse kaudu Soovid versus vajadused SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I) Individuaalsed vajadused (sisemised vajadused Maslow vajaduste hierarhia) SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (II)
fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Ülesanne oli neil stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat. Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel
Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja arendamine, muutuvad ühiskondlikud suhted) Sai alguse 18.saj. lõpul Madalmaades, Inglismaal a) iseseisev industrialiseerumine üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud b) sõltuvindustrialiseerumine üleminek uuele surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid riigi kui terviku areng on ebaühtlane. See on KOLONISEERIMINE INFOÜHISKOND (postindustriaalne ) Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ja info muutumine kogu majandustegevuse aluseks. Alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid