Toiduprobleemid maailmas (0)

Koostaja:Marii-Eliis Peets
Õpperühm:EV09
Nälg on üks suuremaid globaal
probleeme. Kuigi maailmas on
piisavalt põllumajandusmaad
ning toitu toodetakse piisavalt,et
inimkond ära toita,pole suudetud
viimase aastasajaga näljahäda
kaotada.Toidu
kättesaadavusega on
arengumaades olukord viimastel
aastakümnetel üldiselt
paranenud(eriti Aasias),kuid
siiski mitte kõikjal.
Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit
ast pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last.
Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest
õunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt
kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi
kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias.
Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni,
mille alusel koostati hiljem 8 arengueesmärki (ingl. Millennium Development
Goals). Arengueesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015); üheks
eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja nälja vähendamine maailmas (sh
vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga). Kahjuks on ette
näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid
poliitiliste prioriteetide taga ­ maailmas kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005.
aastal kokku 1,1 triljonit USD (173 USD ehk umbes 2400 EEK elaniku kohta);
kasvõi poole suunamine sellest summast arengumaade toidupuuduse
leevendamiseks muudaks näljahäda maailmas minevikuks
Alatoitumisega on seotud ka paljud keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi
vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung
karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi
tõttu, põhjavee taseme langus jne. Vaesuse tõttu (2,7 miljardit inimest elab
vähemaga kui 2 USD päevas) puudub arengumaade elanikel reeglina võimalus
maa tootlikkuse vähenemist korvata toidukaupade ostmisega.
Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt sellisena
kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma
elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud riigid kujundanud
arengumaades (sageli oma endistes kolooniates) sellise toidutootmise, mis
on suunatud pigem eksportturgudele (rikaste riikide vajaduste
rahuldamiseks) kui kohaliku elanikkonna toitmisele. Tagamaks seejuures
stabiilset ja soodsa hinnaga toiduainete kättesaadavust, on arenenud riigid
pannud arengumaad eri maailmajagudes omavahel sarnaste toodete
tootmises (nt kohviuba) konkureerima. Sellise süsteemi puhul võib näiteks
ikaldus ühes piirkonnas viia riigieelarved tasakaalust välja ning elanikkonna
näljahätta, rikkad riigid saavad aga vajaliku toote teisest piirkonnast endiselt
odava hinnaga kätte.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO (ingl. World Trade Organization)
ühiste reeglite raames on võetud arengumaadelt võimalus oma toidutootjaid
oosida või imporditolle kehtestada. Samal ajal toetatakse Euroopa Liidus, USA-s
a Jaapanis põllumajandussektorit ja toiduainetööstusi aastas kokku enam kui 100
miljardi Euro ulatuses. Dotatsioonide tõttu toodetakse palju rohkem, kui rikkad
iigid ise vajavad ning osa toiduainetest paisatakse maailmaturule (sh
rengumaadesse), surudes seal hinnad alla. Arenenud riikide kunstlikult madala
hinnaga toiduainetega pole arengumaade tootjatel võimalik võistelda ning ebaaus
konkurents suretab välja arenenud riikide farmereid.
Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav
tegur on majanduse arengutase. See avaldub
tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise
kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses. Seega
nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus,
vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik
endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli
majanduspreemia võitja Amartya Sen on
näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta
alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi
praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki
inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem
kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada
esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on
järgmised:
Absoluutne vaesus ­ raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks
peavarjuks. Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest
absoluutses vaesuses .
Suhteline vaesus ­ inimest võrreldakse teistega. Tavaline lähtepunkt on pool
keskmisest sissetulekust ­ kas teenitakse vähem või rohkem.
Subjektiivne vaesus ­ igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab
või mitte.
Otsene ehk süvavaesus ­ ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste ­ eelkõige
toidu- ja eluasemevajaduse ­ rahuldamist. Kuni 80% absoluutsest vaesuspiirist.
Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete füsioloogiliste vajaduste
rahuldamise, kuid seab ohtu majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt
osalemist ühiskonnaelus. Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest
elusündmusest .
TOITLUSKRIIS EESTIS
Nagu eelpool mainitud on alatoitumuse teema taas esile kerkinud ka arenenud
maades. Kuid Eesti riik eitab nälja olemasolu .
Kui järgida klassikalist nälja definitsiooni, siis ÜRO metoodika andmetel meil tõesti nälga
pole. See tähendab, et ühe elaniku kohta on Eesti poelettidel toitu vähemalt 2400
kilokalorit inimese kohta päevas.Nälja tähendus on aga läänes muutumas. Üha rohkem
äägivad sealsed teadlased näljast alatoitumuse mõistes. Ja selle likvideerimist on peetud
heaoluriigi, kelle hulka ka Eesti pürib, esmaülesandeks.
Arenenud riikides ei saa enam lahutada mõisteid: toit kui miinimum äraelamiseks ja
ervislik toit," kinnitab UNICEFi Eesti rahvuskomitee sekretär Toomas Palu, "kui pere sööb
pool aastat peamiselt makarone ja leiba, siis on see nälg." Palu sõnul on praeguses
Eestis nälja seostamine vaid põhjakihiga kindlasti vale, kui jälgida kasvõi Eesti tööstuse
kokkuvarisemist ja pikaajaliste töötute suurenevat hulka.
Mitmekülgse, tervisliku toidu ostmisega on suure tõenäosusega raskusi ligi pooltel Eesti
elanikest, ajutise alatoitumuse all kannatajateks võib lugeda 30% elanikest," tunnistab ka
endise toiduameti peadirektor Kaja Kuivjõgi. Lastest asub kõige vaesemas elanikegrupis
Eestis aga koguni 50%.
Antud töö koostamise käigus tuli mulle üllatusena toitluskriisi ulatus ­
alatoitumuse käes kannatavate inimeste suur arv. Seda ka üleminekumaades
ja arenenud tööstusriikides. Samas tuli ootamatusena Eesti võimude eirav
suhtumine toitumusprobleemidesse ja ka nälja olemasolusse Eestis.
Eriti murettekitavaks on alatoitumuse käes kannatavate laste suur arv
maailmas. Samuti tuli mulle negatiivse üllatusena vastavat teemat käsitlenud
autorite valdavalt kiretu suhtumine antud teemasse, kuna pahatihti oli näha, et
arvude taga ei suudetud näha toitluskriisi kui probleemi tegelikku ulatust.
Samas jäi mõningatest allikatest mulje, et meetodid ning arvatavasti ka
vahendid toitluskriisi ületamiseks leitaks, ent selle probleemiga ei taheta eriti
tegeleda selle ulatuse ja enesesse mitte puutumise tõttu.
Töö koostamisel tuli mõninga üllatusena see, et ka ületoitumus on sedavõrd
tõsine ja eluohtlik probleem.
Kasutatud kirjandus:
http://www.roheline.ee/content/view/267/7/lang,et/
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitlu1.jpg
http://scienceguy288.files.wordpress.com/2008/02/sahara.jpg
uudised.err.ee/failid/121087_01.jpg
http://images.google.ee/imgres?
imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/images/9-7-6-2-
1.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-6-
2.htm&usg=__KIH731seJiHU7O22OHfEpZAzq0o=&h=200&w=300&sz=9&hl=et&start=18&um
=1&itbs=1&tbnid=YKk5EFC9Fvoe_M:&tbnh=77&tbnw=116&prev=/images%3Fq%3Dk
%25C3%25B5rbestumine%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG%26um%3D1
http://images.google.ee/imgres?
imgurl=http://f.postimees.ee/f/2009/06/19/196415t40h5390.jpg&imgrefurl=http://www.postimees.e
e/%3Fid%3D133626&usg=___sAh-
kyb1S0__oqWDB1TjuSxDUg=&h=200&w=200&sz=17&hl=et&start=97&um=1&itbs=1&tbnid=2
XnJUUsu0ZqLnM:&tbnh=104&tbnw=104&prev=/images%3Fq%3Dk%25C3%25B5rbestumine
%26ndsp%3D21%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26start%3D84%26um%3D1
http://1.bp.blogspot.com/_0FKOY2ONwFE/SCp3nTrXMSI/AAAAAAAABDo/xDMB-
ySs_CQ/s1600-h/Malnutrition-UNICEF-India[1].jpg
http://images.google.ee/imgres?
imgurl=http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/41608000/jpg/_41608896_unicef4.jpg&imgrefurl=
http://news.bbc.co.uk/2/hi/in_pictures/4951242.stm&usg=__cyXdGKmBr4nBL5lHlyEWWDnaYA
M=&h=300&w=416&sz=38&hl=et&start=15&um=1&itbs=1&tbnid=eLS3V7VqbtgVUM:&tbnh=
90&tbnw=125&prev=/images%3Fq%3Dunicef%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26um%3D1