Hilisagraarses lihtsustavad töö ühiskonnas võeti tegemist. kasutusele uued Postindustriaals tehnoloogiad nagu el ajastul areneb Tehnoloogia on kõrge veoloomade kasutus, kõrgtehnoloogia, arenenud. Kasutusele põlispõllundus ja järjest enam võetud digitaaltehnika veoloomade sõnniku tehakse tööd multimeedia, leiutatak Tehnoloogia Puudub kasutamine. arvutite abiga. uusi sidevahendeid Lisaks sularahale on olemas ka
Muinasaja põlluharimine Alepõllundus ja Põlispõllundus Neoliitikumis ehk nooremas kiviajas toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi sinna, kus oli hea muld, seega jäid soised piirkonand asustamata. Aja jooksul jagunes ka tööjaotus (põlluharijad ja karjakasvatajad)
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad
Rajati kindlustatud asulad(asva asula, saaremaal) Matmine-kivikirstkalmed-laip, ehted kaasa Kasutusele võeti ader Habeme ajamine o Rauaaeg-raua kasutuselevõtt Eestis 500 a e.Kr Rauasulatamine soomaagist Matmine-tarandkalmed-tuhk Ehted-merevaik Põlispõllundus arenes(oder,kaer,nisu ja rukis) Suur rahvasterändamine, mille käigus hukkus kokku Lääne-Rooma keisririik 476.a. Ebastabiilsus, sõjad Euroopas, muutis Eesti eluolu · Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika, o Maakonnad (8)-Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa o Külade tüübid
2) arengumaad:Aafrika, riigid Aasias ja LõunaAmeerikas. III maailmamaj kujunemine agraarühiskonnast infoühiskonnani: üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine *agraarühiskondpõllumaj on tähtsaim haru, algelised tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, transpordi areng. *iseseisev industrialiseerimineindus omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega * sõltuv indust koloniaalsüsteemi teke osaline ja lünklik indust, millest on huvitatud teised riigid ja mida tesotatakse suurelt osalt ka nende jõududega. * infoühiskond kergendab
(Esineb suurem tööjaotus, tööriistad on keerulisemad, kogukonnal ka mõned käsitöölised, vajalik teatud tagavarade loomine järgmise saagini varasid vaja kaitsta) Levinud tänapäeval Aasias, Aafrikas (peamiselt mäestikealadel, kõrbetes, tundrates) 3) Hilisagraarne – tekkis looma- ja taimekasvatuse ühinemise tulemusena, põlluharijad hakkavad kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut hakatakse kasutama põldude väetamiseks, alepõllunduse asemele tekkib põlispõllundus. (Esineb suurem tööjaotus, tekib ülejääke, mida müüakse/vahetatakse turul, tekivad linnad, põllumajanduse kõrvale tekivad teised maj.harud: käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus. Selline keerulisem tootmisviis vajab riiki) Industriaalsed tootmisviisid Saavad alguse seoses industrialiseerimisega (tööstuse arenemisega) Levinud suurtes inimgruppides Esineb tööjaotus Toodetakse müügiks Tekivad riigid
ülikud, vabad lihtkogukondlased ja orjad. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke. 5. Muinasaeg Eestis Eesti asustasid inimesed pärast jääaja lõppu. Varasemad teadaolevad asulakohad on leitud Pullist ja Kunda Lammasmäelt ning pärinevad IX aastatuhandest eKr. Savinõude valmistamine, vilja- ja karjakasvatus said Eesti alal alguse V-IV aastatuhandel eKr, pronksi hakati kasutama II aastatuhandel ja rauda umbes 500 a eKr. Metalliajal sai alguse põlispõllundus, tekkisid talud ja esimesed kindlustatud asulad. ___________________________________________________________________________ Kasutatud allikas: 6.klassi ajalooõpik 4
siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad: karjakasvatus: lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine. Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti
Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline). Matma hakati tarandkalmetesse. Ehitama hakati linnuseid. Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks. Muinasusund 1. Eestlaste 4 uskumust ,,väe" kohta
Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale
langusajaga. Sepp sai tähtsamaks meistrimehed. Rooma-mõjuline baöti ehtemood. Tarandkalmed-annan tunnustust, et kujutatud oli eesti rahvas, mida ühendasid ühendasid ühesed uskumused, keel, kombed. Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader
kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 saj, tekkis euroopas, täiustused-väljavahetussüsteem, uued taimesordid, loomatõod, tuule-, vesiveskid, täiustati trükikunsti, metallisulatust, tulirelvi, kelli, laevu, tööstuses suured ettevõtted-manufaktuur(töö käsitsi) 5.Hilisindustriaalne TV- 18 saj lõpp 19 algus, tekkis
algas heinategu. Umbes augustis algas rukkilõikus. Seda lõigati sirbiga, mis oli austusavaldus leivale, teisi vilju lõigati aga vikatiga. Edasi algas rehepeks ning sellega oligi sügis käes. Suvine tööperiood lõppes mihklipäevaga septembri lõpus ning seejärel algasid talvised tööd. Loomakasvatus jäi põlluharimise kõrval tahaplaanile, kuigi oli sellega lahutamatult seotud. Eesti mullastikutingimustes on põlispõllundus võimalik ainult maa pideva väetamise korral. Põhiliseks väetiseks oli sõnnik. Seega olenesid väetamisvõimalused loomapidamisest. Karjakasvatuse eesmärgiks oli eelkõige tööloomade saamine. Töö- ning veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid. Hobust kasutati põllutöödel ja pikamaavedudel. Härgadega tehti eelkõige põllutööd, aga nad kõlbasid ka lühematel vedudel. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud
algas heinategu. Umbes augustis algas rukkilõikus. Seda lõigati sirbiga, mis oli austusavaldus leivale, teisi vilju lõigati aga vikatiga. Edasi algas rehepeks ning sellega oligi sügis käes. Suvine tööperiood lõppes mihklipäevaga septembri lõpus ning seejärel algasid talvised tööd. Loomakasvatus jäi põlluharimise kõrval tahaplaanile, kuigi oli sellega lahutamatult seotud. Eesti mullastikutingimustes on põlispõllundus võimalik ainult maa pideva väetamise korral. Põhiliseks väetiseks oli sõnnik. Seega olenesid väetamisvõimalused loomapidamisest. Karjakasvatuse eesmärgiks oli eelkõige tööloomade saamine. Töö- ning veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid. Hobust kasutati põllutöödel ja pikamaavedudel. Härgadega tehti eelkõige põllutööd, aga nad kõlbasid ka lühematel vedudel. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud
1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem,
-11. saj? Kuni 11. sajandi alguseni olid Eesti ala ja Vana-Vene riigi suhted rahumeelsed. 18. Mis sündmust võib pidada Venemaa esimeseks katseks vallutada Eesti ala? 1030. aasta paiku võttis Jaroslav Tark ette sõjakäigu Eestisse 19. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.–12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 19. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkavad kasutama tööloomi, sõnnikuga mulda väetama; seetõttu kasvab põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt saab minna üle põlispõllundusele. Toodetakse järjest enam müügiks. 20. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 21. Missugused olid eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpus? Venelaste ja Latgalidega olid suhted pingelised. 22. Iseloomusta eestlaste muinasusundit
ja Otepää), kuid garnisone neisse ei jäetud, vaenuvägi lahkus ja eestlased ehitasid põletatud linnused taas üles. Eestlaste relvastus ja sõdimisviisid olid kohandatud kiireteks sõjakäikudeks. Liiguti ratsa, võideldi peamiselt jala. Retki tehti tavaliselt talvel, mil sügisesed põllutööd läbi. Muinasaeg tõi endaga kaasa inimeste paikseteks jäämise ja kindlustatud asulate rajamise. Arenesid põlispõllundus ja käsitöö, mis panid aluse paremale elukorraldusele. Muinasaeg lõppes Muistse vabadusõitlusega, mille tulemusel läks lepingulisel alistumisel Eesti ala üle võõrvõimule. Kasutatud kirjandus: Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile Laar, M. ja Vahtre, L. 2013. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile Valdmaa, S
põllumajanduses, kus töö kulu vähenes viiekordselt. Pronksist tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. 8. Nimeta muutusi mis toimusid inimeste elus peale raua kasutuselevõttu? Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 9. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkasid kasutama tööloomi ja väetasid sõnnikuga mulda; seetõttu kasvas põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt sai minna üle põlispõllundusele. Toodeti järjest enam müügiks. 10. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa peamiselt ehteid. Kalme keskel asus kirst ning selle ümber ringmüür
Suhteline eelis mingi riik (tootja) suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil tuleks spetsialiseeruda majandusharule, milles mahajäämus on väikseim. Vabakaubanduspiirkond ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. 2. Agraarühiskonna tunnused: · Paikne eluviis · Põllumajandus Varaagraarne (rändkarjakasvatus, alepõllundus) Hilisagraarne 15. saj (põlispõllundus, ühinesid looma- ja taimekasvatus) · Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas. · Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur. · Kõige kaubalisem oli Vahemere maades, sest kõiki vajalikke põllukultuure ei saanud kasvatada ja Vahemeri oli hea kaubatee. · Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus
· Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine.
Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit.
· Mägedes: Peruu Andides kartul, mais, laamad. Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks
Nepalis jakid. Toodang omatarbeline. · · PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK · · Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. ·
7. Metsamajanduse vormide lühike iseloomustus iga 2p. a) korilus b) varaagraarne c) hilisagraarne d) varaindustriaalne e) hilisindustriaalne f) kaasaegne ( postindustriaalne) Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist. Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses (Vahemere maad), hiljem ka teistes majandusharudes.
Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur Vananenud nimetus on venekirveste kultuur. · Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved. · Peamised tegevusalad loomaaksvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega
kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu)
tähendusga rändrahnud (~1500 tk), mille külgedele on uuristatud 5-10 cm läbimõõduga süvendeid (suurimatel kuni 200). Kivide täpsem funktsioon ja tähendus on selgusetu. · Aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 4-5 aastat. Aletamist kasutati Kesk- ja Lõuna-Eesti metsarikkamatel aladel. · Söödiviljelus (e. põlispõllundus)- põlluharimise viis, kus osa põllust jäetakse sööti (e. kesa alla), et maad mitte välja kurnata ning põllu teisel Peep Reimer 5 osal kasvatatakse mingit kultuuri. Järgmisel aastal haritakse ülesse seni söötis olnud põllulapp. Söödiviljelust kasutati peamiselt Loode- ja Lääne- Eesti õhema mullakihiga aladel ning seal, kus metsa oli vähem.
2. Segametsad--asuvad lehtmetsavööndi suhetes sisemandri pool. Sealset puitu kasutatakse tarbepuiuduna. 3. Okasmetsad--need asuvad mandrite siselalades, kus on külmad talved. Seda metsa tarvitatakse samuti tarbepuiduna. Metsade majandamise vormid Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraidumist. Varaagraarsel tasemel oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel tasemel tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Nii juhtus Lääne-Euroopas, Indias, Vahemeremaades. Industrialiseerimise perioodi arenedes areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puit võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. Hilisindustriaalses ja postindustriaalses ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks jamaharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raidumisel arvestatatkse
Asulad olid ka käsitöökeskusteks ning kuna nad asusid rannikul, kontrollis pealik ka kaubavahetust naaberaladega, kust hangiti tina ja vaske või katkiläinud pronksesemeid. Territoorium võis olla 200-300 km2 suur. Uus muististe liik, mis pronksiajal esines oli vanimad põllujäänused, mida on võimalik jätta siis, kui tegeletakse põlispõllundusega. Kõige vanemad põlispõllud on leitud Tallinna lähedalt Saha-Loo'lt ja need on dateeritud aastasse 935 eKr. Põlispõllundus on Eestis umbes 3000 aastat vana. Leitud on märke maapinnal põldudest. Rajatud põllud kannavad nimetust balti põllud, kus korrapära puudub. Tegemist oli põllulappidega 20x20m, põllupeenrasse oli laotud põllu kündmisel saadud kivid, mis võis olla u 3-4m lai ning 20cm kõrge. Hiljem tulevad kasutusele keldipõllud, kus on oluline korrapära. Balti põldudel kasvatati eeskätt nisu ja otra. Põllulappe künti härgadega. Kolmandat liiki muistised on kivikirstkalmed
Rehi teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U. 1000E/KR- u. 1920p/kr) Varajane ja Rooma rauaaeg. Inimesed kolisid kogukonnast rohkem eraldi taludesse elama individuaalsus. Matmiskommete ulatuslik kasutamine rajati erinevaid kalmeid: kivikirstkalmed tarandkalmed laevkalmed Rooma impeerium ja Eesti ala. Esimese põlluharimisviisina levis Alepõllundus, hiljem kujunes karjakasvatuse levides paikne Põlispõllundus. Rooma rauaaeg üldiselt oli euroopale hea aeg. KESKMINE RAUAAEG E.VIIKINGIAEG Rahutud ajad algasid rahvaste rändamisega Euroopas. (hunnid, goodid, vandaalid) Eestis näitas seda relvade ilmumine hauapanustesse ja linnuste ehitamine: *Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid. *Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) Eesti ala ja Vana-Vene
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15
sisepõllu viljakuse säilitamiseks. Välispõlluks võis olla mets, hõrendik, puisniit, või niit ja toitainete ülekandeks võidi kasutada mitmesuguseid meetodeid. Näiteks loomad, kes toitusid välispõllul ning kelle väljaheited toodi sisepõllule või oli välispõlluks heinamaa või puisniit, millelt kogutud saagiga toideti loomi või kasutati seda allapanuks. On teada ka variante, kus orgaaniline aine (lehevaris või turvas) toodi otse sisepõllule ilma loomi vahelülina kasutamata. Põlispõllundus oli laialt kasutusel Põhja-Euroopas mitme tuhande aasta jooksul ja ka veel 19. sajandil. Seda kasutatakse mõnel pool hõredamalt asustatud arengumaailmas veel siiani. 34. Milline on Eesti metsasuse %, kui suur osa Eesti pinnast on kaetud metsaga ? Kuidas see on muutunud viimase sajandi jooksul? 50%, millest 15 % on metsaistandused. 1990-2000 a suurenes metsa pindala 13000 ha võrra. Kuigi langetamine aastalt aastasse tõuseb, on jätkusuutlik
väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga tarandkalme maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand, sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid.
nentida, et valdav enamik pronksi- ja eelrooma rauaaegseid muistiseid Eestis on teada Saaremaalt, otse Saaremaa vastas olevalt Läänemaalt ja Põhja-Eestist. Selle nähtuse põhjuseks on oletatud tolleaegset põllumajandust: Lõuna-Eesti raskeid muldi oli tol ajal keerulisem harida. Samas on suiraanalüüsid näidanud, et Sise-Eestis hakati põldu harima umbes samal ajal, kui Ranniku-Eestiski. On ka oletatud, et Eesti sisemaapiirkondades oli rohkem levinud alepõllundus, rannikualadel põlispõllundus. Kõige tõenäolisem on siiski arvata, et meieni säilinud muististe rohkus Ranniku-Eestis on seotud kultuuriliste mõjutustega ülemeremaadest. Ühtne Läänemere põhjaosa rannikuruum ilmneb ka mõningates eelrooma rauaaegsetes ehtetüüpides ning kalmevormides. See hõlmab eeskätt rannikualasid ja saari, kus meresõidul oli majanduses oluline roll. Ülemeresidemetega tihenesid ka kultuurilised kontaktid teiste ranna-alade rahvastikuga. PÕLLUMAJANDUS
hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai tähtsaimaks rukis; põldu hariti konksadraga; matmine: kivikirstkalmed, tarandkalmed; hiljem hakati surnuid põletama; suur rahvasterändamine > surnuid hakati matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse→ pidev oht: inimesed hakkasid kokku hoidma – koguneti küladesse (kaasa aitas üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks
Kristlus (protestantism) = egalitaarsemad vaated soorollidesse; moslemid traditsionaalsemad. Klt geograafiline asukoht mõjutab: põhjamaades egalitaarsem, lõunapoolsemates maades traditsionaalsemad vaated, urbaniseerunud klt’id egalitaarsemate vaadetega – korrelatiivsed andmed! Ajalooline vaade soorollidele: 1. „Shifting cultivation“ (alepõllundus) naised teevad suurema osa põllutöid. 2. „plough cultivation“ (põlispõllundus) maaharimine adraga – mehed; naised traditsiooniliselt kodumajapidamistöödele pühendatud, isegi täna analoogsed tendentsid märgatavad klt’ides. Gender essentialization (vähem paindlik sotsiaalselt heakskiidetud käitumisviiside raamistik). USA’s mehed st ei ole kummaline kui naised käituvad mehelikumalt, aga vastupidi ei ole soositud. Reeglina on rohkem essentialized sugu see, mida seostatakse klt’is suurema võimuga. Hindudel naine essentialized
olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. Varasemad leiud maaharimisest ja karjakasvatusest pärinevad 6.-8. saj. e.m.a. Saaremaalt Asvast. Määrava tähtsusega elatusharuks muutus maaviljelus meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Samal ajal ilmus aleviljeluse kõrvale ka põlispõllundus. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Põlispõldu hariti aastast-aastasse samas paigas. Seda tuli viljakuse taastamiseks pidevalt väetada. Samal eesmärgil jäeti osa põllust aastaks harimata - kesaks. Esialgu jagati maa kaheks, poolele külvati, pool puhkas. Vanimaks teraviljaks oli oder
annaabi.ee 
