· Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv ressurss, kuid taastumise ajaks on ligi 80-100 aastat. Puidu liigiline koosseis 1) Väärispuit (punane puu, eebenipuu) kasvavad valdavalt vihmametsades. (Brasiilia, Kongo). Raiutakse liikide kaupa. 2) Tarbeokaspuit (mänd, kuusk, tsuuga) kõige enam kasutatav puit. (Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi). Taastumine aeglane. 3) Väärtuslik lehtpuu (tamm, pöök) rasked, vastupidavad. Parkettide valmistamiseks. Haruldane. 4) Väheväärtuslik lehtpuu (kask, lepp, haab) Paberi- ja küttetootmispuu.
Brasiilia III. Kanada IV. USA Probleemid seoses metsadega 1. Metsatulekahjud esinevad kõikides metsades, kuid kõige rohkem Siberi okasmetsas 2. Happevihmad eriline probleem eriti okasmetsas, aga ka lehtmetsas 3. Põllumaade laiendamine metsade arvelt eelkõige kannatavad vihmametsad, kuid metsade ala on vähenenud ka parasvöötme lehtmetsade jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5. Suurpuidukasutus ei jälgita metsade majandamise põhinõuet, toorpuit viiakse välja; eriti arenenud riikides ja endistes sots. Riikides Maailma puiduvoolud I. Väärispuit o LõunaAmeerika Kanada, USA o Aafrika LääneEuroopa o Indoneesia, KaguAasia Jaapan II. Okaspuit o Kanada USA o PõhjaEuroopa (Norra, Rootsi, Soome, Venemaa) LääneEuroopa o Kanada, Venemaa Jaapan
maalt linna, palju minnakse intensiivsel maapiirkondadest kesklinnast äärelinnadesse linnadesse). Tekivad pilpakülad/slummid Hiidlinnastud, megalopolised Megalopolised Kiiremini kasvavad eelkõige pealinnad PUIDU IMPORT JA EKSPORT o Euroopa: Väärispuit Aafrikast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. Põhja-Euroopast tuuakse Lääne-Euroopasse okaspuitu. o USAsse: väärispuit Lõuna-Ameerikast, okaspuit Kanadast o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. KESKKONNAPROBLEEMID SEOSES METSANDUSEGA o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid o Happevihmad o Soostumine See toob kaasa:
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10 klass Väärispuit Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Sissejuhatus Väärispuit on hästi töödeldav ning omapärase värvusega ja tekstuuriga tarbepuit. Väärispuitu kasutatakse iluasjade, skulptuuride, muusikariistade, mööbli, meenete valmistamiseks. Väärispuit on oluline ka ehitusel ja isegi kosmeetikas, kus erinevat väärispuitu kasutatakse parfüümide valmistamiseks. Väärispuidu alla kuuluvate liikide nimekiri on pikk. Mõned eksootilisemad neist on tiikpuu, mürobalaant, sandlipuu, paduk, mahagon, akazuu, sapeli, utile, omu, sedreel, okumee, makoree, eebenipuu, jakaranda, ipepuu, grenadill, raudpuu, pokkpuit, kebratso, punapuu, hikkor, plataan, iroko, balsa jt. Eestis loetakse väärispuiduks näiteks kadakat ja pirnipuud.
väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA kaguosas Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, palju sademeid ) Puna- ja kollamullad, kohati liigniiskus, soostumine, keskmine viljakus Taimestik: mahagoni- ja pähklipuu (USA), eukalüpt (Austraalia) araukaaria (Brasiilia), loorberi- ja kampripuu (Hiina) Väärispuit(mööblitööstus): mahagonipuu; eriotstarbeline puit: loorberipuu,kampripuu Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega, kuiva periood, läbi aasta 24 kraadi Punakaspruunid mullad, viljatud mullad Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui
· Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine,
kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust. 12
Metsandus tegeleb · Metsa istutamine, külvamine · Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam) · Väljakujunenud terviklik metsatööstusklaster Arengumaade metsandus · Üleraie (väärispuit, põllumaaks, kütteks) · Raiskamine, jäägid kasutamata · Ümarpuidu eksport (vähetulus) · Metsatööstusklaster puudub või alles arengujärgus.
Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki.
tekad, mahagonid, eebenid ja kautšukipuud. 5. Rohelisega märgitud ala nätab Amazonase vihmametsa, mis asub Kolumbias. Kuid üldiselt on kogu ida-ja lõunaosa kaetud metsaga. 6. Metsa kasutatakse paljudel eesmärkidel: a) Väärispuit(mahagon, mangroov) b) Põllumajanduse maaks c) Karjakasvatuse maaks d) Energiaressursiks e) Puidu saamise eesmärgil(paberiks) 7
Hääber härrastemaja Nihilism kõige eitamine Hale nukker Trohheus värsimõõt Alepõllundus Baldahhiin ehisvari voodi kohal Kokkuhoid Rahhiit ainevahetushaigus Oidu mõistust Arahhis maapähkel Hurmav veetlev Mahagon troopikapuu väärispuit Innukalt õhinal,hoogsalt Aitäh Helas kõlas Tohoh Epakal edeval,pirtsakal Krahh Herilasepesa Epohh Eriline Kasahh Helkur valguspeegeldi Tsehh Heroiin mõnuaine Almanahh koguteos Heroiline kangelaslik Ostutsekk Hiirukas hiirhall Tsehhid Lääneslaavi rahvas tsehhid
erinevaid. Rollimängu mänguasjad on kõik need mida kasutavad täiskasvanud päris elus: nt. Söögitegemis komplekt,tööriistad,poemüüija kassa,ja kõik muu sellised asjad. Mänguasjade materjalid on: Mänguasjade materjalid on väga erinevad.Kõik materjal peab olema klendile kui ka lapsele või ükstas puha, kes seda toodet kasutab olema ohutu. Mänguasjade materjaliks kasutatakse: * puit *plastik *metall *riie *vahtkumm *kumm *kvaliteet väärispuit *puuvill *lina *Neid on veel. Need materjalid ei tohi sisaldada mürgiseid ained.Ei tohi ohustada lapse tervist ja olla tervad.Samas ka ei tohi olla 1 aastase laspe mänguasjal väga väikseid osakse mis on kergesti kätte saadavad. Mänguasjadele esitatavad nõuded müügile võtmisel on: Turule on lubatud lasta ainult ohutuid mänguasju.Põhinõuded on samad mis Eestis kui muial Euroopa Liidus. Toote ohutuse seaduse alusel nõuetele mittevastava toote turule laskmise
või metsa ei ladestuks, töödeldakse kasutatuid asju ning nad pannakse uuesti müüki. See aitab väga palju kaasa looduse hoidmisele. See võib olla inimestele tülikas, kui nad peavad oma prügi sorteerima, aga laiemas pildis võidavad kõik. Näiteks aasta 2008 mai alguses tehti kampaania ,,Teeme ära", kus oodati vabatahtlike inimesi üle Eesti, et koristada ära metsaalused ja teha Eestimaa puhtaks. See osutus väga edukaks ja prügi korjati kokku mitusada tonni. Väärispuit on olnud koguaeg hinnas ja inimesed teenivad selle pealt suurt raha. Seetõttu on juba pikemat aega massiivselt raiutud maha vihmametsi, mida võib nimetada Maa ,,kopsudeks", sest nad toodavad kõige rohkem hapniku. Samuti elab vihmametsades palju loomi, kelle kodud hävitatakse puid raiudes. Euroopa riikides on viimasel ajal väärispuidu nõudlus vähenenud, kuna inimesed on hakanud rohkem loodussõbralikumalt mõtlema. Küll
Parasvöötme lehtmetsad: Üsna liigirikas, enamasti laialehelised lehtpuud. Kuiv lähistroopika (Vahemeremaad): Puidu aastane juurdekasv on 1-2 m³/ha. Liigiline koosseis: väärispuud, okaspuud, lehtpuud, erikasutusega liigid. Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele. Metsatööstus arenenud riikides: raie ja puidu juurdekasv on tasakaalus; metsaistutus ja hooldus; kaasaegne raietehnoloogia; puidu täielik kasutamine; paberi ja puidutoodete tulus
Kamerun oli varem suurim palkide tootja Aafrikas, ligi 60 protsenti kogust metsast on eksporditud. Umbes 80% metsadest on kas registreeritud või jaotatakse raielubasid mitmetele Prantsuse ettevõttetele. Peale ekspordi kasutatakse metsast saadavaid ravimtaimi seedehaiguste jm raviks. Metsast saadavaid vilju kasutatakse toiduks. Eksportimine · Riik ekspordib mitmeid puidust asju ja ka puitu. · Kustukummi, Pikikiudu saetud, väärispuit, tavaline puit, tubakas, presspuit, paber, tualetitarbed, puit pakendid, nöörid, nööbid, vitsapuit, puitkarkassiga maale, jm esemeid. · Tema osa maailma metsatööstuses on keskmine, kuna ta pole ainuke riik maailmas, kes selliseid tooteid ekspordib ja temast ekspordib rohkem ja suurem Venemaa või hoopis teised riigid. Metsaga seotud probleemid · Iga aasta, umbes 100000ha, metsa on illegaalselt mahavõetud. · Umbes 75% Kameruni väärispuidust raiutakse
Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu
4. Metsa majandamine. Tarbepuit, töönduslik puit . Metsatööstus. Metsa majandus- metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu tootmistsükkel- kuni 100 a , taastuv loodusvara tarbimine kasvab metsatööstus- metsandussektori haru- metsa langetamisest puiduni paberi-, mööbli, puidutööstusesse tarbepuit- kütteks , kõige rohkem arengumaades Paberi tarbimine ja tootmine kasvab Väärispuit- eeben, mahagon, sandlipuu Pöök, tamm- mööbel Koor- korgipuu , mahl- kautsuk- kumm viljad- datlid , siirup- kanada vaher keemiatööstuse tooted- tärpentiin, tõrv, eeterlikud õlid 5. Riigi arengutase ja puidutööstus. ( metsa- ja puidutoodete eksport ) Riigi arengutase- Põhjas rohkem töönduslikku , Lõunas tarbepuitu Arenenud riik ekspordib toodangut, mitte ümarpuitu Soome isegi impordib metsa, vihmametsades jm Lõuna riikides müüakse
Ekvatoriaalne vihmamets. Temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Vihmametsa keskkond · Ühtlaselt soe, niiskust palju M · Muldkate paks, palju rauaoksiide, A punane. Väga erosiooniohtlik ning suhteliselt toitainete vaene. A · Laialehine igihaljas vihmamets T · Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 10°N kuni 10°S Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai S saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima (2) M
Uustööstusmaade metsaklastrid on nõrgemini arenenud. Klastrid välja kujunenud : Rootsis, Soomes, Jaapanis, Kanadas, USAs Metsamajandus - metsade istutamine, hooldus (harvendamine, raviraie) sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem. Riigid, kes ostavad ja müüvad puitu ja puidutooteid: maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USA-s, Kanadas, Soomes, Rootsis ning neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar Jaapani firmat. Puidu hindamine : 1) väärispuit - punane puu, eebeni puu, mahagon 2) kõvad lehtpuud - kirss, tamm, pöök, saar 3) tarbepuu - mänd, kuusk, lehis, tsuuga, nulg 4) erikasutusega puit - hevea e kummipuu, eukalüpt, datlid, õunapuu Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid: Ilma metsata kaoksid kõik sellega kaasnevad posit mõjud. kaob palju rohkem kui vaid puit, kaovad lugematud liigid, kelle kogumõju Maa keskkonnale ei osata veel täiel määral hinnata.
Lahustitega vahasid kasutades peab hoolitsema hea tuulutuse eest. 5. Mis kahjustab vahatatud puitpinda? Seisev vesi, mis võib tungida vahakihtidest läbi. Vesi paisutab puitu ja pinnale jäävad püsivad jäljed. Kordamisküsimused Õlitatud puitpinnad 1. Selgita lühidalt, kuidas õlitamine mõjutab puidupinna omadusi. Õlitamine tumendab pinda ja toob rõhutatult esile puidu mustri ja struktuuri. 2. Too näiteid õlitatud puitpindadest. Mööbel, töölauad, uksed, väärispuit põrandad/mööbel 3. Kuidas õlitad puitpindu? Õlitamiseks sobib värvitu, lõhnatu ja maitsetu õli. Pindu, mis ei puutu kokku toiduainetega, võib töödelda lahusteid sisaldavate õlidega ja mööbliõlidega. Õli hõõrutakse puhtasse ja kuiva puidupinda puidu mustri suunas. Õli kantakse pinnale nii mitu korda, kui puit seda sisse imab. Puidul lastakse kuivada järgmise päeva, mille järel
Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati
territooriumil, aastane juurdekasv 5-10 tm/ha, liigiliselt mitmekesised. Puitu kasutatakse mööblitööstuses. kuiva lähistroopika metsad Vaikse ookeani rannik, USA läänerannik. Sooja kuiva kliima metsad. Madal tootlikkus (1-2 tm/ha), säilinud on neid metsi vähe, neil on keskkonnakaitseline tähtsus. niiske lähistroopika metsad aastaringselt sooja niiske lähistroopilise kliimaga mandrite idaosas kasvavad metsad. On nii okaspuud, lehtpuud (nii igihaljad kui heitlehelised), ja väärispuit. Tootlikkus 15-20 tm/ha. ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas. Metsad on väga liigirikkad, leidub väga väärtuslikke puulike (punane puu, mahagon, eebenipuu). Metsa raiutakse eelkõige, et väärispuuni jõuda, selleks tuleb langetada hulgaliselt vähemväärtuslikku puitu. Tootlikkus väga suur, kuni 50 tm/ha. 3.Iseloomusta metsakompleksi tähtsust kaasaegse metsanduse korraldamisel.
5. Troopiline Aafrika Aafrika mandri piirjooned olid juba 16.sajandi alguseks Vanale Maailmale tuttavad. Eurooplased piirdusid esialgu vaid rannikuäärsete piirkondade külastamisega,sest Aafrika sisealade halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad.Valgele inimesele sai selgeks, et Must Manner on tohutult rikas nii loodus-kui ka inimressurside poolest.Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega (kuld, elevandiluu, väärispuit, + orjad). Olulisemaks euroopaliku kultuuri elemendiks Aafrikas muutus kristlus. Tähelepanuväärseks osutus eurooplaste kristlik misjonitegevus Kesk-Aafrikas Kongo jõe alamjooksul,kus asus Kongo riik.Esimesed Portugali ekspeditsioonid sellesse piirkonda toimusid juba aastatel 1482-1494.Nad võeti hästi vastu ning Kongo valitseja ja mitmed ülikud tema lähiskonnast lasid end ristida.Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada
/liigirikkus taimestik, puude juurdekasv kiire puhastamine õhupuhastamine Mullad Punamullad, väheviljakad Leetmullas, happelised, Pruunmullad, hea väike huumuskiht muld Levik Lõuna-Ameerika, Aafrika P-Ameerika, P- Läänerannikutel keskosa, Aasia Euroopa, Venemaa Majanduslik Väärispuit, põllumajandus, Tööstusele sobivaim Väärispuit, paber tähtsus küttimine Metsade majandamine tegeleb metsa istutamise, kasvatamise, kaitsmise ja raiega. Sinna alla kuulub metsatööstus on mööbli ja valmistoodete valmistamine. Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse vähenemine; üleraie, röövraie, erosioon põllumajanduses, happevihmad (okasmetsad), metsatulekahjud. 13
Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. [http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_kuusk.htm] 3.04.2011. Harilik Mänd. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm] 30.03.2011. Kaevats, Ü. 1992. Eesti entsüklopeedia, 2. trükk, VI köide. Kirjastus ,,Valgus". 704 lk. Kiviste, M. 2008. Puidu omadused. Konspekt. EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituut. 54 lk. Laas, E. 1967. Dendroloogia. Kirjastus ,,Valgus". 671 lk. Mänd. Väärispuit OÜ. [http://www.vaarispuit.ee/puuliigid/1-puuliigid/49-maend.html] 30.03.2011. 14 Tamm, Ü. 2001. Mänd vastupidavuse sümbol. Eesti Loodus. 1/2001. Vaher, L. 2008. Jugapuud meil ja mujal. Eesti loodus. 2/2008. 15
10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad – Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad – ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis Ekvatoriaalsed vihmametsad – Lõuna-Ameerika, Aafrika keskel, aastane juurdekasv kõige suurem (50 m3/ha), liigiline koosseis suur (erinevad liigid), ülekaalus väheväärtuslikud, aga leidub ka mõningad väärispuud. Teab erinevaid erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme
Aastane kõikumine Ööpäevane kõikumine Niiske ekvatoriaalne kliima Sademeid aastaringselt ühtlaselt õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal) temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi ,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur Vihmametsa keskkond Ühtlaselt soe Niiskust palju Muldkate paks, aga toitainete vaene Erosiooniohtlik Tohutu liigirikkus- palju puid, aga alustaimestik hõre Palju rindeid Toodang: kakao, banaan, kookospalm, väärispuit Nt: Amazonase madalik, Filipiinid, Malaka ps Mussoon ja passaatkliima Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi) Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga Talv kuiv, suvi aga sademete rohke Suured üleujutused Nt_: Kagu Aasia rannik Niiske kuiv troopikakliima Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg Temp 20-30 kraadi Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum) Savann Muld viljakas Võimas rohurinne Üksikud puud paiknevas teineteisest kaugel- kohanenud põuaperioodiks( koguvad vett)
· Puuduseks suur kaal ja raske töödeldavus Kihtparketid Laminaatparkett 1. Kulumiskiht 2. Koormuskiht- valmistatud LDF'ist 3. Stabiliseerimiskiht- valmistatud LDF'ist Spooniparkett 1. Valmistatud väärispuidu spoonist, paksus -0,1-1mm:kulumiskindlus saavutatakse kas kuivavate õlidega(lina- või kanepiõliga) või lakiga 2. Ülitihe HDF 3. Kuuse- või männispoon Kihtparkett 1. Väärispuit 4-8mm paksus 2. Okaspuu- kõik kihid risti Liist parkett On neljast küljest sonne ja punniga lehtparkett. Mosaiik parkett On väikestest lippidest, liistudest, eripuu liikidest mustrisse laotud või võrgule asetatud parkett Liimpuit Mõeldakse talasid, poste, kilpe, mis koosnevad üksteise peale liimitud pikki nüüga lamellidest erand on liistude, laudade, prusside liim jätk ühendus. · Liimkilp- kilp liimpuit serviti kokku liimitud. · Liimplokk
järgi. Enne 20. sajandit oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik ning sellest ajast on säilinud vaid mõned üksikud ümberehitatud kõrvalhooned. Stryk’i poolt taastatud mõisahoone kujunes üheks baltimaade suurejoonelisemaks juugendstiili näiteks. Hugo Ferdinand Bernhard von Stryk laskis raha kokku hoidmata projekteerida tohutu maja, materjali veeti isegi hobustega, Stryk sai lubada endale keraamilise kiltkivi toomist hollandist ning väärispuit ja palju muid materjale toodi ka lätist. Aknasillustes, torni ülaosa ja sissepääsu kujunduses on kasutatud graniiti. Ehitise sokkel on laotud lõhestatud maakividest ja ulatub nurkades poole akna kõrguseni. Tänu võimsale tornile ja raskepärastele vormidele mõjub kohati keskaegse linnusena, mis väljendub ka materjalide kasutuses: robustselt murrutatud graniit, koos krobelise krohvi ja soomusja kiltkiviga.
tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab). Keskond: rikkalik loomastik, karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog,maapähkel
5-10m3/ha; okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad; ülekaalus kõva lehtpuud (kasutatakse mööblitööstuses) ja väheväärtuslikud liigid Kuiva lähistroopika metsad Vahemeremaad, USA, Austraalia; küllaltki madala tootlikusega; vähe säilinud Niiske lähistroopika metsad ehk mussoonmetsad; Aasia idaosa, Põhja-Ameerika kaguosa ja Austraalia; aastane juurdekasv 15-20 m3/ha; tarbe okaspuud, kõva lehtpuud, väärispuit; maailma ühed väärtuslikumad metsad, suur liigiline koosseis Ekvatoriaalsed vihmametsad Lõuna-Ameerika, Aafrika keskel, aastane juurdekasv kõige suurem (50 m3/ha), liigiline koosseis suur (erinevad liigid), ülekaalus väheväärtuslikud, aga leidub ka mõningad väärispuud. 64. Metsade majandamise põhimõtted ning arenenud ja arengumaade metsamajanduse iseloomustus Arengumaad
Väga erosiooniohtlik. Väga tundlik metsa raiumisele ja põletamisele, algab mulla erosioon ja kiire toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm o nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka poolsaar 2. mussoon- ja passaatkliima (Af, Am): kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30 °C, sademeid palju (kohati üle 2000 mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga
(luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) Pehme kõvadus- haab, kuusk, mänd Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask Väga kõvad- tamm, saar, vaher Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud Kergesti töödeldavad- mänd, lepp, pöök, kask Raskesti töödeldavad- Kerged Rasked Poorsed e hõredad- Keskmise tihedusega- Väga tihedad- Lõhnavad Väärispuit- Okaspuud Lehtpuud 2.Survetugevuse joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas: Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu survetugevusele pikkikiudu on suurem survetugevusele ristikiudu.
annaabi.ee 
