Maailm 20. sajandil Perioodi üldiseloomustus 1. 20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest. 2. Enamik inimestest on elanud 20 sajandil. 3. Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor, tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm. 4. 20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine(Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.) Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, ...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
Maailm 20. sajandil 20. sajandi koloniaalsüsteem tekkis selleks, et emamaale toorainet ja muid kaupu vedada. 20. sajandi alguseks oli selle laienemine lõppenud. Peale I maailmasõda sai aga alguse koloniaalsüsteemi lagunemine. Hakati mõistma, et kolonialsüsteemist on odavam loobuda, kui seda üleval pidada. Riigid hakkasid järk-järgult iseseisvuma, kuid sellele vastupidiselt soovis Itaalia enda koloniaalvalduseid laiendada. Süsteemi lagunemisele aitas kaasa ka II maailmasõda ning 50ndate keskpaigaks oli enamus Aasia riike sellest vabanenud. Samal ajal algas koloniaalsüsteemi lagunemine ka Aafrikas ning 1960 olid seal iseseisvunud juba 17 riiki. Selle käigus tekkis ka konflikte, mis arenesid veristeks sõdadeks. Koloniaalsüsteemi tulemuseks on ebaadekvaatsed riigipiirid. Mitmed riigid tahtsid kolooniate iseseisvumisel saada neid oma mõjusfääri nagu USA, NSVL ja Saksamaa Liitvabariik. Iseseisvunud riigid ...
Maailm 20.sajandi algul Imperalism on suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, suurriigid vallmutasid endmale kolooniad ja muutsid vähe arenenud maad endast majanduslikult sõltuvateks. Koloonia ehk asumaa Asumaa- koloonia on mingi territoorium, mida valitseb temast majanduslikult enam arenenud riik, kasutades ära asumaa loodusvarasid. Juhtriigid: (6 euroopast) 1. Inglismaa 2. Saksamaa 3. Prantsusmaa 4. Itaalia 5. Austria-Ungari 6. Venemaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Jaapan Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. Uued jooned majanduse arengus: 1. Tekkisid uued tootmisharud, kõige tähtsamaks muutus elektrienergia ja nafta tootmine. Palju ehitati raudteid. Uute tööstusharudena tekkisid: · Keemiatööstus · Autotööstus · Lennukitööstus · Elektrotehnika tööstus 2. Tekkisid suurettevõtted ja...
1. Maailm 20nda sajandi alguses Kuidas inimesed elasid? Toimus tööstuse areng ja linnastumine. Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi, elekter, autod, tummfilmid. 19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks. Rassism ja antisemitism Väljarändamisliikumine Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast. Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus val...
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, ...
Sovinism-marurahvuslus, on mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis.Sellest sai alguse ka imperialism. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võiamlikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Tehnika areng: 1.Henry Ford tegi autotehases esimesed konveierid, autode tootmine suurenes plahvatuslikult. 2. Ferdinand Zeppelin tegi 1990.a esimese lennu 3. Orville ja Wilbur Wright lennukiga tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 4.Guglielmo Marconi raadiosaade jõudis eetrisse 1895. a ja 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. MAAILMAMAJANDUS. 1830-1913 suurenes SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiire ja ebaühtlane. Turusuhted muutusid väga tähtsaks ja olulisele kohale tõusis kaubandus. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: ...
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. Imperialism- suurriigid püüavad saavutada mõjuvõimu kogu maailmas *koloniaalimpeeriumite teke *laienes suurriikide majanduslik võim maailmas *sovinism- marurahvuslus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus mingi toote- või teenusepakkujaid on ainult üks. Monopol oli ettevõtjale kasulik, kuna siis sai ise hinda dikteerida. Ettevõtjad alandasid hindu, kui mõni teine ettevõtja tahtis turule tulla ning seetõttu läksid noored ettevõtted pankrotti. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s alul? *tekivad monopolid *maailma majandus globaliseerub *tööstuse kiire arengutempo 4. Millised olid 1905. a. rev. põhjused Venemaal? *taheti rajada emakeelseid koole *talupojad tahtsid maad *rahvas tahtis demokraatlikke vabadusi (rahulolematus tsaari ainuvalitsemisega) *töölised nõu...
1. 1992. Aastal lagunes Tsehhislovakkia ja jagunes kaheks uueks iseseisvaks riigiks Tsehhi ja Slovakkia. Ida-Saksamaa alad liideti saksamaa Liitvabariigiga. Moskva tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 2. Verised sündmused sai alguse siis, kui selle koosseisu kuulunud vabariigid hakkasid nõudma iseseisvust. Liitriigi jagunemine muutus paratamatuseks pärast seda, kui Jugoslaavia suurimas vabariigis Serbias tuli võimlue käremeelsete rahvustlaste juht Slobodan Milo Sevic. 3. 1995. Aastal suudeti Horvaatiasse viidud rahuvalvejõudude abil sõjategevus peatada. Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid te...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad es...
Maailm 20. saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialis...
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahel...
1. Nimeta uued nähtused 20. Sajandi algul maailma majanduses ? *Tööstus hakkas väga kiiresti arenema, eriti tähtsaks muutusid elektrienergia tootmine ja nafta tootmine. *Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik. Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele pakkus teenistus kolo...
Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia,...
Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? Pärast jaapanlaste väljatõrjumist 1945 algas Hiinas kodusõda, millest purustati NSVL abil Guomindangi armee. Selle valitsus lahkus Taiwani. 1949. Kuulutati välja Hiina RV, mille juhiks sai Mao Zedong. Kes oli Mao Zedong ja mida tegi? oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976. Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Tema saavutuste hulka arvatakse tasuta haridus ja tasuta arstiabi ning tagatud töö. Vaesus vähenes, kirjaoskamatus likvideeriti lühikese ajaga, keskmine eluiga tõusis ja rahvaarv kasvas Mis oli suur hüpe, kultuurirevolutsioon ja nende tagajärjed? Suur hüpe- 1958 kuulutas Mao välja "suure hüppe", eesmärgiga jõuda, kommunismi võimalikult lühikese ajaga. Hakati kiirendamasuurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. Tulemuseks tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses. ...
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroop...
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahe...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
20.sajand Maailm 20. sajandi algul Moesõnaks oli ,,progress" tulevikku suhtuti optimistlikult Maailma valitses Euroopa. 20. sajandist loodeti palju, aga oli hoopis palju tapmist jne 1. tööstuse areng ja linnastumine · Tähtsaim majandusharu tööstus · Kasvas turgu kontrollivate suurettevõtete monopolide tähtsus · Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanike kasvu · Inglismaal elas linnades 80% elanikest · Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40% · Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23 · Maailma suurm linn 1900 London elanikke umbes 6,5 miljonit · Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku 2. teaduse ja tehnika areng · Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria · Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kas...
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
Shovinism e marurahvuslus oma rahvust peeti teistest paremaks.imperealism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.koloniaalsüsteem imperealistid koloniseerisid väikseid ja vaeseid riike muutes , need oma toorainebaasideks , hiljem ka turuks. Tihti elas kolooniais rohkem inimesi kui emamaal.anarhistid kodanliku korra kukutamine, klasside likvideerimine , ei poolndanud diktatuuri. Revisionistidpidasid Marxi õpetust vananenuks, leidsid et seda tuleks parandada. Toetasid sotsialismi.veneenamlased olid Lenini eestvedamisel, nende arust oli ainus tee sotsialismile vägivald ,revolutsioo ja diktatuur.tsentristid(Karl Kautsky) Püüdis leida keskteed revisionistide ja veneenamlaste vahel. Etioopia iseseisvusenne Euroopa vallutusi Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914a iseseisvaks jääda.IngliseBuuri sõda (buuridhollandi päritolu asunikud) Sõja algul osutasid Inglastele vastupanu,hiljem aga muutus surve liiga tuge...
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest ku...
Maailm 20.saj algul 1. Majandus. Kiiresti arenesid: USA (1860. aastatel oli tööstustoodangult maailmas 4. kohal, 1894. aastal 1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) kodusõja lõppemine (kodusõda toimus 1861-1865. aastani) NB! pärast USA kodusõja lõppu langesid Euroopas viljahinnad, kaasa arvatud Eestis, sest hakati sisse vedama USA-s kasvatatud vilja b) uusima tehnika kasutamine, sest · tööjõud oli suhteliselt kallis (tööjõudu oli vähe, sest väljarännanute unistuseks oli rajada farm. Tööd ettevõtetes võeti ajutisena, rahakogumise võimalusena oma farmi rajamiseks). · vana tehnikat polnud ees c) avar siseturg, sest · ameeriklane oli harjunud vajaliku kauba turult ostma (puudusid naturaalmajanduslikud traditsioonid) · ameeriklane oli ostujõulisem, sest tööliste palgad olid suhteliselt kõrgemad võrreldes palk...
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Esimese rühma moodustasid arenenud tööstusriigid, kus valitses demokraatia ja turumajandus. USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia. Neid iseloomustab tugev majandus ja inimeste elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL-st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm. Kolmanda maailma riikides oli majandus tavaliselt nõrk ning suurem osa inimesi elas viletsuses. Arenenud tööstusriigid: mida kujutab endast heaoluühiskond, kus ja millal see kujunes, millised probleemid ja miks tabasid arenenud riike 1970. aastail, millised muutused toimusid 1970. aastail arenenu...
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
06.09.2013 Maailm 20.saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. J...
LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...
Maailm 20. sajandil 1.Perioodi üldiseloomustus Kahekümnenda sajandi algul elas maailmas 1,6 miljardit inimest. Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõj...
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Suurriikide püüd domineeridaväikeriikide üle. Tunnuseks kolooniate hõivamine. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide s...
kordamisküsimused Maailm 20.sajandi algul 1. Mis on imperalism? iseloomusta seda. Suurriikide püüe maailma valitseda. Püütakse saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu maailmas, kolooniate vallutamine, majandusliku mõjuvõimu laiendamine, sovinismoma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2. mida kujutasid endast monopolid? miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid ettevõtjad, et endale monopoli saada? Püsiv turuseisund kus toodet või teenust pakkus ainult üks müüja. See tõi suurt kasumit kuna puudus konkurents ja müüja võis kehtestada sellist hinda nagu ise tahtis. 3. Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20. s algul? Tööstuse arengu kiire tempo(kasvas 2%), tekkis juurde uusi tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), ...
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis su...
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati B...
,,Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul - lootused ja hirmud." Ajaloo arutlus 1890.aastate lõpul ja 1990.algul ei olnud Venemaa võim Euroopamastaabis enam nii roosiline. Seoses Nõukogude Liidu sisekriisi süvenemisega nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov arvas, et edasine sekkumine riikide siseasjadesse ning piiramine nende suveräänsust, ei tule enam kõne alla. 1990. Aastatel viidi Nõukogude liidu väed kõikidest Ida- Euroopa riikidest välja. Kommunistlikud reziimid ei rahuldanud enam ühiskonna vajadusi. Majandus langes, kaupade vahetamine ei toiminud ning inimesed tundsid elementaarsetest kaupadest puudust. Toimusid massiliikumised ning rahva toetusel tõusid esile uued juhid. Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku. Enamikes riikides vahetati juhid välja, Berliini müür langetati rahvamassi poolt maha, käsumajandus pöördus tur...
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
Maailm 19sajandi lõpus ja 20sajandi alguses 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismi ja tööstusajastusse. Maailm jagunes iseseisvateks riikideks( 56) ja kolooniateks mis moodustasid 20sajandi alguses lausa 54,9% maailma territooriumist. Suurimad kolooniatega hiilgajad olid USA, kelle kolooniad asusid Kuubal, Filipiinidel ja Puerto Ricos, lisaks sellele, suurte kolooniatega paistsid silma veel ka Taani ja Prantsusmaa. Maailmas tõi kaasa suuri muutusi ka linnastumine, mille protsent oli samuti väga kõrge, Inglismaal näiteks 80%. Linnastumisega kaasnesid nii mõningadki plussid, näiteks tekkisid linnad ja tööstused, kasvas harituse protsent, inimestele olid kättesaadavamad meedia, arstid, trammid ja autod. Nii nagu on igal medalil kaks poolt, nii on ka linnastumisel lisaks positiivsetele asjadele omad miinused, sest suurte rahvamassidega kaasnesid nii epideemiad, kuritegevus, rassism kui k...
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
Iseloomusta olukorda 20.sajandi Juhtivad jõud olid Euroopa riigid, USA algusemaailmas. ja Jaapan. Muu maailm oli jagatud koloniaalvaldusteks. Mis on genotsiid? Kelle vastane Massiline hukkamine rahvuse või rassi genotsiid toimus 20.sajandi alguses alusel. Türgis? Armeenlaste ja kreeklaste vastu. Miks levis 20.sajandi alguse Inglismaal Kulukas ametnike ja sõjaväeosade veendumus, et kolooniad ei tasu end ülalpidamine. ära? Milliseid tööliste huvidest lähtuvaid Kaheksatunnine tööpäev mäetööstuses. samme astus Inglismaa leiboristide Miinimumpalk määrati kindlaks. valitsus? Streikijate asemele keelati uute inimeste töölevõtt. Miks oli tähtis 1904.aastal sõlmitud Koloniaalvaidlused lõppesid, sõlmiti ,,süda...
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja ...
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia. Usuti, et tülid suudetakse lahendada vägivallata, kuid peagi selgus, et need lootused o...
Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul lootused ja hirmud Euroopas hakkasid toimuma olulised muutused 1990. aastate algul, kui varises kokku idablokk. Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa endaga mitmete riikide iseseisvuse, mõne riigi puhul ka taasiseseisvuse. 1989. aastal langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, mitmes riigis toimus võimuvahetus, näiteks Ungaris ja Bulgaarias ning Poolas sai peaministriks mittekommunist. Aasta hiljem moodustati ühtne Saksamaa, Ida-ja Lääne-Saksamaa liitmisega. Jugoslaavia lagunes täielikult ja eraldi tekkisid riigid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia-Hertsogovina. Tsehhi ja Slovakkia eraldati 1992. aastal sametlahutusega Nende sündmuste järel muutus inimeste suhtumine maailma positiivsemaks. Loodeti, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia ja vägivald väheneb. Kuid peagi sai selgeks see, et need lootu...
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Vasta küsimustele : 1. Selgita väidet- maailm 20.sajandi algul oli Euroopa- keskne . 1) 20.sajandi algul oli enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. 2) Euroopa tsivilisatsiooni, mille mõte oli isikuvabadus, demokraatia ja eraomand, esitleti kui ainuvõimaliku tsivilisatsioonivormi. 2. Millest võis olla tingitud üldine vaimustus sõja puhkemisest ? 20 sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Arvati, et sõda kestab ainult lühikest aega ja eikujune eriti laastavaks. 3. Millest oli tingitud pikaleveninud positsioonisõda ( kaevikusõda ) ? Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid sügavuti 2 - 3 kaitseliini, igas tavaliselt 3 kaevikuterida. Väga vähe liigut...
1.Seletage suuriigi mõistet 20.saj alguse arusaamadele toetudes.- 1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist. 3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia. 2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.- 1) vastuolud riikide endi vahel 2) tahe oma valdusi laiendada 3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks 4) mahajäävus suurriikidest 5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga s...
Ajalugu Kordamisküsimused ptk. 32; 32A; 32B; 33 1. Iseloomusta kultuuri arengut maailmas 20. sajandi teisel poolel. Kultuurielu lääne- kui ka idabloki maades oli seotud propagandaga. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid: ajalehti, ajakirju, raadiot, televisiooni. Loodi palju suurepäraseid kirjandus-, filmi-, muusika- ja kunstiteoseid, mis väljendasid üldinimlikke tundeid, väärtusi ja probleeme. Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arsti...
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustad...
Saaremaa Ühisgümnaasium SALVADOR DALÍ referaat Autor: Victoria Käesel Juhendaja: Aili Jung Kuressaare 2013 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. LAPSEPÕLV...........................................................................................4 1.1. Sünd...................................................................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine................................................
Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul? 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1918, ehk aastad enne ja pärast Esimest maailmasõda. Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et nais...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
