erinevused ei võimaldanud kiiret kokkusulamist emamaaga – näiteks Vene impeeriumi ja Osmani impeeriumi (Türgi) poolt liidetud maad. Kolm suurimat koloniaalriiki 20.sajandi alguses: 1) Briti impeerium – territoorium 33,7 miljonit ruutkilomeetrit. Hõlmas Kanada, Austraalia, India, Aafrikas Egiptusest Lõuna-Aafrikani ulatuva vööndi ja mitmeid väiksemaid kolooniaid. 2) Vene impeerium – territoorium 21,8 miljonit ruutkilomeetrit. 19. sajandil oli vallutanud täiendavalt Soome, Bessaraabia, Poola, Kaukaasia ja Kesk-Aasia, kuid müünud Ameerika Ühendriikidele Alaska. 3) Prantsusmaa – territoorium 13 miljonit ruutkilomeetrit. Prantsusmaale kuulus enamus Lääne-Aafrikast ja osa Kesk-Aafrikast, ligi pool Indo-Hiinast ja väiksemaid kolooniaid. Teised koloniaalriigid • Oli ka teisi koloniaalriike, kelle valdused olid pisemad, nagu • Portugal (Angola ,Mosambiik, Macao, Ida-Timor jt.),
● Tunnelid, sõidukid, isevalmistatud lennuk, kuumaõhupall, võltspassid, kanalisatsioon. c. Mille rajasid Lääne-Berliini tudengid? Mitu inimest selle kaudu põgenema pääses? ● 135m pikkune tunnel ● 57 KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE 1. Millega õigustasid Euroopa riigid kuni 20. sajandini oma ülemvõimu ja erinevate piirkondade koloniseerimist? ● Eurotsentristliku ehk Euroopa keskse suhtumisega. Maailm oli jagatud tsiviliseeritud Lääneks ja ülejäänud maailmaks. Valge mehe kohus oli kõiki neid vähem arenenud rahvaid valitseda ja õpetada. 2. Kuidas mõjutas Teine maailmasõda iseseisvumisideede levikut? Too kaks konkreetset näidet. ● Iseseisvumisideed hakkasid aina jõulisemalt levima ka kaugete ja eurooplaste silmis mahajäänud rahvaste keskel. Selle üheks põhjuseks oli tõik, et sõda oli paljud
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn
oma saatus. NSVLe see ei istunud. Helsingi nõupidamine hakkab regulaarselt koos käima CSCEna 1995. aastani, mil ta muutub organisatsiooniks OSCE. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE JA MITTEÜHINEMISLIIKUMINE (töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära. Kolooniaid ei tekkinud. Kõige võimsamad koloniaalriigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast II MS on olulised muutused jõustruktuuris. Euroopa pole enam tugevaim manner, vaid on purustatud
Aasia suurriigid: Hiina, Jaapan, India JAAPAN: · 19041905 Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinl
· pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat
Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine
,,Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul - lootused ja hirmud." Ajaloo arutlus 1890.aastate lõpul ja 1990.algul ei olnud Venemaa võim Euroopamastaabis enam nii roosiline. Seoses Nõukogude Liidu sisekriisi süvenemisega nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov arvas, et edasine sekkumine riikide siseasjadesse ning piiramine nende suveräänsust, ei tule enam kõne alla. 1990. Aastatel viidi Nõukogude liidu väed kõikidest Ida- Euroopa riikidest välja. Kommunistlikud reziimid ei rahuldanud enam ühiskonna vajadusi. Majandus langes, kaupade vahetamine ei toiminud ning inimesed tundsid elementaarsetest kaupadest puudust. Toimusid massiliikumised ning rahva toetusel tõusid esile uued juhid. Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku. Enamikes riikides vahetati juhid välja, Berliini müür langetati rahvamassi poolt maha, käsumajandus pöördus turumajanduseks, toimus piiride
Kõik kommentaarid