Maailm 20.saj lõpul ja 21.saj algul - lootused ja hirmud (2)

Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul – lootused ja hirmud
Euroopas hakkasid toimuma olulised muutused 1990. aastate algul, kui varises kokku idablokk . Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa endaga mitmete riikide iseseisvuse, mõne riigi puhul ka taasiseseisvuse.
1989. aastal langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon , mitmes riigis toimus võimuvahetus, näiteks Ungaris ja Bulgaarias ning Poolas sai peaministriks mittekommunist. Aasta hiljem moodustati ühtne Saksamaa, Ida-ja Lääne-Saksamaa liitmisega. Jugoslaavia lagunes täielikult ja eraldi tekkisid riigid Sloveenia , Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia- Hertsogovina . Tsehhi ja Slovakkia eraldati 1992. aastal sametlahutusega
Nende sündmuste järel muutus inimeste suhtumine maailma positiivsemaks. Loodeti, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia ja vägivald väheneb. Kuid peagi sai selgeks see, et need lootused olid ennatlikud.
Kindlasti oli üheks suureks probleemiks tol ajal terrorism. Terrorismi põhjustajateks olid eelkõige usk ja elutingimused . Usuäärmuslastel oli mõjuvõim seal, kus olid nõrgad majanduslikud olud ja kus inimõigusi polnud ollagi. Terrorismiga kaasnesid ka epideemiad ja näljahädad. Kuid terrorism ei olnud kindlasti ainus kriiside põhjustaja, pigem tuleks vastust otsida kaugemalt, et miks üldse algas terrorism ja miks ei suudetud seda ennetada?
20.sajandil toimunud kriisid ei lõppenud kõik kohutavalt, suudeti ka leida lahendusi. Näiteks kui Iraak okupeeris Kuveidi, siis 1991.aastal tõrjus USA Iraagi väed välja, nüüdseks on Kuveit iseseisev ja rahulik riik. Samuti leidis lahenduse ka Kashmiri kriis, milles Pakistan soovis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani , Hiina ja India vahel. Kuid on ka kriise, mis pole siiani lahendust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, pole siiani lahenenud ja seal toimuvad sõjad ning suureks probleemiks on näljahädad. Teine lahendust leidmata kriis on Suurbritannia koosseisu kuuluv Põhja-Iirima, see tekitab endiselt ärevust ja vaenulikust. Ilmselt kõige tõsisemad probleemid on hetkel Lähis-Idas, kus käib endiselt sõjategevus.
Arvatakse, et USA täidab maailmas maailmapolitseiniku rolli. USA’l on suur tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste mõjutamisel, samuti osales ta mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis tõstas küsimuse, et kas USA üritab luua endale meelepärast maailmakorda. Paljud riigid on üritanud sellele ülemvõimule vastu seista. Kolmas maailm näitas oma vastumeelt terroriaktidega. Võib arvata, et ilma terrorismita ei üritaks USA täita ka maailmapolitseiniku rolli.
Lisaks eelnevale on maailmas ka suured globaalprobleemid , eelkõige kolmandas maailmas. Üks suurimaid on kindlasti ülerahvastatus, mis omakorda põhjustab näljahädasid ja tõsiseid haiguseid nagu seda on AIDS. Hiinas suudetakse natukene ülerahvastust kontrolliall hoida. Kuid probleemid ei ole ainult kolmandas maailmas, arenenud riikides on üheks suurimaks probleemiks kindlasti tuumarelvade levik, mis tagab tuumasõjaohu. Ka kuriteguvust võib lugeda tänapäeval suureks probleemiks. Kas üldse on võimalik saada lahti globaalprobleemidest? Kinldasti on võimalik neid vähendada, kui riigid teeksid rohkem koostööd, kuid nende kadumises julgen ma kahelda.
Maailmas on endiselt palju probleeme, millega tuleks rohkem tegeleda ja lahendusi otsida, vastasel korral süvenevad need rohkem ja nii ei tulegi lõppu sellele probleemidejadale.