Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? (1)

1. Seletage suuriigi mõistet 20.saj alguse arusaamadele toetudes.-
1) Suuremate rahvaste juures tõstis pead šovinism e. Marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine.
2) Tekkis imperialism- suuriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism majandusliku mõjuvõimu laiendamist.
3) Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtted: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia.
2.Leidke 5 vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20.saj algul.-
1) vastuolud riikide endi vahel
2) tahe oma valdusi laiendada
3) Väiksemate riikide soov saada suurriigiks
4) mahajäävus suurriikidest
5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine

3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni?
1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra.
2) Kiire, aga samas ebaühtlane majanduse areng.
3) Turusuhete tähtsamaks muutumine ja riikliku regulatsiooni taandumine.
4) tähtsaimale kohale tõusis kaubandus.
5) Tõsise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng.
Kõik see muutis riigid üksteisest järjest sõltuvaks- MAAILM GLOBALISEERUS:
* rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega
* tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks.
Konkurentside suurenemisel oskasid osad riigid teistest muutunud olukorda paremini ära kasutada. Selle tulemusena sai nii mõnigi riik teisest võimsamaks ja nad hakkasid omavahel konkurentideks muutuma.
5.Seletage mõistet „suveräänsus“, toetudes 20.saj alguse arusaamadele.
Liberaalne maailmavaade ja demokraatlik kord oli võidukäigul kogu maailmas. Tolleaegsed kõige demokraatlikumad ühiskonnad olid vaevatud seesmistest vastuoludest.

6.Seletage, kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule.
1) Masinaehitses hakati valmistama kõrge tootlikusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. ( 20. saj. Algul käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid , millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile.)
2) Lennunduse areng. ( 1900- Saksamaal tegi esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev).
7.Mil määral nõustute väitega, et 20.saj algul oli Euroopa maailmas kõige tähtsam? Põhjendage oma seisukohta.

20. sajandi algus oli Euroopa maailmas väga tähtis. 20. sajandi algul valitses maailma täielikult Euroopa, sest peaaegu kogu maailm oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks. Majandus arenes pöörase kiirusega. Igas tööstusharus kasvas tootmine plahvatuslikult. Tööstuses üldiselt tõusis tootmine 1897-1913 koguni 81,8 %. Teadus arenes kõrvuti majandusega ning tänu uutele leiutistele, mis leidsid laialdast kasutamist tööstuses, aitas see samuti kaasa majanduskasvule. 20. sajandi algusele on ka iseloomulik teiste riikide koosseisus olevate väikerahvaste eneseteadvuse tõus ja eraldumine senistest riikidest.

8. Kirjeldage kahe sõjalise bloki suurriikide huve ja nimetage piirkonnad.
1. Esimest blokki nimetati kolmikliiduks, mille moodustas Saksamaa( juhtriik) ja sellele liitus 1879 a. Austria- Ungari. Ka Itaali liitus 1882 a. Nende soov oli maailma ümber jagada.
2. Teine blokk kandis nimetust antant, kuhu kuulus Venemaa ja Prantsusmaa, kes liitus 1893 a. Prantsusmaaga liitus 1904 a. Suurbritannia , kes ühtlasi oli ka juhtriik ja 1907 a. Lisandus nende riikide hulka ka Venemaa. Nende sooviks oli senise maailma jagamise kaitsmine.
9. Leidke vastuolud, mis tegid Balkani ps n.ö püssirohutünni. Mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjendage oma seisukohta.

1. I Balkani sõda 1912 a. ( Balkani rahvad vabanesid Türgi ikkest).
2. II Balkani sõda 1913a. (Vabanenud riigid tülitsesid piiride pärast).
Tugevnes Serbia , keda toetas Venemaa. Sebia tugevnemine ei meeldinud Austria- Ungarile, keda toetas Saksamaa.
Vastuolu 1 : Otseselt ei puudutanud ükski toimuv asi Saksamaa, Prantsusmaa ega Inglismaa huve, aga kõik nim. Riigid olid liidus kas Austria-Ungari või Venemaaga, võis iga vastasseis Balkanil kergesti üle kasvada kogu Eur. Hõlmavaks kokkupõrkeks.
Vastuolu 2: Serbia agressiivne poliitika- toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perega mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdesest tähendas konflkit Serbiaga konflikti Venemaaga.
Vastuolu 3: Vene- Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria- ungari plaanid. 1908a. Liitis A-U endale ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina. See otsus viis A-U teravasse vastasseisu Serbia ja Venemaaga. Saksamaa tungis A-U poolele ja sundis Venemaad taanduma.