Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm 20. saj. teisel poolel. (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks , mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid.
Esimese rühma moodustasid arenenud tööstusriigid, kus valitses demokraatia ja turumajandus . USA, Kanada , Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia . Neid iseloomustab tugev majandus ja inimeste elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL -st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm. Kolmanda maailma riikides oli majandus tavaliselt nõrk ning suurem osa inimesi elas viletsuses.
Arenenud
Maailm 20-saj-teisel poolel #1 Maailm 20-saj-teisel poolel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor goodlife Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Maailma jaotamine 20. saj. II poolel, arenenud tööstusriigid

raskendatud. Energiakriis oli seotud naftat tootvate riikide otsusega tõsta järsult maaõli hindu. millised muutused toimusid 1970. aastail arenenud riikide majanduslikuks ja ühiskondlikus arengus Tänu energiakriisile võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automatiseerida; toimus miniprotsessorite kasutuselevõtt, mille abil asuti välja töötama uudseid ja täiuslikumaid arvuteid. Arenenud riigid hakkasid liikuma infoühiskonna suunas. miks ja kuidas laienes demokraatia 20. saj. II poolel Enamikes riikides, peale sõda, taastati demokraatlik riigikord. Mõisteti, et demokraatiat tuleb kaitsta parem- ja vasakäärmuslaste eest ning seda kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastale ; üha rohkem inimesi sai võimaluse osaleda ühiskonna elus. Erakondade kõrval muutusid väga oluliseks ametiühinguliikumine, millega nõuti valitsuselt ja tööandjatelt tööliste olukorra parandamist

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Elu pärast II MS

1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ­ ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon ­ e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine ­ uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine. Sotsiaalne

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Ajaloo kordamine ( Maailm pärast II MS )

Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised ­ üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised ­ võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised ­ nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine ­ vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahista

Kategoriseerimata
thumbnail
2
doc

Pärast Teist maailma Sõda...

vägivalda kasutamata. Tänu temale sai inimõiguslaste liikumine palju pooldajaid aga teda vihkasid rassistid. Ta mõrvati 1968. aasta aprillis Memphise linnas Tennessee osariigis. Tähtsamatest presidentidest: Truman ­ Oli külma sõja algataja ning tema käsul heideti tuumapommid Jaapanisse. Kennedy ­ oli pärit miljonäride perekonnast, tema valitsusajal puhkes Kuuba kriis, ta mõrvati 1963. aastal. Nixon ­ Esimene president, kes astus oma teisel valitsusajal tagasi ametist Watergate-i skandaali tõttu. Reagan ­ Algatas ja planeeris tähesõdade programmi. Toimus reiganoomika ­ kokkuhoid. 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht ja seetõttu otsustas ka toetada Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL

Ajalugu
thumbnail
4
doc

USA, Saksamaa, Jaapan ja Põhjamaa peale II MS

1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria ­ Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika ­ Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan ­ Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin ­ Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika - USA välispoliitika suun

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika,mis tähendab et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult,kuid määrab reeglid,mida ettevõtjad peavad järgima. Sotsiaalse turumajanduse mudel töötas Lääne-Saksamaal edukalt nii 1950. Kui ka 1960.aastail. Kahe aastakümne vältel oli seal tööstustoodangu juurdekasv kiire,tööpuudust peaaegu polnud,tunduvalt tõusis inimeste elatustase. Kõike seda hakati nimetama Saksa majandusimeks. Kuid juba 1960.aastate teisel poolel ilmnesid raskused : riigis puhkes majanduskriis,tugevnes konkurents maailmaturul. Väljapääsu raskustest üritasid pakkuda sotsiaaldemokraatide valitsused. Sotsiaaldemokraadid tulid võimule 1969.aastal ja püsisid seal 1982.aastani. Nende kava nägi ette riigi aktiivsemat sekkumist majandusse ning senisest veelgi tugevamat sotsiaalpoliitikat. Saksamaa Liitvabariigi välispoliitikas oli 1950.-1960.aastail peamine rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

Välispoliitiline Isolatsioon enne teist maailmasõda Põhjendus: tema jaoks aken euroopasse , esitab tihi ettekäändeid , pretensioone meie suhtes. Suurriigid ei olnud huvitatud väikeriigist , ebaõnnestus BALTI LIIDU sõlmimine . Majandus Maareformi läbiviimine , mille tulemusena tekkisid asundustalud . Tähtis majandusharu oli põllumajandus. Peamine eksport Saksamaale ja Inglismaale . Arenenud paberitööstus, keemiatööstus, kütusetööstus, metsatööstus, tekstiilitööstus. 1930 teisel poolel majanduslik seis paranes Eestis. Kultuur, haridus 1920-1940 Haridus: Pöörati erilist tähelepanu just haridusele , kehtestati kuue klassiline koolikohustus , eesti keelsete õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele kõrgharidusele, tartu ülikoolis. Uued kõrgkoolid , tallinna tehnika ülikool , kunsti ülikoolid . Teadus: Ülikoolid said teadustööde keskuseks, tuntud on Ernst Öpik astronoom, keemik Paul Kogerman ,

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

saa.  Presidendi ametiaeg on 7 aastat.  Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. President de Gaulle ajal pidi Prantsusmaa siiski loobuma koloniaalpoliitikast. 1960. a. said iseseisvuse Prantsuse asumaad Aafrikas. Sideme emamaaga säilitasid nad 1958. a. loodud Prantsuse Ühenduse raames, mis on siiski veidi tsentraliseeritum kui (Briti) Rahvaste Ühendus. Prantsusmaa majanduslik areng kiirenes tunduvalt. 1960. aastad olid riigi viimase saja aasta edukamad. Rahvusvahelises suhtlemises järgis de Gaulle Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatut välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt

Ajalugu




Kommentaarid (2)

evelika profiilipilt
Evelin Kaine: hea materjal
21:43 18-02-2013
smile140 profiilipilt
smile140: väga hea:)
22:45 25-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun