Maailm 20.sajandi algul -essee (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Maailm 20 sajandi alguses.

sekkumist kõigi maalikajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas. 4) Maailmapoliitika ajamiseks pidasid saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5) Võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksa koloniaalpoliitika julmemaid. Ilmselt oli põhjuseks kogemuste puudumine, mis vanadel koloniaalriikidel oli omandatud sajandite jooksul. 5. Iseloomusta Venemaa ühiskondlikku korda 20. sajandi algul . 20. sajandi alguses oli Venemaal absoluutne monarhia, kus kõrgeim võim kuulus keisrile. Nikolai 2 1894 ­ 1917. Oli tahtejõuetu ja kergelt mõjutatav isik. Venemaad nimetati ka rahvaste vanglaks, kuna toimus teiste rahvuste rõhumine ja venestamine. 6. Iseloomusta Venemaa majandusarengu taset ja tööstuse arengu iseärasusi . 20. sajandi alguseks oli Venemaa arenenud oluliseks tööstusriigiks, kui võrreldes teiste riikidega oli Venemaa majandus mahajäänu

Ajalugu

14

doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism ­ marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine.

Ajalugu

7

doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu ­ Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike

Ajalugu

27

doc

UUSAEG

UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga ­ enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19

Ajalugu

44

pdf

Uusaeg konspekt

RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused ­ kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast

Uusaeg

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Liebknecht oli novembrirevolutsiooni päevil üritanud välja kuulutada sotsialistlikku vabariiki. Nüüd moodustati selle ühenduse põhjal Saksamaa Kommunistlik Partei. Uuel katsel võimu haarata 1919. a. jaanuaris tapeti kompartei tollased liidrid, kuid kommunistide mõju jäi endiselt tugevaks. 1919. a. aprillis õnnestus kommunistide võimuhaaramine Baieris, kus rakendati ulatuslikult punast terrorit. Valitsusväed suutsid nn. "Baieri vabariigi" likvideerida, kuid 1920.aastate algul kujunes SKP oma mõjukuselt tugevamaks komparteiks läänemaailmas. 1923. a. kujunes Weimari vabariigis raske olukord. Et Saksamaa ei suutnud tasuda reparatsioone, millest oluline osa anti üle kivisöena, okupeeris Prantsusmaa Ruhrimaa, et võtta seda jõuga. Sakslased võtsid kasutusele passiivse vastupanu - lõpetasid söe tootmise. Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata.

Ajalugu

20

docx

AJALOO KONSPEKT

kirjandusele ja ajaloole. Tütarlastegümnaasiumid Varem tütarlastele gümnaasiumiharidust ei võimaldatud! Alates 1906 aastast loodi HARIDUSSELTSID ja nende juures loodud koolides oli võimalik saada emakeelset haridust. Eestis oli kirjaoskuse Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis oli 20. sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (NT: merekoolides) või õppida lisaks Tartu Ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrgkoolides: Näiteks: · Peterburi Sõjaakadeemias: J. Laidoner jt. · Peterburi Kunstiakadeemias: Johan Köhler, Amandus Adamson jt. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt  · Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts

Ajalugu

Kommentaarid (0)