Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm 20. sajandi algul (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
Šovinism-marurahvuslus, on mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis.Sellest sai alguse ka imperialism .
Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võiamlikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas.
Tehnika areng: 1. Henry Ford tegi autotehases esimesed konveierid, autode tootmine suurenes plahvatuslikult.
2. Ferdinand Zeppelin tegi 1990.a esimese lennu
3. Orville ja Wilbur Wright lennukiga tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata .
4.Guglielmo Marconi raadiosaade jõudis eetrisse 1895 . a ja 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi.
MAAILMAMAJANDUS. 1830-1913 suurenes SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiire ja ebaühtlane. Turusuhted muutusid väga tähtsaks ja olulisele kohale tõusis kaubandus. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: tööstus muutus rahvusvahelisemaks, kaubandusfirmad kasvasid kokku. Sõja muutusid võimatuks, sest see oleks tähendanud suurt kriisi kõigile. Inglismaale jõudsid arengult järele ka Ameerika ja Saksamaa, kes tegelesid uuemate leiutistega.. Wilhelm Henry Perkin avastas kivisöest sünteetilised värvi aga hoopis Saksa kompanii BASF hakkas seda tootma , Saksa eksport kasvas ja 1900-1913, see kolmekordistus, mis omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastikule. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni.
ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1) revisionistid, arvasid, et Karl Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada. 2) Vene enamlased - nende arvates oli ainust tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon . 3) tsentristlik suund, eesotsas Karl Kautskyga, püüdis eelnevate suundade vahel keskteed otsida. 4) anarhistid- kelle arvates tulikodanlik kord kukutada ja ei pooldanud diktatuuri ning lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele.
ANTANT- 1904 . a loodi Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, mis jagas omavahel ära mõjusfäärideks Aasia ja Aafrika. 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.
1904-1905 Vene-Jaapani sõda- muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Laialt võeti kasutusele ka kaevikud, miinipildujad ja sidevahendid.
Pjotr Stolõpin-oli Venemaa Keisririigi poliitik ja peaminister aastatel 1906–1911.Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid.
Nikolai Bobrikov-
Eugen Schauman- oli soomerootsi rahvuslane, kes tappis Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi.
Maailm 20-sajandi algul #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 185 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merit005 Õppematerjali autor
Kokkuvõte esimesest peatükist õpikus "Lähiajalugu I gümnaasiumile"

Sarnased õppematerjalid

Imperialismiajastu ja ühiskond
2
doc

Imperialismiajastu ja ühiskond

Imperialismiajastu ja ühiskond ­ 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56%

Ajalugu
Maailm 20 sajandi algul
4
odt

Maailm 20.sajandi algul

Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses,

Ajalugu
Ühiskondlikud olud 20-sajandi algul
8
docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi ­ proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud

Ajalugu
Lähiajalugu
6
docx

Lähiajalugu

I MS lõpp).  Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide varing 4. imperialismiajastu 19. saj jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialismi põhimõtteks on see, et suurriigid püüavad saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas see ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Vähem arenenud maad muudeti 19

Ajalugu
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses
4
doc

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) ­ kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid ­ kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja A-U vahel, 1882. a ühines nendega Itaalia ­ nn Kolmikliit. Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust, et ei ründa Prantsusmaad, see sundis Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingut sõlmima, millega kohtustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Inglismaa ühines nendega, kuna leidis, et Euroopa riikide jõudude

Ajalugu
Ajalugu KT 1
2
docx

Ajalugu KT 1

töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Sotsiaaldarwinism maailm tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega oli võimalus alla jääda. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks

Ajalugu
Maailm enne esimest maailmasõda
7
doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks.

Ajalugu
Imperialismiajastu ja ühiskond 20-sajandi algul
34
ppt

Imperialismiajastu ja ühiskond 20. sajandi algul

Imperialismiajastu ja ühiskond 20. sajandi algul 11. klass ajalugu Urmas Persidski Maailm 20. sajandi algul: elanikkond 1,6 miljardit (tänapäeval üle 7 miljardi) ­ enamik kunagi elanud inimestest on elanud 20. sajandil Fotod aastast 1900 http://www.dublin.ie/forums/showthread.php?7352UnidentifiedPhotographsof1900sPeople(DublinCountyAndSurroundingAreas) Maailmakord rajanes suurriikide

Ajalugu




Kommentaarid (7)

tiuxy profiilipilt
tiuxy: Mulle tundub natukene poolikuna. Kokkuvõte on 1lk pikkune.
18:24 13-10-2009
Gloriell6 profiilipilt
Gloriell6: oh, see tõesti aitas mind! väga kasulik. soovitan
15:13 27-09-2010
raibe001 profiilipilt
raibe001: tundub olevat veits poolik aga muidu norm.
18:30 27-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun