Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid,
sellepärast, et Portugallasi edestada Hispaania poolt. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga- Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalges esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. 12. oktoobrit tähistatakse siiani Ameerika avastamise päevana. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. Tagajärjed suurte maadeavastustega Ameerikale olid järgmised: Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. 2 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Indiaanlaste massiline hävitamine. Nakkushaiguste levik (rõuged).
Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis. Saksamaal sõda (1618-1648) Külm + niiske kliima = viljaikaldus. Euroopa näljahäda (1696-1697).Katk Inglismaal 1665 , Eestis 1710-1711 , Prantsusmaal 1720 , Venemaal 1770.
Maailmapilt avardub Maailm 16. sajandi alguses elanud inimesele Maailm 16. sajandi lõpus elanud inimesele Lihtsam tee Indiasse vürtside juurde Bartolomen Diaz Hea Lootuse neeme avastas eurooplaste jaoks Diaz. Diaz nimetas algselt ta Tormide neemeks, kuid ta nimetati ümber Portugali kuninga João II soovil. Cape of Good Hope Hea Lootuse neem Vasco da Gama Avastas meretee Indiasse Maadeavastustega kaasnesid ka uued toidud toidulaual Mais, tomat, kartul, vanilje, tubakas, kakao ja kaudzuk Kuld Tõi kaasa hindade revolutsiooni Hinnad kerkisid ning lihtinimesel oli raskem saada kaupasid kätte. Euroopa hakkas uusi alasid koloniseerima ning tekkis orjakaubandus Euroopast tulnud haigused Põliselanike organism ei suutnud võidelda valge mehe toodud
Kordamine 7-11 1. Valgustusajastu: tekkimise eeldused, valgustuse iseloomulikud jooned - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s
Portugal Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138–136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711. aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139. aastal rajas Afonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). Kliima ● Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Majandus ● Portugalil on maailma suuruselt 49. SKP. ● ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Portugali eskuudo. ●
maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaeg on Euroopa ajaloos periood, mis algas umbes 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses ning kestis kuni 18. sajandi lõpuni. Varauusajal tekkisid renessanss ja humanism. Sellel ajal viidi läbi ka usupuhastusi ja reformatsioone. Kõik need näita- vad, et inimeste teadmine maailmast oli muutunud, kuid mis seda põhjustas? Varauusaeg algas suurte maadeavastustega. Meremehed jõudsid nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikasse, aga ka Lõuna-Aafrikasse. Inimesed avastasid maailma kohta palju uut ning renessanssi arenedes tahtsid nad teada saada rohkem ja rohkem just looduse kohta, katsete kaudu järeldusi tehes. Hiljem hakkas renessansi juhtivate kultuurikandjate seas liikuma ka humanism, mis tõstis esikohale inimese mitte Ju- mala. Niisiis võib väita, et inimesed hakkasid rohkem mõtlema enda heaolule ning te- gelesid asjadega mis neile endile kasu tõi.
Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur erinevus Itaaliaga on veel lossidel see, et paviljonid toonitavad vertikaalset suunda ja sama teevad kitsad kõrged aknad. Prantsusmaal oli ka pargikunst. Antiikkutuurist on laenatud sambad, kolmnurksus ja kuppel. 6.Millised olid uusaja positiivsed tagajärjed. *maadeavastustega levisid materjalid nt portselan *maadeavastusega saadi teada uutes kultuuridest *levitati uusi asju, nt õlivärvid *säilitati ja viidi edasi antiikkultuuri(sambad, kuplid jne)
1498 – Vasco da Gama jõudis Indiasse 1507 - 1519-1522 – Magalhaes purjetas ümber maailma Hiina leiutised ja oskused Kompass, paber, püssirohi, trükikunst, siid, portselan Mille poolest oli India kuulus Vürtside poolest. Euroopas arvati et see on muinasjutuliselt rikas maa. Miks mindi maadeavastusretkele Enamasti sooviti leida uut teed Aasiasse, et ei peaks Aasia vürtse ostma araablaste käest Miks tegid maadeavastustega algust Hispaanlased ja Portugalased Nad olid harjunud purjetama rannikust kaugemal avamerel. Neil oli ka selleks eriline laevatüüp karavell. Kuidas ja millal asustati Ameerika Esmalt läksid sinna konkistadoorid et leida kulda. Hiljem ka näiteks paljud iirlased kuna Iirimaal oli põud ning siis loodeti saada parema elu peale. Maadeavastuste tagajärjed eurooplastele Uute rikkustega kauplemine oli väga tasukas, seetõttu rajati Uue Maailmaga
a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk maailmas. 2.Ristiusukiriku 3 haru: millal, mis asjaoludel need tekkisid 1. roomakatoliku kirik 2. kreekakatoliku ehk õigeusu kirik 3. rooma protestantlik kirik 1,2. Tekkisid 1054.aastal. Tekkisid suure kirikulõhe tõttu- 395.aastal seoses Rooma impeeriumi jagunemisega 2ks riigiks tekkisid lõhenemise eeldused. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ning usulistes tõekspidamistes
Eurooplased hindasid väga India vürtse. Tunti ka India käsitötooteid, eriti kuld- ja hõbenõusid ning töödeldud kalliskive. 14. Miks mindi maadeavastusretkedele? Eurooplasi ahvatlesid idamaade luksuskaubad, mis olid tänu araablaste vahendamisele Euroopas väga kallid ja vähestele kättesaadavad. Keskaja lõpul vallutasid türklased Vahemere ranniku tehes kristlastele kauplemise raskeks. Seepärast tuli Eurooplastel hakata otsima teist mereteed Indiasse. 15. Miks tegid maadeavastustega algust just portugali ja hispaania meresõitjad? Kuna nende maade meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. 16. Kuidas ja millal asustati Ameerika manner? Esimesed sisserändajad saabusid Aasiast ajavahemikus 20000-10000 aastat eKr. Pärast jääaega oli veetase nii palju madalam, et Aasiat ja Ameerikat ühendas maariba, mida mööda tallased inimesed suuri rohusööjaid loomi küttides liikusid. 17
Kõrgrenessanss 1500-1530 Itaalia langus: 15.sajandi lõpus saabusid Itaaliasse rasked ajad rikkusest ligimeelitatud prantslased ja hispaanlased tulid Itaaliasse sõjaretki tegema ning seeläbi sai Itaalia kannatada. Võimuvõitluse tagajärjel kaotas Itaalia, eriti Firenze oma juhtpositsiooni. Itaalia majandus ja tööstus langesid ning seoses suurte maadeavastustega, hakkasid peamised kaubateed Itaaliast mööda minema. 16.sajandil sai uueks Itaalia kultuurikeskuseks sai Rooma. Sel ajal olid üksteise järel paavstiks mitmed tuntud suurnikuperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitumist. Paavsti huvides oli koondada enese alluvusse parimad kunstnikud. Paavstid üritasid kunsti ja kultuuri abil õigustada kirikuvõimu tugevdamist ja laiendamist, mistõttu
Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad
1. Millal oli uusaeg? Millega see algas ja millega lõppes? Millal olid Bütsantsi kokkuvarisemine, reformatsioon ja Ameerika avastamine? Uusaja jaotumine varauusajaks ja uusajaks. Uusaeg oli aastatel 1500 1914. Algas suurte maadeavastustega ja lõppes I maailmasõjaga. Bütsantsi kokkuvarisemine Lääne Rooma kokkuvarisemine aastal 1453 Reformatsioon 1517. Martin Lutheri algatusega Ameerika avastmine 1492. Columbuse avastus Varauusaeg aeg hilisest keskajast kuni revolutsioonide ajastu alguseni 2. Seleta lahti, millised muutused tõid kaasa uusaja tekke? · Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal
moslemid ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kristlus tänapäeval Tänapäeval on kristlus ehk ristiusk maailma levinuim usund. Keskajaks oli see levinud juba üle kogu Euroopa. Hiljem levis ristiusk seoses suurte maadeavastustega Ameerikasse ja Austraaliasse ning nüüd on maailmas kristlasi kokku umbes 2 miljardit. Kristlus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuks. Katoliiklus Kristluse levinuim usutunnistus. Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute
14.Iseloomusta tähtsamate Euroopa riikide arengut 17. 18. Sajandil. Inglismaa-võimul Tudorite dünastia. Henri VIII ajal algas reformatsioon, kujunes anglikaani kirik. Sotimaa oli veel iseseisev riik. Prantsusmaa-kuningavõimu tugevdas Francous I. Saksamaa-killustunud mitmesajaks väikeriigiks. Keisritroon läks Habsburgide suguvõsale. Keiser Maximilian I püüdis keisrivõimu tugevdada. Hispaania-muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks. Talle kuulusid ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastustega sai suuri valdusi Ameerikas. Poola-17. Sajandi algul võimsuse tipul, hõlmas Leedu, Valgevene, suure osa Ukrainast. Skandinaavia-Norra oli Taani võimu all. Rootsis põimusid reformatsioon ja püüded vabaneda Taani võimu alt. 1523 Rootsi kuningaks valitud Gustav I Vasa lõi Taanist lahku. Soome oli Rootsi võimu all.Itaalia-poliitiliselt killustunud, jõukas, meelitas ligi vallutajaid. Põhja-Itaalia pärast pidasid Itaalia sõdu Hispaania ja Prantsusmaa. 15.Mis on valgustatud absolutism?
Assimileerumine – erinevad ühiskonnad tulevad kokku, esile tuleb kõige tugevam ja ainult see jääb ellu, teised sulanduvad kokku. a + b + c = a Sulatusahi – mitu ühiskonda saavad kokku, moodustavad mingi täiesti uue ühiskonna. a+b+c=x Kultuurimosaiik – kultuurid ei sulandu, moodustavad mosaiigi, eksisteerivad koos. a+b+c=a+b+c Kolonialism – ülemvõim teise rahva või piirkonna üle, mis asub sageli emamaast kaugel. Algas maadeavastustega 15.sajandil. See võimaldas kultuuriantropoloogia tekke. Esimesed antropoloogid olid põlisrahvaste vastu üleolevad. Glokalisatsioon – globaalsete nähtuste kohandamine kohalikele oludele. Rakendusetnoloogia ja –antropoloogia – selle all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades.
Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat , usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus. Me tunnetame, et see ületab inimese mõistuse ega ole selletõttu meile lõpuni mõistetav. Aga kõik, millest me ei saa aru, pole veel mõttetu. 7 Kristlus tänapäeval Tänapäeval on kristlus ehk ristiusk maailma levinuim usund. Keskajaks oli see levinud juba üle kogu Euroopa. Hiljem levis ristiusk seoses suurte maadeavastustega Ameerikasse ja Austraaliasse ning nüüd on maailmas kristlasi kokku umbes 2 miljardit. Kristlus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuks. Katoliiklus Kristluse levinuim usutunnistus. Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid,
Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest oluline kaubanduslik baas. See tõi kaasa rüüsteretki-põletati külasid, tapeti kohalikke. Guantsid elasid hispaanlaste (ja ka teistest maadest meresõitjate) terrori all. 5. Kuidas on seotud Kanaari saared Kolumbuse maadeavastustega? 1492.a teel Ameerikasse peatus Kolumbus Kanaaridel. Ta leidis sealt naise. Ühel neist saartest asub ka Kolumbuse maja. 6. Millal ehitati Kanaaridele esimesed hotellid? Hotel Santa Catalina (1890) Las Palmasel http://www.spain-grancanaria.com/uk/tourism.html 7. Kanaari saarte kliima? Iseloomusta! Pehme kliima. Mõjutab Golfi hoovus, suvel 26-28 kraadi cielsiust, talvel 22-24 kraadi celsiust. Lähistroopiline kliima. Kerged tuuled, vahepeal on võimalik mägede tipus näha lund. 8
Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat , usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus. Me tunnetame, et see ületab inimese mõistuse ega ole selletõttu meile lõpuni mõistetav. Aga kõik, millest me ei saa aru, pole veel mõttetu. 7 Kristlus tänapäeval Tänapäeval on kristlus ehk ristiusk maailma levinuim usund. Keskajaks oli see levinud juba üle kogu Euroopa. Hiljem levis ristiusk seoses suurte maadeavastustega Ameerikasse ja Austraaliasse ning nüüd on maailmas kristlasi kokku umbes 2 miljardit. Kristlus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuks. Katoliiklus Kristluse levinuim usutunnistus. Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid,
maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõja lõpuni. Selle võtsid kasutusele humanistid. Seda on jaotatud ka varauusajaks ja uusajaks. Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel
(tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. e. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: · Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d
vältel liikvele läinud, nt krisnaism on üks hinduismi voole, mis teeb misjonitööd. Budism reeglina ei tee aga mõned voolud võivad olla misjoneerivad) - kosmopolitism, misjon, arvuline vähesus (uususundid) loe Hegelist! (absoluutne vaim) Evolutsionism Seotud ideede arenguga 19 sajandil. Etnograagia sünd üheaegselt Euroopa tsiviliseeritud maades ja USAs. Maailma kohta käiva informatsiooni plahvatuslik kasvamine 18 ja 19 s, seoses maadeavastustega. Suured ideed teadmises 16 s peale Laplace, Lyell, Lamarck, Baer, Darwin, Comte, Hegel, Marx, Lingvistika, mütoloogia, religiooniteadus jne. Adolf Bastian (1826-1905) saksa päritoluga arst ja etnograafilise materjali koguja. Tegi ajaloo psühholoogilise seletamise katse. Tõi sisse idee - "stiihiline elementaarmõtlemine" see on omane kõikidele inimrühmadele, rahvastele läbi terve ajaloo. See on see, mis tingib kogu inimkultuuri ühtsuse. Samal ajal iga
Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Inglismaal oli parlamentaarne monarhia, Prantsusmaal aga absolutistlik valitsemiskord. Prantsusmaal oli katolik kirik, Inglismaal aga protsestantlik anglikaani kirik. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti
ajaks arhitektide käsiraamatuks. Sambad on tema jaoks kõige olulisemad. Kasutab üle mitme korruse ulatuvaid sambaid ja poolsambaid. Ta pani neid sambaid igale poole, nii ilmalikele majadele kui kirikutele. Tema kõige kuulsam villa- villa ra tonda, mandriitaalias. Kolmnurkne viil sammastega, väga lai trepp. Kõik neli külge on ühesuguselt kavandatud. 16 saj, kõrgrenessanssi maalikunst Seoses suurte maadeavastustega hakkasid tähtsad kaubateed itaaliast mööda minema. Madalmaad said tähtsamaks. Rakendus tööstuse areng. Itaalia jääb killustatuks. Vaatamata majanduse ja ühiskonna langemisele, ei toimu kunstielus langust. 15 saj, alguse saanud õitsengu periood, mis oli pannud kogu loomeinimeste taotlused ja arengud, arenesid edasi. Kunstielukeskuseks saab rooma. Mitmed paavstid järjest on pärit kõrgsoost. Nad harjunud lux eluga. Tellivad nad selleaja tuntud kunstnikelt rohkem kunstiteoseid
Nii hakkasid pühakud sarnanema Itaalia kaupmeeste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas üksnes pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Donatello ,,Taavet" (u. 1430) on androgüünne habras nooruk. Seda peetakse üldiselt esimeseks Lääne kunsti iseseisvaks alasti skulptuuriks antiikajast arvates. 5 Kuigi 15. sajandi lõpul algasid Itaalias rasked ajad: sõjakäigud Itaaliasse, majanduse areng takerdus; püsis üleüldine killustatus ning seoses suurte maadeavastustega hakkasid peamised kaubateed Itaaliast mööda minema, siiski kultuurielus ei ole märgata esialgu mingit langust, vastupidi, võib-olla ehk suurematki eufooriat, sest eelmiste sajandite poolt liikuma pandud jõud jõudsid kulminatsiooni ning arenesid iseseisvalt edasi. Seepärast on ka tänapäeval Bargello muuseumis asuv 1460ndatel valminud Donatello ja Michelangelo vahel itaalia renessansi parima skulptori Andrea del Verrocchio (1436-1488) õige nimega Andrea di Cioni
Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu
genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB!
Constantinusest, 313.a, vajalik võimu kindlustamiseks e kristlus ametlikuks institutsiooniks edasi kahe paralleelse võimustruktuuri olemasolek (katoliku kirik vs ilmalikud valitsejad, kirik võtab ajas stabiilsuse hoidja rolli) omane läänekristlusele, Bütsantsis kirik riigile allutatuks. Valitsejate aeg al rahamajanduse elavnemisest Euroopas (uuri välja, millal); valitsejad ja kirik võitlemas rahaliste vahendite pärast. Seos ka maadeavastustega (võimu perifeersemaks muutumine), kulminatsioon 16-17.saj (17.saj valitsejate kõrghetk, vt barokk jne, tead ju küll). Poliitiline religioon kui alus L-Euroopas välja kujunevatele poliitilistele ideoloogiatele. Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena. Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire),
Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on
Teda ei peetud ketseriks, kuna ta suutis oma vastuolude suhtes piiri pidada. Pilet 4 *Viikingid Viikingiajastu: 8. - 11. sajand Elukoht: Nad olid pärit Skandinaaviast- Norrast, Rootsist, Taanist ja mõned elasid ka Saaremaal. Kuid Erik Punase juhtimisel jõudsid nad ka Gröönimaale ja Islandile. Tegevusalad: Nad elatusid põhiliselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel ka küttimine ja kalapüük. Mingil määral tegelesid nad aga ka kauplemisega ja maadeavastustega (Island, Gröönimaa, Põhja-Ameerika). Tähtsus Euroopas: · Viikingite hirm sundis Eurooplasi ühinema suurtesse riikidesse · Kuna nad olid väga head kaupmehed, siis vahendasid nad Euroopas ka erinevate maade kultuure · Nende abil levisid ka erinevad teadussaavutused · Muutusid kristlikele maadele nuhtluseks vallutusretkede tõttu, nad röövisid ja tapsid · Neid hakati võtma väeteenistusse
kui preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism Kesk- ja uusaeg: euhemeristlike mallida kasutamine keskajal ja renessansi ajastul (Gesta Danorum, Noorem Edda); antiigist üle võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused (Boccaccio "De genealogia deorum"); kolooniaajastu maadeavastustega seotud uue materjali lisandumine (Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused); romantismiajastu müüdilembus (Herderi müütide kaudu inimkonna mõtestamine) Suundi müüdi uurumises: "Tautegooriline" müüdikäsitlus: F. Schelling (1775-1854), Philosophie der Mythologie: müüdi anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi "kujund", pole millegagi seotud Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller (1832-1917), Comparative Mythology:
kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest. Tänu kirikukogu otsustele kasvas kirikus paavsti võimu tsentraliseeritus ja laienes kuuria jurisdiktsioon. Samal ajal kasvas kanoonilise õiguse geograafiline levik maadeavastustega kaasnenud misjoni tõttu, eriti tuntav oli kanoonilise õiguse roll Ladina-Ameerikas. Ka anglo- ameerika maades säilitas kanooniline õigus veel oma mõju, eelkõige protsessiõiguses. Paljuski säilisid kanoonilise õiguse normid sekulariseeritud ilmaliku õiguse normidena või vastureformatsiooni ning valgustuse ajal kehtestatud riiklikes kirikuseadustes. Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika
Mütoloogia jutulugu Teagenesest alates tähendus ,,mõistukõne", allegooriline müüdikäsitlus Herodotusest alates ,,riknenud ajalugu", ,,udujutt" Kesk- ja uusajal Euhemeristlike mallide kasutamine muinaspõhja müütide tõlgendamine laenude või profaansete lugudena Antiigist ülevõetud allegoorilised ja astroloogilised tõlgendused nt Giovanni Boccaccio Koloniaalajastu maadeavastustega materjali lisandumine, nt Joseph-Francois Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused Johann Gottfried von Herderi müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine 2.Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suunda müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). Nimeta seejuures vähemalt kahte neid suundi esindavat müütide uurijat. 19. saj tautegooriline ja evolutsionistlik
· Uued turud oma toodangu müügiks 3) Kultuuriliselt · Emamaa kelle kasutamine teise riigikeelena: näiteks inglise keel Indias kui ka Suurbritannia koloonias · Kolooniates veeti Euroopasse käsikirju, kunstiväärtusi jne. Näiteks India käsikirjad Briti muuseumis, mis soodustas orienatlistika (ehk idateaduse) arengut II Koloniaalvallutused ja imperialism · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15. sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloniaalvallutus aktiveerus 19.sajandil, kui hakati jagama/vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni ajast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majanduslik mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust. · Miks kolooniaid vallutati?
1990.aastates. 7. Üleilmastumise eeldused: tehnoloogia ja institutsioonid. Kuni 15.sajandini oli tehnoloogia areng Euroopas väga vähene, eranditeks Rooma riigi areng kuni 2.sajandini ja lagunemiseni 5.sajandil, samuti Veneetsia laevaarsenali asutamine 12.sajandi alguses. Kõik muud uuendused olid peamiselt üle võetud Aasiast ja Araabiast ning kõrvutades Euroopat nt selleaegse Hiinaga, oli tegu mahajäänud agraarpiirkonnaga. Euroopas hakkas maadeavastustega esmalt tegelema Portugal, kaasates nt juute, sellele eelnesid ka tehnilised-geograafilised täiustused, arendati astronoomiat, konstrueeriti gloobus, erinevaid kaarte jne – teadus, tehnoloogia. Eelkõige areneski Euroopas tehnoloogiliselt esmakõike laevaehitus ja navigatsioon, mis sai maailmakaubanduse arengu eelduseks. Üsna arenenud olid Euroopas ka pangandus ja laenusüsteem, finants-ja maksusüsteemid olid efektiivsemad, riigi-ja erakapitalid olid paremini seotud
kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest. Tänu kirikukogu otsustele kasvas kirikus paavsti võimu tsentraliseeritus ja laienes kuuria jurisdiktsioon. Samal ajal kasvas kanoonilise õiguse geograafiline levik maadeavastustega kaasnenud misjoni tõttu, eriti tuntav oli kanoonilise õiguse roll Ladina-Ameerikas. Ka anglo- ameerika maades säilitas kanooniline õigus veel oma mõju, eelkõige protsessiõiguses. Paljuski säilisid kanoonilise õiguse normid sekulariseeritud ilmaliku õiguse normidena või vastureformatsiooni ning valgustuse ajal kehtestatud riiklikes kirikuseadustes. Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse
troonist kloostri kasuks. 4. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: · Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned: Varauusaegset Ida-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. 1. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. 2. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga.
Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola: Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel:
Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola: Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel:
Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola: Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel:
avaldatud ,,Armukiri aadlile" ja ,,Armukiri linnadele", mis panid aluse linnade omavalitsusele ning laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandini. Katariina II valitsemise ajal kasvas üles kaks põlvkonda inimesi, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama Venemaa uut palet. Kui Peeter I raius Venemaale akna Euroopasse, siis Katariina II avas Venemaale Euroopa ukse. 13. EUROOPA KOLONIAALVALLUTUSED Koos maadeavastustega alustasid eurooplased Uue Maailma koloniaalset hõlvamist. 1493. aastal tegi paavst Aleksander VI Hispaania ja Portugali valitsejatele ülesandeks avastatud kontinentidel elavad rahvad ristiusku pöörata. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase lepinguga tõmmati Hispaania ja Portugali valduste eraldusjoon Roheneeme saartest tänapäevastes mõõtühikutes umbes 1800 km lääne suunas. Alles hiljem selgus, et portugallastele, kelle esmaseks huviks oli hoida hispaanlasi
17 Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926
annaabi.ee 
