Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis seda põhjustas?

Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas?


Varauusaeg on Euroopa ajaloos periood, mis algas umbes 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses ning kestis kuni 18. sajandi lõpuni. Varauusajal tekkisid renessanss ja humanism . Sellel ajal viidi läbi ka usupuhastusi ja reformatsioone. Kõik need näita-vad, et inimeste teadmine maailmast oli muutunud, kuid mis seda põhjustas?
Varauusaeg algas suurte maadeavastustega. Meremehed jõudsid nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikasse, aga ka Lõuna-Aafrikasse. Inimesed avastasid maailma kohta palju uut ning renessanssi arenedes tahtsid nad teada saada rohkem ja rohkem just looduse kohta, katsete kaudu järeldusi tehes. Hiljem hakkas renessansi juhtivate kultuurikandjate seas liikuma ka humanism, mis tõstis esikohale inimese mitte Ju- mala . Niisiis võib väita, et inimesed hakkasid rohkem mõtlema enda heaolule ning te-gelesid asjadega mis neile endile kasu tõi.
Inimeste teadmised kasvasid ning tänu sellele arenes eelkõige haridus , samas ka re-ligioon, kultuur, tööstus ja kaubandus. Hariduse arengus mängisid suurt rolli antiikaja teadmised, aga ka uued avastused. Teadmiste suurenemine mõjutas palju ka reli -giooni. Tekkis osa inimesi, kelle meelest ei olnud kehtivad usud õiged ning nad hak-kasid ühiskonda reformeerima. Teiste ees võib esile tõsta Martin Lutheri, kelle nimest on tuletatud usunimetus luterlus . Teda peeti ketseriks ning seetõttu pidi ta suurema osa oma elust paguluses veetma , kuid tema vaated levisid kõikjale Euroopas ning mõjutasid paljude inimeste mõttemaailma.
Varauusaega seostatakse ka tööstusliku pöördega, mille alguseks peetakse ketrus-masina kasutuselevõttu. Tekkisid manufaktuurid , tänu millele tootmine laienes. Töö-listele tähendas uus kord töö intensiivistumist ja tööülesannete kindlat jagunemist. Sellist tööstuslikku pööret võib seostada teaduse ja teadmiste arenguga.
Teadlased tegid suuri avastusi. Näiteks tuli Kopernik mõttele, et universumi kesk-punkt on Päike ja Maa tiirleb ümber päikese. Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Andreas Vesaliust peetakse teadusliku anatoomia rajajaks. Teadmiste saamiseks lahati laipu, mille kaudu saadi palju uut teada inimese kohta. Samuti kum-mutati Piibli väide, et meestel on üks roie vähem kui naistel.
Varauusajal toimunud murrangu tõid ilmselt esile suurenenud teadmised maailma kohta. Inimesed muutusid targemaks ja ühiskond oli valmis vastu võtma uuendused. Hariduse tase paranes tänu tehtud avastustele looduse ja muude teaduste vallas.
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kruuz Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

Teadus varauusajal
4
doc

Teadus varauusajal

Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2

Ajalugu
2-kursuse 3-töö
10
doc

2. kursuse 3. töö

Leonardo bruni: 1370-1444, Silmapaistvaim itaalia teadlane. Pärit vaesest perest. Tänu visale õppimisele saavutas edu ja tähtsad ametikohad. Filosoof ja ajaloollane . oma töödes käsitleb ka moraali. Hariduse vallas nõuab ka naiste koolitamist. Leonardo valla: Ajalooallikate kriitika rajaja. Kaitstes Napoli kuningat paavstivõimuvastu kirjutas traktaadi üriku kohta mida tunti constantiniuse kingituse nime all.ta astus välja ka aristotelese skolastika vastu ja küsis miks peab ainult seda filosoofi nii tõsiselt austama. Kuigi humanistid püüdsid kiriku viha alla mitte sattuda astus Lorenzo valla mitu korda kiriku vastu- Rotterdami Erasmus: Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija.. keeleteadlane. Koostas uue testamendi parandatud tõlke. Tal tekkis konflikt lutheriga tahtevabaduse küsimuses.. kõige tuntumaks toeseks on narruse kiitus.selles teoses teeb kirikut kui vägivaldset asutust tõsiselt maha. Johannes Reuchlin: saksa humanist 1455- 1522

Ajalugu
Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Hansakaubandus- Lääne-ja Põhjamere äärsete linnade kaubaliit, u 100 linna. London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod. Eestis Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Kaubatee idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vill, loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu

Ajalugu
Euroopa 16 - 19-sajand
23
doc

Euroopa 16.- 19. sajand

tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. Sõnadade on oluliselt mõjutanud inimese ja ühiskonna arenut.Sõdu on peeti normaalseks ja vajalikuks,et vallutada endale uusi valdusi ja kooloniaid.Matrin Luther on tõendanud,et sõda on niisamavajalik ja kasulik nagu söömine ja joomine või iga teine töö.Kuigi peeti põhjendatuks vaid siis,kui soda alustati õiguspärase omandi tagasinõudmisel või enesekaitseks.15.sajandil hakkas keskaegse rüütlikaitseväe

Ajalugu
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

võõra võimu alla. Hiliskeskajaks ­ XIV. ­ XV. ­ Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile ­ Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud

Ajalugu
Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
64
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

mäe juures uppus ta laev. Erinevuste põhjuseks võib olla see, et Dante ei tundnud Homerose töid, Odysseust tundis ta vaid läbi ladinakeelsete autorite. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Taas tuli kasutusele ümarkaar.  Püha Peetruse kirik Roomas; Bramante, hiljem täiendas Michelangelo

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
Valgustusajastu
13
doc

Valgustusajastu

Vana maailmakäsitlust peeti mõistusevastaseks, arvati et tulevane ühiskond peab kujunema mõistusepäraseks. Nende ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustajad olid kindlad, et uued ideed võivad avaldada tugevat mõju maailmale. Saadi aru, et ideid on vaja levitada, kuid harimata inimene ei saanud nendest aru. Eeskujuks võeti loodus. Kui mingi nähtus esines looduses , oli see nende meelest mõistlik, aga kõik loodusega vastuolus olev mõisteti hukka. Esile kerkisid inimeste vajadused. Sellega astute vastu kristlikule kirikule, ning tekkisid suured tülid. Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes Aristotelese loogika vastu. Tema arvates on vaja kõiges kahelda, et teha tõeline otsus. Tema filosoofia põhiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma molten, järelikult olen olemas).Vanema põlvkonna üks silmapaistvamatest valgustajatest oli François Marie

Ajalugu
Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

Americo Verspucci avastas et tegemist on hoopis uue mandriga ning pandigi nimeks tema nime järgi. Meretee Indiasse avastas Varco da Gama, sõites ümber Aafrika mandri. Teed indiasse püüdsid leida ka Inglased, kuid seda Põhja-poolkera kaudu. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailma reisi ning jõudis vürtsideni Lääne kaudu, tõestades et maakera on ümmargune. Kodumaale ta ise ei naasnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Tagajärjed: Inimeste maailmapilt avardus, Euroopa hakkas maid koloniseerima, Euroopasse kogunesid rikkused, Kaubateed paiknesid ümber, hakkati kasvatama uusi kultuure (mais, tubakas, kartul, tomat), teadus arenes kiiresti, inimrassid paiknesid ümber, tekkis orjakaubandus, kristlus levis mujal maailmas. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik | Rahvasterändamise tagajärjed. Frangi riigi kujunemine, ristiusu vastuvõtmine; merovingid; Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur; riigi lagunemine

Ajalugu




Kommentaarid (5)

heii profiilipilt
heii: Hea, kokkuvõttev jutt. Kuna olen seda siiski varem õppinud ja tahtsin ainult korrata, siis oli superb:P aga ainult selle järgi õppida.. ei ole nii kindel.
20:31 13-02-2011
Twinky profiilipilt
Twinky: andis häid fakte enda arutluse jaoks
15:44 03-03-2012
Zippie profiilipilt
Mart Mets: Pole väga vigagi
21:24 03-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun