Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? (1)

Sarnased õppematerjalid

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik (13 x 5.5m), veneetisa kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus sõdurid, koerad, narr jne) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism andis maalile ls uue nime madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱ skulptuuris ja arhitektuuris jätkus hilisgootika, ei levinud uuestisünni ideoloogiat, seega pole päris renessanss ✱ maalikunstis polnud eeskujudeks antiik ja jumalikkus ning polnud ka itaalialikku toretsevust ja elegantsust ✱kunst linnakodanike teenistuses ✱ esiplaanil võrdsuse ja õigluse ideed, sageli põimus veendumusega inimese patust ja tühisusest

Kategoriseerimata

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

– Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus. – Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iseloomustati kui barbaarset ja pimedat seisakuaega. Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS. • Renessanss – taassünd • “Kaua kestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Antiigi tundmaõppimine – Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata

Kultuuriajalugu

35

docx

Egiptusest Futurismini

Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed pakkusid väismaiseid tooteid ning täiendasid oma laadungit enne uutesse peatuskohtadesse siirdumist. Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle

Kunst

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

üldistuse ja meisterliku teostusega. Figuurid on tal siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ja nurgelisus ­ nad on ümaramad, pehmemad ja ornamentlikumad. Moskva kirikutes oli 15. saj palju uhkeid ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumidest. Ikonostaasis on igale teemale ette nähtud kindel koht. Kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Sellest ikoonist paremal ja vasakul on kujutatud peaingleid Gabrieli ja Miikaeli, üleval apostleid, edasi külgedel kohalikke pühakuid. Rubljovi järgijate laad on määrav vene maalikunstis kuni 16. saj. 17. saj ilmusid uued püüdlused ­ taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, pühapiltidesse tungis olustikumotiive. See oli Lääne-Euroopa looduslähedase kunsti mõju.

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (1)