Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaja ja antiikarhitektuuris?
1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused?
Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga , katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist . Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest.
2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos.
Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteerinud, tekkisid aina suuremad vastuolud katoliku kirikus. Algasid vastureformatsioonid ja ketserite tagakiusamine. Suruti maha revolutsioonid ja toimus inkvisitsioon . Paavsti võim suurenes. Religioon ja kunst – hakati tegelema aina rohkem religioosse kunstiga, maalidel kujutati palju piiblitegelasi. Religioosne kunst arenes.
3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid!
Eelrenessanss oli keskajaga sarnane, antiikkunst . Keskajast erinevad tunnused maalikunstis arenesid välja just vararenessanssi ajal. Piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taolisteks. Näiteks Fra Angelico teosed olid muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised, kus tähtis oli siiras ja südamlik usutunde väljendus. Hiljem huvitusid paljud kunstinikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Näiteks Paolo Uccello oma lahingupiltides näis pidavat olulisemaks ägedalt liikuvate, keerukas poosides inimeste kujutamist kui pildi teemat. Inimeste nägusid kujutati rahulike ning miimikata, kuid pilgud olid ilmekad ja tähendusrikkad. Hakkasid leivama õlivärvid ning populaarsust koguvad tahvelmaalid. Uuteks lemmikzanriteks saavad ilmalikud pildid-portreed,natüürmordid, loodusvaated.
4. Iseloomusta renessanssmaalikunsti Kesk-Euroopas! Too näiteid!
Sealne kunst oli rohkem linnakodanike teenistuses. Seal ei levinud uuestisünni ideoloogia, mis muidu ju renessanssile nime andis. Antiikkunsti eeskujudest ja „jumalate proportsioonide” otsinguist ei saa seal üldse rääkida. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Kuid usulised meeleolud olid isegi tugevamad ja siiramad. Kunstnike eesmärgiks oli inimeste hingeelu avamine . Näiteks Jan van Eyeck maali Genti altar piiblitseenid on muudetud elavaks, nagu käegakatsutavad. Ning tema ruumikujutus oli väga profsesionaalne. Kesk – Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte. Prantsuse kunstnikud olid silmapaistvalt iseseisvad portreekunsti.
5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris?
Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur erinevus Itaaliaga on veel lossidel see, et paviljonid toonitavad vertikaalset suunda ja sama teevad kitsad kõrged aknad. Prantsusmaal oli ka pargikunst. Antiikkutuurist on laenatud sambad, kolmnurksus ja kuppel .
6.Millised olid uusaja positiivsed tagajärjed.
*maadeavastustega levisid materjalid nt portselan
*maadeavastusega saadi teada uutes kultuuridest
*levitati uusi asju, nt õlivärvid
*säilitati ja viidi edasi antiikkultuuri(sambad, kuplid jne)
Renessansskultuuri tekkimise aeg-koht-põhjused ja tingimused #1 Renessansskultuuri tekkimise aeg-koht-põhjused ja tingimused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mirrrr Õppematerjali autor
Kuuele renessanssi kohta käivale küsimusele on vastatud VÄGA põhjalikult!

KÜSIMUSED:

1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused?
2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos.
3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid!
4. Iseloomusta renessanssmaalikunsti Kesk-Euroopas! Too näiteid!
5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris?
6.Millised olid uusaja positiivsed tagajärjed.

Sarnased õppematerjalid

kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik (13 x 5.5m), veneetisa kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus sõdurid, koerad, narr jne) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism andis maalile ls uue nime madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱ skulptuuris ja arhitektuuris jätkus hilisgootika, ei levinud uuestisünni ideoloogiat, seega pole päris renessanss ✱ maalikunstis polnud eeskujudeks antiik ja jumalikkus ning polnud ka itaalialikku toretsevust ja elegantsust ✱kunst linnakodanike teenistuses ✱ esiplaanil võrdsuse ja õigluse ideed, sageli põimus veendumusega inimese patust ja tühisusest

Kategoriseerimata
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

– Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus. – Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iseloomustati kui barbaarset ja pimedat seisakuaega. Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS. Renessanss – taassünd • “Kaua kestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Antiigi tundmaõppimine – Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata

Kultuuriajalugu
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Iga sammas oli tõstukite ja vintside abil osadest kokku pandud. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed pakkusid väismaiseid tooteid ning täiendasid oma laadungit enne uutesse peatuskohtadesse siirdumist. Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle

Kunst
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

üldistuse ja meisterliku teostusega. Figuurid on tal siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ja nurgelisus ­ nad on ümaramad, pehmemad ja ornamentlikumad. Moskva kirikutes oli 15. saj palju uhkeid ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumidest. Ikonostaasis on igale teemale ette nähtud kindel koht. Kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Sellest ikoonist paremal ja vasakul on kujutatud peaingleid Gabrieli ja Miikaeli, üleval apostleid, edasi külgedel kohalikke pühakuid. Rubljovi järgijate laad on määrav vene maalikunstis kuni 16. saj. 17. saj ilmusid uued püüdlused ­ taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, pühapiltidesse tungis olustikumotiive. See oli Lääne-Euroopa looduslähedase kunsti mõju.

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: heaa
20:59 07-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun