Lümfiringe Lümfiringe koosneb: lümfikapillaaridest lümfisoontest kahest lümfijuhast lümfisõlmedest Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Lümf ehk koevedelik on värvitu läbipaistev Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas
Lümfiringe Lümfiringe koosneb: lümfikapillaaridest lümfisoontest kahest lümfijuhast lümfisõlmedest Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Lümf ehk koevedelik on värvitu läbipaistev Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid
5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8. amputeerima-jäset või elundit lõikuse teel eemaldama 9. kooma- raske teadvusetus 10. koordinatsioon- kooskõla 11. impotentsus- meeste suguvõimetus 12. frigiidsus- naiste sugukülmus 13. lümfisõlmed- lümfisoonte teel paiknev elund 14. prostitutsioon- partnerile seksuaalse lõbu pakkumine raha eest 15. sotsiaalne kompetentsus- oskus suhtlemist alustada ja grupiga liituda
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal.
vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises vale vererühma vereülekanne võib tekitada erütrotsüütide kokkukleepumist ning selle tagajärjel surma (rh-negatiivne, rh-positiivne, 0,A,B,AB) LÜMFOTSÜÜDIDimmuunsussüsteemi tähtsamad rakud, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Valmistavad organismi tunginud kehavõõraste ainete või rakkude vastu kaitsevalke. Eluiga on lühike ja neid peab koguaeg juurde tootma. LÜMFISÕLMEDovaalsed, 320 mm pikad, paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades, seal rikastub veri lümfotsüütidega, hävitab kehasse sattunud mikroobe. IMMUUNSUSorganismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke KAASASÜNDINUD IMMUUNSUSorganismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärineb liigi kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele
antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline Mõlemis reaktsioonis osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel • läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine • haigustekitajat e hävitamine • rohkesti kaelal, kaenla all, kõhuõõnes, kubemes http://www.immunology-info.org/index.php?fi lmid=0&play=true
1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone
kaasasündinud immuunsusest esineb omandatud immuunsus ainult selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka imetajatel. Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte tootvad elundid Lümfisõlmed on ovaalse kujuga elundid, ms asuvad lümfisoonte koondumiskohtades. Nad toodavad aktiivselt lümfotsüüte ja hävitavad kehasse tunginud mikroobe. Lümfisõlmede põletiku korral suurenevad nende mõõtmed oluliselt. Põrn on pikliku kujuga elund, mis asub kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Tema ülesandeks on toota lümfotsüüte ja lagundada erütrotsüüte. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnapoolses ülaosas ning tema ülesandeks on kontrollida kehasiseseid kaitsereaktsioone ning toota lümfotsüüte
tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis lümfotsüüte juurde toodavad, nt lümfisõlmed ja põrn ning noorel inimesel ka harkeelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik.
(loomadel sageli puudub või vähene isegi hobuse rinnajuhas või lihaskude paiguti puudada) Suubub 2 tüve kaudu (rinnajuha ja parema lümfijuha) südamelähedastesse veenidesse Lümfoidse süsteemi organid 1) struktuurid, millel puudub seos lümfisoontega nt põrna lümfisõlmekesed, millest lümfotsüüdid suunatakse otse verre 2)lümfoepiteliaalsed struktuurid (tüümus, tonsillid, üksik- ja koondlümfisõlmekesed) 3)lümfisõlmed, mis asetsevad filtritena lümfisoonte teedel Lümfisõlmede funktsioon Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni ja hävitatakse haigustekitajad (antikehade moodustamine) Iga lümfisõlm või sõlmede kogumik on sõelaks kindlale kehaosale või organile Lümfisõlmed Mäletsejatel ja koeral esinevad lümfisõlmed tavaliselt üksikult Hobulastel ja inimeste rühmiti
Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid
V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikumine. Siin eristatakse veel sub-funktsioonid: 1. Hingamisfunktsioon viib hapniku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 2. Toitainelinefunktsioon transporteerib toitaineid koerakudesse. 3. Eritusfunktsioon ainevahetuse jäätmete eemaldamine kopsudesse ja
Kus esineb sassiskiulist sidekude? Naha võrkkihil 17. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste pinnal 18. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades 19. Kus esineb fibroosset (kiulist) kõhrkude? Lülidevaheketastes, häbemeliiduses 20. Mis annab luukoele tugevuse? Kaltsiumi ja fosforisoolad 21. Millises luu osas toimub vereloome? Käsnolluses 22. Mida sisaldab toruluu diafüüs? KEHA Luuüdi 23. Kus esineb silelihasrakkusid? Vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes 24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks? pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid. 25. Mis tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse? lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, siis nende korrapärane vaheldumine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. 26. Kus leidub vöötlihaskude?
koondunud lümfifolliikuliteks. Lümfifolliikulid on siseelundite seinte limaskestas ja lümfisüsteemi elundites asuvad lümfikoe kogumikud; väikesed l.folliikulid on ümarad, diam. sageli alla 1 mm; suured l.folliikulid (diam. 1- 6 mm) on sageli kannu või kausikujulised – sees krüpt. Tonsillid e. mandlid (vt. neelurõngas!) on suurte lümfifolliikulite ja difuusse lümfikoe kogumikud. Lümfisõlmed: - on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised struktuurid lümfisoonte teel,- lümfisõlmede ülesandeks on neist läbi voolava lümfi filtreerimine ja puhastamine, - lümfisõlmedesse siseneb mitu väiksemat lümfisoont, väljub aga 2 – 3 suuremat;- lümfisõlmed on ümbritsetud sidekoelise kapsliga, millest lähtuvad sõlme sisse samuti sidekoest vaheseinad – trabeekulid, trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme
See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe. Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt. Põrn on piklik umbes 12 cm pikune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrosüüdid. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kairsereaktsioone. Ka siin valmivad lümfotsüüdid.
Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat) Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega (vibrat I objasnit) Hingetoru ladina keeles ja kus asub- söögitoru ees, (TRACHEA)
On olemas: epiteelkude, side-ehk tugikude, lihaskude, närvkude. 12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad. 1) Pinna ehk katteepiteel, mis katab keha pinda; vooderdab keha-,rinna-,kõhu-, vaagnaõõsi jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu, munajuhad jne)-mesoteel; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude
· Suure verekaotuse, verehaiguste või mürgituse korral. · Kasutatakse AINULT sama rühma verd, et vältide eri rühma vererakkude kokkupuudet. 18. Nimeta vere ülesanded! · Ainete laiali kandmine organismis. · Tagada organismi kaitse. · Organismi temperatuuri ühtlustamine. · Veri on organismis siduvaks koeks. 19. Nimeta imuunsüsteemi osade asukohad ja ülesanded! · Lümfisõlmed - lümfisoonte koondumiskohtades, seal rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. · Põrn kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund, seal valmivad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrotsüüdid. · Harkelund rinnaõõne ülaosas, kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. 20. Mis on antikeha? Kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega,
võivad surmaga lõppeda. Hüpehüdratatsioon e turse Veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Transudaat- veetaoline vedelik, hüübeid ei esine Eksudaat- mädane, sageli esineb hüübeid, põletikuline. millest sõltub turse teke/etioloogia, mõiste permeaabelsus Etioloogia- 1) hüdrostaatiline rõhk- vedelik väljub veresoontest kudedesse. 2) onkootne rõhk – hoiab vedelikku veresoontes. 3) Lümfödeem-koevedelik suunatakse lümfisoonte kaudu tagasi vereringesse. 4) põletikulis-toksiline Dehüdratatsioon e eksikoos Koevedeliku hulga ülemäärane vähenemine organismis. Põhjuseks ulatuslik vedelikukaotus (oksendamine/kõhulahtisus/higistamine/magediabeet) või ebapiisav veetarbimine.
Vastus: Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud haigusetekitajaid. Keha kaitseks töötavad koos valged vererakud ning lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Sellest valmib osa lümfotsüüte. Täiskasvanul harelund taandaeneb, kuid siiski jätkub seal osa lümfotsüütide tootmine. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe. Põrn on vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. 14. Lümfotsüütide ja makrofaagide ehitus ja ülesanded. Vastus: Õgirakud ehk makrofaagid ründavad valikuta kõiki sissetungijaid, et võimalikult kiiresti neist lahti saada. Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke, s.o antikehasid, mis liituvad viiruste ja
Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist.
10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre Mida tähendab FAECES? Roe Mida tähendab digestioon? Seedimine Pirogov Waldeyeri rõngas ehk.. ja mis see sisaldab? lümfoidne neelurõngas, koosneb: 2 kurgu, 2 neelu, 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7 Mis on tonsillid ja nimeta nende funktsioon? mandlid, kaitsefunktsioon
süsteemi. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest.Lümfoidorganite ülesandeks on produteerida erilisi rakke lümfotsüüte, mis võtavad osa organismi immuun ehk kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 21. Lümfisüsteem on a. arteriaalse b. venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on sarnane a. arteritega b. veenidega , sest (põhjendage valikut) lümfisoontes asuvad klapid. 22. Selgitage mõiste regionaarsed lümfisõlmed ja tooge näiteid nende asukoha kohta. Regionaarsed lümfisõlmed sellised, mis paiknevad kindlates piirkondades. 23. Nimetage vereloomeelundid
1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes,
Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinna ehitus Rinnad on kaks poolkerajat peamiselt rasv- ja sidekoest koosnevat struktuuri, mis sisaldavad naiste piimanäärmeid ning paiknevad naise rinnapiirkonna eesmises ülaosas. Need eritavad rinnapiima, mis toidab imikut. Mõlema rinna all, kus rinnad liituvad rindkerega, on poolringikujuline korts, mida nimetatakse rinnaaluseks voldiks. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna keskel on pigmenteerunud piirkond, mis on roosa või pruunikas nibuväljake. Nibuväljakest katavad väikesed köbrukesed, mis muudavad selle välimuse teraliseks. Need
organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad). Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed. ● Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid. ● Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes. ● Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb.
ainete ehk mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin) vahendusel. 3. Millest koosnevad ja kuidas jagunevad närvid inimese organismis? Närvid inimese organismis koosnevad sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest ja jagunevad: • sensoorsed ehk aferentsed ehk tundenärvid; • motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid; • seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel • kontraktiilsed müofibrillid ehk lihaskiud silelihaskoes asetsevad raku teljega paralleelselt; • silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik
piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi. Toodab lümfostüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoonte iseärasused: Seintes on silelihased. Klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfisõlmede olemasolu, kus "filtreeritakse" lümfi.
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad:
Suntfunktsiooni täidavad arterite ja veenide vahelised anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaardes sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse (nt. Naha jahtumise pidurduseks). Ainete vahetus vere ja kudede vahel: Ainete vahetus koerakkudeni ja tagasi verre toimub: 1) ainete veresoonesisesel trantspordil; 2) trantspordil läbi veresoone seina ja interssiitsiumi; 3) kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. 22 Kapillaaride seina struktiuuris asuvad erinevad endoteeli tüübid: Pideva endoteeliga kapillaarid (skeleti-ja südamelihases, kopsuringes ja närvisüsteemis); fenestreeritud e akendega endoteeliga kapillaarid on endo-ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja soole limaskestas ja neerupäsmakestes. Pidevusetu (katkelise) endoteeliga kapillaarid (maksas,
munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide
© EeeOoo munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke. Seemneväät on kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kordkorralt laienev vere ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Peenis e suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. 22. Neerud ja kuseteed Neerud on oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi
Suured lümfisõlmed suubuvad veenidesse. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe, põrn on ka vererakkude varjupaik. Põrn puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigusetekitajaid ning lagundab punaseid vereliblesid; põrn vahel suureneb nakkushaiguste ajal. Lümfisõlmed on 3-20mm suurused elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe, kui on põletik suurenevad haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Kui tõvestajad on läbinud esmased kaitsetõkked ja organismi tunginud, siis hakkavad kõigepealt tööle õgirakud, mis haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need. See on kiire ja üldine reaktsioon, kuid ei suuda kõiki tõvestajaid tappa.
-juhivad erutust sõlmedest Purkinje kiududeni.Seetõttu müofibrille rohkesti. -Neid rakke nimetatakse tansitsinaalseteks müotsüütideks. Purkinje kiudude iseloomustus: Rakud on ühe-või kahetuumsed. Nende tsütoplasmaon mitokondrite ja glükogeenirohked. Müofibrille on hõredalt ja valdavalt tsütoplasma perifeerias. Kardiomüotsüütidest lühemad ja jämedamad. Silelihasrakkude üldiseloomustus Esinevad seedekanali, hingamisteede,kuse- ja suguorganite, vere- ja lümfisoonte seinas. Uusi müotsüüte tekib pidevalt juurde,näiteks väikeste veresoonte seinas. Käävjad rakud, tuum tsentraalselt. Puudub ristvöödilisus Spontaanne aktiivsus on võimalik Funktsionaalne süntsüütium Juhtesüsteem -Pilukontaktid e.neksused (funkt. Sünt) -Desmosoomi sarnane kontaks(tagab mehhaanilise seostuse); desmiin
munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel.
Toitefunktsioonidega sidekoed Veri Täiskasvanud inimese verehulk on 7% keha massist Lümf Retikulaarne sidekude Esineb luuüdis, põrnas, mandlites, lümfisõlmedes Rasvkude Naha all, elundite vahel Kohev sidekude Asub lihaskiudude vahel, seob elundeid omavahel Tugifunktsioonidega sidekoed Tihe sidekude Kõõlused ja sidemed Kõhrkude Kõrvalestades, häbemeliiduses Luukude Kõõluste kinnituskohtades, kolju piirkonnas Lihaskoe liigid: Silelihaskude Nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Vöötlihaskude Moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Südamelihaskude Ainult südames Närvikude Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. Närvikoes. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Nt: Süda, maks, lihased, luud jt. Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid
kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti- suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks. Näärmeepiteel moodustab sekretoorsete organite talitlust kandva koe ( parenhüümi). Näärmed on epiteliaalsed moodustised. Tavalistes näärmetes asetsevad rakud vahetult üksteise kõrval.Sekretoorne rakk võib seista ainurakulise näärmena endasugustest eraldi. Näärme sekretoorsed (lõpp-) osad lõpevad distaalselt umbsetena.Näärmete jaotuse alusena arvestatakse
munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhal eristatakse seemneväädis paiknevat seemneväädiosa, sellele järgnevat abdominaalset osa ja vaagnaõõnde suunduvat vaagnaosa. Alates munandimanuse sabast kulgeb seemnejuha kergelt vääneldes mäletsejalistel munandimanuse mediaalsel küljel selle peani ja moodustab koos munandi vere- ning lümfisoonte ja närvidega seemneväädi. Seemnejuha asetseb seemneväädi kaudomediaalsel küljel. Seemnejuha peen, eesnäärmest kaetud lõpposa ühineb mäletsejalistel ja hobusel põisiknäärme viimajuhaga mõne millimeetri pikkuseks purskejuhaks, mis avaneb laienenud purskesuudmega kusiti dorsaalse seina limaskesta kõrgendisse seemnekünkasse. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis imi- ja surupumba printsiibil teostab paaritusajal spermide
Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast
lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides
· Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid · Närvikoed koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest, mis täidavad närvikoes tugi-, kaitse- ja toitefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. Epiteelkoed: Lihaskoed: *Katteepiteel (naha pindmine kiht, siseelundite *Silelihaskude (nahas, vere- ja lümfisoonte ning pindmine kiht); õõneselundite seintes); *Näärmeepiteel (näärmetes); *Vöötlihaskude (skeletilihas); *Südamelihas (süda); Sidekoed: *Retikulaarne sidekude (lümfisõlmedes, luuüdis, Närvikoed: põrnas); *Närvikude (närvides) *Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes); *Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve,
inaktiveerib genoomi basaalmembraani) lõhkumine ja levik 6. Mis roll on kasvufaktoritel rakkude neist kaugemale diferentseerumisel? · Metastaseerumine: kasvajarakkude · Indutseerivad diferentseerumist, eemaldumine algsest kasvajast ja soodustavad liikumist, kasvu ja levik mujale vere- ja lümfisoonte proliferatsiooni kaudu 13. Mis tähendab kasvaja klonaalne päritolu ja mis seda tõendavad? · Kasvaja areneb välja ühest muteerunud rakust, seda tõendab
Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel.
lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne.Verevalgud reguleerivad (seovad) vee hulka.Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vererakud:Tuumadeta punaverelibled e. Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu suundub venoossesse vereringesse, Rakud on peamiselt lümfotsüüdid,Lümf kõrvaldab kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi ja koos lümfiga pääsevad venoossesse vereringe süsteemi 25. Sidekoerakud (va veri) –Fibroblastid: kõige levinumad, suured, läbimõõt 20 μm, lamedad või käävjad. Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega. Produtseerivad sidekoe intertsellulaarset substantsi
kõrvuti. Suuubudes maksa moodustub maksa sagarikes erilisi verekapillare. Veri koguneb pärast maksast läbiliikumist maksaveenidesse, kus see juhitakse alumisse õõnesveeni Lümfisüsteem koosneb lümfisõlmedest ja lümfisoontest. Toodab lümfotsüüte, mis võtavad osa imuunkaitse reagtsioonidest.Alguse saab kudedest. Kulgeb ainult ühes- tsentraalses suunas ja vallanud hiljme tgasi vereringesse. Lümfisüsteem on vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest lümfisõlmede seinad on samamoodi õhukesed nagu veenidel.Samuti on neil rohkelt klappe. Regionaalsed lümfisõlmed on kindla kohapeal olevad lümfisõlmed, mis on oa või hernetera suurused moodustised.Koosnevad lümfifollikulidest, kus paljunevad lümfotsüüdid. Asuvad ülajäsemetel küünra ja kaenlaaugus, alajäsemetel põlveõndaltes ja kubemes. Vereloome elundid on; lümfisõlmed,põrn(splen), punane luuüdi ja osalt ja tüümus(harkelund- thymus)
vesivilliks. Haigusele on iseloomulik suure villi ümber tekkivad väikesed villid. Villid lõhkevad ja 24-36 tunni jooksul tekib nahal villidega ümbritsetud haavand, mis kattub iseloomuliku pruunjas-musta koorikuga. Haavand ei ole valus, mäda sealt ei eritu. Pärast ravi alustamist kuivab haavand 1-2 nädalaga ja koorik eraldub. Nahavormiga kaasneb palavik, halb enesetunne, peavalu ning kahjustatud piirkonnas tekib lümfisoonte ja lümfisõlmede põletik. Nahavormi puhul on suremus 5-20%. Antibiootikumravi ei muuda nahavormi kulgu, kuid pärsib tüsistuste teket. [5] Kopsuvormi korral on lõimetusperiood keskmiselt 10 päeva. Esimesed haigusnähud sarnanevad külmetusele, kuid 1-3 päevaga tekib üliraske seisund, hingamishäired ning mõne päeva möödudes šokk. Kopsupõletikku tavaliselt ei teki, vaid kujuneb keskseinandi
Nii pea kui haigus tekib, hakkab keha võitlema, kuid pikema aja jooksul võib olla organismile kahju. Ku ikeha temp on kaua liiga kõrge siis juhtub.... · Kuni 38 C on palavik, kus see hävitab haigustekitajaid. (võitleb haigustekitajate vastu) LÜMFIRINGE · Koosneb lümfisoontest ja lümfisõlmedest · Lümf sisaldab: lümfotsüüdid, koevedelikust pärit olevaid aineid, rasvaosakesi. · Puhastatud lümf liigub tagasi vereringesse. · Lümfisoonte koondumiskohtades- lümfisõlmed. · Hävitavad baktereid ja võõrkehasid. · Suuremad lümfisõlmes on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosa, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. OMANDATUD IMMUUNSUS · Lümfotsüüdid toodavad antikehasid. · Antigeenid on haigustekitajad või teised kehavõõrad vormid. · Antikehade tootmine võtab küll rohkem aega, aga hävitab haigustekitaja kindlamini.
või jäävesi, külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, tuleb jää mähkida puhtasse riidesse. Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse kohta, summuta teki või vaiba abil leegid ja alusta jahutamist veega. Jahutamiseks võib kannatanu asetada ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui 20 minutiks. Jahutamise järel tuleb põletus katta sidemega või puhta linaga. Jahutamise eesmärk on vaigistada valu, vähendada närvide, veresoonte ja lümfisoonte kahjustust ning taastada vereringe. 2. Paku kannatanule juua! 3. Hoolitse põletushaava eest. Väga tähtis on hoida haav puhtana. Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus (valulikkus), niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine. Selline põletus kaetakse pärast veega jahutamist Prontosan® geeliga, mis takistab turse tekkimist, hoiab haava niiskena ning väldib põletuspinna saastumist mikroobidega. Väiksema
Moodustab nt liigeste kõhrelised pinnad ja esineb kõrvalestades, lülidevaheketastes jm. *luukude – koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad Ca ja P soolad annavad luudele tugevuse. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. 3) lihaskude – ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. *silelihaskude – esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseelundite motoorika ja veresoonte toonuse. Töötavad tahtest olenemata. *vöötlihaskude – müofibrillid koosnevad müofilamentidest (aktiin ja müosiin). Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Nende kontraktsiooni tagajärjeks on keha või kehaosade asendi muutumine. Allub tahtele. *südamelihaskude – leidub ainult südames. Rakkudel on nii sile- kui ka vöötlihasrakkude omadusi.
annaabi.ee 
