Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Immuunsüsteem (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud?

Lõik failist

Immuunsüsteem
  
Immuunsüsteem
hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem
reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele:
võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja
kasvajarakkudele.
 
Immuunsüsteemi
tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide
hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja
teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et
lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt
juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid , mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on
lümfisõlmed, põrn ja harkelund .
 Lümfisõlmed
on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid , mis paiknevad lümfisoonte
Immuunsüsteem #1 Immuunsüsteem #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiza89 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Immuunsussüsteem

Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn-

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Immuunsüsteem kaitseb organismi

Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus ­ Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paikn

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Kaasasündinud immuunsus

Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Vereringe

Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Vererakud, veresooned, hüübimine, immuunsus

Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.To

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

A A, AB A, 0 B B, AB B, 0 AB AB A, B, AB, 0 Rh+ Rh+ Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh- Peatükk 9. Immuunsüsteem kaitseb organismi.  Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele.  Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem.  Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad.

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Bioloogia. Süda ja vereringe

Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *

Bioloogia
thumbnail
6
docx

BIOLOOGIA KT 3

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. ●

Bioloogia




Kommentaarid (2)

eliisa12 profiilipilt
eliisa12: Väga põhjalik ja sisukas töö.
18:37 03-11-2008
Gloriell6 profiilipilt
Gloriell6: päris hea
15:27 29-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun