Kordamisküsimused kudede, luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta:
1. Mis ülesanne on epiteelkoel? Katteepiteel (moodustab naha pindmise kihi), Näärmeepiteel nõrede
valmistamiseks, sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmiseks.
2. Mis ülesanne on närvikoel?
Anda erutus närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakkude ülesanne tugi- kaitse ja toitefunktsioon.
3. Mis ülesanne on luukoel?
Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained.
4. Mis ülesanne on rasvkoel?
Energia hoiustamine, keha soojustamine,
lipiidide (rasvad) ainevahetus? 21. Mis on raku kõige väiksemad Ribosoomid organellid? 22. Kus sünteesitakse aminohapetest Ribosoomides valkusid? 23. Mis ülesanded on Golgi Golgi kompleksis toimub rakus sünteesitud valkude sorteerimine - lõplik rakkude töötlemine ja kompleksil? paigutamine sekreedipõiekestesse ning lüsosoomidesse 24. Kus säilitatakse rakus Lüsosoomides varuaineid? 25. Millised organellid lagundavad Lüsosoomid raku jaoks mittevajalikke ühendeid? 26. Kus sünteesitakse energiarikast Mitokondrites adenosiintrifosfaati (ATP)? 27. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid Palju proportsionaalselt vähe või palju? 28
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid
Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri,
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-,
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf,
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
kontsentratsioonilt kõrgemale. 23) Suurim valguse murdja silmas on sarvkest. 24) Pulsi kvaliteetideks on sagedus, rütm, pingsus. 25) Parem os metacarpale – käsi, parem fibula – säär, vasak tibia – säär, vasak I roie – rindkere 26) Verevool peensoolest toimub mööda järgmisi veresooni: vena mesenterica superior, vena portae, vena cava inferior. 27) Pleuraõõs on pilujas ruum rindkere seinale ja diafragmale ning kopsukoele kinnitunud pleuralestmete vahel. 28) Missugused lihased on antagonistid? Lihased, mis teostavad liigeses vastupidist liigutust. 29) Neutrofiilsed granulotsüüdid talitlevad fagotsüütidena põletikukoldes, sekreteerivad interleukiin-1. 30) Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult ja seotult hemoglobiiniga. 31) Kiirusagara ajukoores on sensoorne kõnekeskus.
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
Kõik kommentaarid