Haiguste ravivõimaluse ja organismi osa tervenemisel (0)

Haiguste ravivõimalused ja organismi osa tervenemisel
Haigused võivad olla pärilikud, mittepärilikud või päriliku eelsoodumusega . Pärilikud haigused võivad tekkida kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel.(Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse) Need haigused on näitkes kurtus , lühinägelikkus, daltonism. Pärilikud haigused võivad tekkida ka mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks Downi sündroom.
PROFÜLAKTIKA – sünnieelne diagnostika , see võimaldab uurida inimese kromosoome enne sündi ning leida mutatsioone . Kromosoomuuringud on soovitavad peredele, kus on teada raske pärilik haigus ja ka üle 35-aastastele last ootavatele naistele, sest naise vanuse suurenedes kasvab risk sünnitada genoomhaigusega laps.
Asendusravi- organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. Insuliin suhkruhaiguse korral
Dieetravi – rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral
Kirurgiline ravi – kõrvaldatakse pärilikud väärarengud
Geeniteraapia – organismis asendatakse defektne geen tervega
Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes nim päriliku eelsoodumusega haigusteks. Nende teke eeldab vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustav tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes. Pärilku eelsoodumusega haigused on suhkrutõbi, alkoholism , rasvtõbi, kopsuvähk. Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamiseks tuleks esmalt välja selgitada vastavad haiguse esinemine suguvõsa teistel liikmetel. Olulisel kohal päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on tervislikud eluviisid .
Enamik haigusi ei ole seotud pärilikkusega või on pärilikkuse osa haigestumisel ainult kaudne, olmetraumad, nakkushaigused.
Kaasasündinud immuunsus on meie esmane kaitseliin patogeenide vastu, mis lülitab sisse neid hävitava põletikulise vastuse. Põletik kujutabki endast kõige lihtsamas mõistes immuunrakkude kiiret aktiveerumist võitluseks sissetungijaga.
Kui sissetungijad sellest kaitsest ikkagi läbi murravad , käivitub organismi adaptiivne ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B‑ ja T‑lümfotsüüdid. Omandatud immuunsus omab mälu, mis võimaldab sama patogeeni teistkordse invasiooni korral kiirelt efektiivse vastuse anda. Erinevalt kaasasündinud immuunsusest esineb omandatud immuunsus ainult selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka imetajatel.
Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund .
Lümfotsüüte tootvad elundid
Lümfisõlmed on ovaalse kujuga elundid, ms asuvad lümfisoonte koondumiskohtades. Nad toodavad aktiivselt lümfotsüüte ja hävitavad kehasse tunginud mikroobe . Lümfisõlmede põletiku korral suurenevad nende mõõtmed oluliselt.
Põrn on pikliku kujuga elund, mis asub kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Tema ülesandeks on toota lümfotsüüte ja lagundada erütrotsüüte. Põrn on ka vere varupaik.
Harkelund asub rinnapoolses ülaosas ning tema ülesandeks on kontrollida kehasiseseid kaitsereaktsioone ning toota lümfotsüüte. Harkelund on kõige suurem murdeeas, inimese vananedes hakkab ta taandarenema.
Võitlus mikroobide vastu
Kui haigusetekitajad on organismi tunginud, asuvad neid hävitama lümfotsüüdid. Neid on kahte liiki. Ühed lümfotsüüdid, õgirakud, haaravad võõrkehad endasse ja hävitavad nad ära. Teist sorti lümfotsüüdid moodustavad kaitsevalke ehk antikehasid. Kaitsevalgud liituvad haigusetekitajatega, et neid hävitada või nõrgestada. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagatakse immuunsus ehk organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.