Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia kordamine 9. klassile: 2 (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on veri ja millest see koosneb?
  • Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on?
  • Mille poolest need omavahel erinevad?
  • Miks ja kuidas tehakse vereülekannet?
  • Mis on antikeha?
  • Mis on immuunsus?
  • Mille poolest erineb omandatud immuunsus kaasasündinud immuunsusest?
  • Mille poolest erineb aktiivne immuunsus passiivsest immuunsusest?
  • Mis on vaktsineerimine?
  • Mis on rakuhingamine?
  • Miks peab hingama?
  • Kuidas ja kus toimub gaasivahetus?
  • Kuidas reguleeritakse hingamissagedust?
  • Kui suur on normaalne hingamissagedus?
  • Milline on hormoonide tööpõhimõte?
Kordamine 9. klassile: 2
  • Vereringe ülesanded
    • Seob tervikuks kõik organismi osad.
    • Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse.
    • Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone.
    • Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises.
    • Ühtlustab keha temperatuuri.

  • Vereringe osad ja nende ülesanded
    • Süda – lihaseline elund , mis paneb soontes vere liikuma
    • Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat.
    • Veresooned – torujad elundid , mida mööda veri ringleb.
    • Veenid – keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid . Seintes klapid , takistamaks vere tagasivoolu.
    • Arterid – veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri).
    • KapillaaridPeenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre.

  • Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök.
  • 1.Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse . 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri artersse. 3.Rahulikus olekus on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud.
  • Klapid – kodasi ja vatsakesi ühendavad avad, mis töötavad nagu ühele poole lahti käivad uksed, lastes verel liikuda ainult ühes suunas, kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse)
  • Pulss – SÜDAME LÖÖKE ISELOOMUSTAV ASI
  • Vererõhk – on rõhk, mida veri avaldab veresoote seintele. Kindlustab vere liikumise soontes, suunates vere voolama kõrgema rõhu all olevatest soontest madalama vererõhuga soontesse. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, veenides kõige väiksem.
  • EKG – südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus.
  • Suur vereringe – algab südame vasakust vatsakesest paisates vere aorti, kus lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali – varustades kudesi hapnikurikka verega. Mööda ülemist ja alumist õõnesveent kantakse veri tagasi südamesse
  • Väike vereringe – algab südame paremast vatsakesest, paisates süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga – veresoone veri muutub arteriaalseks. Kopsuveenide kaudu tuuakse hapnikurikaas veri südame vasakusse kotta.
  • vereringe tervishoid , esmaabi vigastuste korral –
  • Mis on veri ja millest see koosneb? Vedel sidekude(,mis ringleb veresoontes), mis koosneb vereplasmast, pun- ja valgelibledest ning vereliistakutest. (täiskasvanud inimesel 5-6l. verd)
  • Mis on hemoglobiin ja miks seda vaja on? Valk, mis seob ja transpordib hapniku ning see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse.
  • Võrdle punaseid ja valgeid vererakke ning vereliistakuid!
    • Punased vererakud ehk erütrotsüüdid on tuumata, värvuselt punased, suhteliselt suured, kettakujulised, liikumisvõimetud rakud . Transpordivad hapniku.
    • Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga , värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega.
    • Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere hüübimises.

  • Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemuseks tekib fibriini ühendid, mis moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht.
  • Nimeta põhilised vererühmad, mille poolest need omavahel erinevad?
    • AB0 – (vererühmad 0, A, B, AB)
    • Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises.

  • Miks ja kuidas tehakse vereülekannet?
    • Suure verekaotuse, verehaiguste või mürgituse korral.
    • Kasutatakse AINULT sama rühma verd, et vältide eri rühma vererakkude kokkupuudet.

  • Nimeta vere ülesanded!
    • Ainete laiali kandmine organismis.
    • Tagada organismi kaitse.
    • Organismi temperatuuri ühtlustamine.
    • Veri on organismis siduvaks koeks .

  • Nimeta imuunsüsteemi osade asukohad ja ülesanded!
    • Lümfisõlmed - lümfisoonte koondumiskohtades, seal rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse sattunud mikroobe.
    • Põrn – kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund, seal valmivad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrotsüüdid.
    • Harkelund – rinnaõõne ülaosas, kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid.

  • Mis on antikeha ? Kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad
  • Mis on immuunsus ? Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
  • Mille poolest erineb omandatud immuunsus kaasasündinud immuunsusest?
    • Kaasasündinud immuunsus – organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajale ja see pärandub liigi kõikidele isenditele
    • Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul, kas mingi lakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt järglastele.

  • Mille poolest erineb aktiivne immuunsus passiivsest immuunsusest?
    • Aktiivne immuunsus – vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetus toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja kui tdaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas eo haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt.
    • Passiivne immuunsus – organismi viiakse konkreetse haigusetekitaja vastu toimivaid valmis antikehi.
    • Aktiivne immuunsus kestab kauem, kui passiivne

  • Mis on vaktsineerimine ? Nakkushaiguste massilise leviku vältimiseks kasutatava surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiin .
  • Mis on rakuhingamine ? Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia, ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
  • Miks peab hingama? Et varustada organismi hapnikuga, mida on vaja energiavahetuseks.
  • Nimeta hingamiselundite asukoht ja ülesanded!
    • Ninaõõs – sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine.
    • Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse
    • Kõri – läbib ainult õhk
    • Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks.
    • Kopsutoru ehk bronh – suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu
    • Kopsud -
    • Kopsutorukesed –

  • Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD . KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS .
  • Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides ,
  • Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb.?? Hoia hinge kinni.
  • Kui suur on normaalne hingamissagedus ? 16 – 20x minutis
  • Nimeta hormoonide omadused! REGULEERIVAD AINEVAHETUST, ORGANISMI TALITLUSI JA PROTSESSE.
  • Milline on hormoonide tööpõhimõte? IGAL HORMOONIL OMA KINDEL ÜLESANNE, ST ET NAD MÕJUTAVAT VAID KINDLAT KUDE VÕI ELUNDITI
  • Nimeta sisenõrenäärmed, nende poolt toodetud hormoonid ja nende ülesanded. KILPNÄÄRE ( AINEVAHETUS ), AJURIPATS (TEISTE HORMOONIDE TALITUS), KÕHUNÄÄRE (TOODAB INSULIINI), NEERUPEALISED (TOODAB ADRENALIINI)
  • Bioloogia kordamine 9-klassile-2 #1 Bioloogia kordamine 9-klassile-2 #2 Bioloogia kordamine 9-klassile-2 #3 Bioloogia kordamine 9-klassile-2 #4 Bioloogia kordamine 9-klassile-2 #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maie pilvik Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Vereringeelundkond-Immunsüsteem-Hingamiselundkond
    3
    docx

    Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

    Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit ­ 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme ­ südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG ­ südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda

    Bioloogia
    Organism-vereringe-immuunsus
    6
    doc

    Organism, vereringe, immuunsus

    KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere h

    Bioloogia
    Vereringe
    3
    doc

    Vereringe

    Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihaseline vahe sein jaota

    Bioloogia
    Bioloogia kordamine kontrolltööks-1
    14
    docx

    Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

    Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles  Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri.  Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne.  Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali.  Südamelihaste kokkutõmmet nimetame südamelöögi

    Bioloogia
    Vereringeelundkond
    2
    doc

    Vereringeelundkond

    1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks ­ vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda

    Bioloogia
    Bioloogia-Süda ja vereringe
    8
    doc

    Bioloogia. Süda ja vereringe

    Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab südame vasakust vatsakesest *

    Bioloogia
    Bioloogia-vereringeelundkond-immuunsussüsteem
    3
    doc

    Bioloogia, vereringeelundkond, immuunsussüsteem.

    Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Te

    Bioloogia
    Vereringeelundkond ja südame ehitud
    3
    docx

    Vereringeelundkond ja südame ehitud

    Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi ­ EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun