moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk
eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi
moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate
Isoleeritavad pinnad peavad olema avatud, s.t. peab olema võimalik pinnale juurdepääs selle töötlemiseks. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid, jm. Eriti tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et vertikaalne HI (hüdroisolatsioon) ja horisontaalne HI saaksid omavahel ühendatud, et nad ka omavahel ka sobiksid. Vertikaalne HI koos horisontaalse HI peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Vana krohv, lahtised osad ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt
.................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited............................................................................. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID.............................................................................................. Uugi ehitamine.......................................................................................................................... VEKSELDAMINE.......................................................................................................................
on täite temale määratud ülesanne. 21 Katuse kalle 22 11 Katuse osad kandetarindid; soojustus; tuuletõke; tuulutusvahe; aluskate; katusekatte alus; katusekate; vee äravoolu; õhutõke; aurutõke; siseviimistlus; detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad.23 24 12 Tuuletõke & õhutõke Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu liikumist läbi tarindi. Õhutõke võib olla lahendatud näiteks
Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisi liikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [5] 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise
2. Sega veetõkkemass PENOSIL Premium AquaBrake Fiber enne kasutamist. See on valmissegu, mida ei lahjendata. Esmalt kata AquaBrake Fiberiga seina/põranda aluspinna või ehitusplaatide vuugid ja nurgad, ühenduskohad, kruvipead ning trappide ümbrused. Aseta värskele veetõkkemassile nurkadesse vähemalt 20 cm laiune ja vuukidele 10 cm laiune võrkkude või tugevduskanga riba. Hõõru võrkkude või kangas alusele kinni ja kata ka pealt veetõkkemassiga. 3. Torude läbiviigud tuleb samuti ümbritseda tugevduskangaga. Selleks lõika umbes 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast. Kanga keskele lõika toru välisläbimõõdust 4-5 mm väiksem auk. Suru tugevduskangas veetõkkega AquaBrake Fiber kaetud seinale kinni ning kata veetõkkega ka pealtpoolt. Torude läbiviigud põrandas lahendatakse analoogselt seintega. Kuivanud veetõkkemassi paksus peab olema seintel ca. 0,5 mm, põrandal 0,7 mm. 4. Trappide ümbruses kasuta avausest vähemalt 3 korda suurema
Ülespöörded Katusel olevad aknad, korstnad jms kaetakse keevitusmeetodil bitumenrullmaterjalist ülespööretega, min ülespöörde kõrgus on 30 cm. Ülespöörded tehakse alati eraldi tükkidest, et vältida materjali kokkutõmbumisest põhjustatud pragusid ja rebendeid. Ülespöörded viiakse kuni parapeti välisservani või veeninaplekini. SBS-bituumenist ülespöörded on soovitav ankurdada tsingitud rullmaterjalinaeltega, et vältida nende allavajumist. Läbiviigud Torud, antennid jms läbiviigud on soovitav tihendada spetsiaalsete kummitihenditega, mille külge keevitatakse või liimitakse bituumenrullmaterjal. Erinevate ühenduskohtade vimistlemiseks kasutada vuugitäidet. Katuse parapeti ülespöörded, samuti ka seinaülespöörded tuleb varustada kaitseplekkidega, et takistada vihmavee sattumist bituumenkatte alla ja / või hoonesse. 5.2. PAIGALDAMINE KÜLMLIIMIGA Rullmaterjale on võimalik paigaldada ka bituumenliimiga
Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on keldriseinad, hoonete vundamendid, tugimüürid, pinnasele rajatavad betoonpõrandad ja muud maa-alused ehitised. Katet on lihtne lõigata sobivasse mõõtu ja vajadusel jätakata. Kate paigaldatakse mügaratega vastu põhikonstruktsiooni. [5] Foto 1. Drenaazimatt Plasto-fol [8] 11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Risk nendes kohtades on suur, sest kui ei ole tööd kvaliteetselt tehtud, siis vesi pääseb väga kergesti sealt kaudu konstruktsiooni. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. [2] 4.1 Sokli isolatsioon Fassaadide soojustamisega kerkib tihti esile küsimus sokli soojustamisest. Sokli soojustamine on aga tihtipeale seotud hoopis keerulisemate ja kallimate lahendustega kui fassaad. 1
Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja esimesel kihil enne teise pealekandmist tootja poolt ettenähtud kuivamisaega. juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on kuivada. mitme tunnustatud tootja akrüüli baasil valmistatud niiskustõkked, mis kantakse Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi Veiko Ikkonen pinnale kahe kihina: esimene lahjendatuna ümbrus ning torude läbiviigud. Selleks on MIRA EHITUSMATERJALID OÜ krundiks, teine reeglina kontsentraadina. saadaval spetsiaalsed äärikud. 313 Ehitaja käsiraamat
suruõhu tootmise masinaruum; põlevvedelike hoiuruum; tulekustutussüsteemi pumpla. Automaatse tulekustutussüsteemiga varustatud ettevõtetes eraldatakse punktis nimetatud ruumid mittepõlevatest materjalidest EI30 klassi kuuluvate tuletõkketarinditega. Kinniste materjaliladude ja katusealuste hoiuplatside põrandad peavad olema mittepõlevast materjalist. Transportööride, galeriide ja tunnelite piirdetarindid peavad olema mittepõlevast materjalist. Läbiviigud ja lahtised avad Kommunikatsioonide läbimiskohad tuletõkkeseintes ja -lagedes peavad olema tihendatud nii, et läbiviigud ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Transpordi- või muud seadmed, mis ei võimalda ava sulgemist nõuetekohaselt tuletõkkeukse või -luugiga võib korvata seadmega ühendatud ruumide tule leviku tõkestamise süsteemiga, mis vastab läbitava tuletõkkepiirde tulekaitsevõimele. Tuleohutuskujad
- Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid.
Kasutatakse spetsiaalset niiskete ruumide plaati GRI 13 või GEK plaati, mis kinnitatakse karkassile kruvidega. Kraanikausid, dushisegistid ja teised rasked riputused kinnitatakse varem paigaldatud puust või metallist toestuskonstruktsioonide külge. Keraamiliste plaatidega kaetavatele seintele tehakse niiskusisolatsioon: kipsplaat kaetakse kaks korda niiskustõkkega, dushiruumides lisaks veetõkkemassiga. Kipsplaatide vahelised vuugid, sise- ja välisnurgad ning torude läbiviigud tihendatakse klaaskiudkanga ja veetõkkemassi abil. Põrandale paigaldatakse alati klaaskiudkangas ja 7 TTK veetõkkemass. Klaaskiudkangas peab ulatuma vähemalt 100 mm kõrguselt seinale. Keraamilised plaadid kinnitatakse kipsplaadile spetsiaalse kinnitusseguga. Plaatide vuukimiseks kasutatakse vuugisegu ja nurgad ning
mõõduga 35 x 2,5 mm, või Gyproc Quick QU 29, QU 41 kruvisid. Naelte/kruvide pead peavad kinnitamisel jääma plaadipinnale pinnakartongi rikkumata. Plaadi alumise serva ja vundamendikonstruktsiooni vahele jäetakse 10-20 mm vahe. Vahe on vajalik vee kapillaarse absorptsiooni takistamiseks. Samas peab konstruktsioon jääma õhutihedaks. 3. Kõik vajalikud avad lõigatakse plaati alles peale nende kinnitamist. Võimalikud läbiviigud tehakse vahetult enne fassaadikatte paigaldamist. 4. Seoses üha kasvavate hoonete välispiirete õhutihedusnõuetega tuleb kõik tuuletõkkeplaatide vuugid tihendada. Tihendamiseks kasutatakse Gyproc GTS tihendusteipi. 60mm laiuse teibiga tihendatakse kõik tasapinnalised vuugid. Konstruktsiooninurkade tihendamiseks kasutatakse 100mm laiust toodet. Teipide paigaldamist alustatakse konstruktsiooni alumisest servast ja liigutakse ülespoole. Teibid kleebitakse 50mm ülekattega. 5
kvaliteedinõuded. 10) Sadevete torud Vihmaveetorude hoideklambrid kinnitatakse seina külge kruvidega. Klambrite vahekaugus ei tohiks ületada 1900mm. Klambrid tuleb paigutada ka torude liitekohtadele. Vihmaveetoru alumise otsa kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 300mm. Vihmaveetorude minimaalne läbimõõt 100mm. Vastavalt katuseplaanidele tuleb paigaldada lumetõkked, katuseluugid, räästarennid, vihmaveetorud jne.. Kõik spetsiaalsete läbiviikude tuulutustorude ning antennide läbiviigud ja asukohad vastavalt eriosade projektidele. Puutööd Montaazil ei tohi tekitada detailidele ega sõlmedele mehaanilisi vigastusi. Puittoodete paigaldus. Sõlmed peavad olema komplekteeritud ühest puuliigist. Saematerjal. Ette on nähtud kasutada okaspuitu mitte suurema niiskusesisaldusega kui 15%. Saematerjal peab kuuluma vähemalt tugevusklassi C18, kasutusklass 2 (EPN-ENV 5.1). Puitmaterjali eelnev tükeldamine on keelatud. Kõik elemendid lõigatakse
Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud. Hüdroisolatsioonisüsteem valitakse vastavalt veekoormus juhtumile. Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon koos moodustavad veetiheda vanni, mis koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist. Silmas tuleb pidada, et ühenduskohad, vuugid, läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Samuti on oluline hüdroisolatsiooni selle kuivamisfaasis kaitsta otsese päikese, sademete ja külma eest. Sisehüdroisolatsioon on selline, mida kantakse keldri siseseinale, mõnel pool on nimetatud seda ka negatiivseks hüdroisolatsiooniks. Üldjuhul kui vähegi võimalik, siis tehakse välishüdroisolatsioon, aga kui see pole võimalik, on defektne vms, siis kasutatakse sisehüdroisolatsiooni tegemise võimalust
HÜDROISOLATSIOON Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [2] 2.1. Horisotnaalne hüdroisolatsioon Horisontaalse hüdroisolatsiooni eesmärk on katkestada kapillaarimavus ehk siis katkestada niiskuse tungimine alt ülespoole. Võimalusi on kahesuguseid: mehhaaniliste abinõudega katkestatakse kapillaarid, keemiliste abinõudega täidetakse ja kitsendatakse kapillaare
weber VH on tsemendil baseeruv viimistluspahtel ning seda võib kasutada lisaks eluruumidele ka vannitubade, pesemisruumide, trepikodade ning muude niiskes ja ka külmas keskkonnas olevate ruumide pahteldamiseks. Kui alusmüür on ebatasane, sobib seina tasandamiseks krohvisegu weber.stuck 313. weber.stuck 313-ga võib teha kuni 25 mm paksuse tasanduskihi. Üksikute aukude ja lohkude täitmisel (pistikupesad, kaablisooned, torude läbiviigud) võib kihipaksus olla kuni 5 cm. weber.stuck 313 on tsemendil baseeruv niiskus-, külma- ja kuumakindel krohvisegu, mida võib kasutada nii sise- kui välistingimustes, kuivades ja märgades ruumides. See segu sisaldab ka kiudusid, mis armeerivad segukihi ühtlaselt ning aitavad ära hoida pragude teket. weber.stuck 313-ga tasandatud sein tuleb enne värvimist või tapetseerimist pahteldada weber LR+i või VH-ga. Välisviimistlus
konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid ● Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk-kattega (eluiga hooldusega ~60 aastat). ●
Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4 2 ... EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE: Vundamendid Keldri müürid ja sokkel Pinnasel põrandad Välisseinad ja fassaadid Vahelaed (näiteks keldrivahelaed) Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused) Jt. Aga samuti isoleeritakse ka: Kommunikatsioonide läbiviigud Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad Pinnase külmakerke vastane kaitse Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected]
kütteks teha. Seejärel tuleks eemaldada vana aluskate, mis viia jäätmekäitlejatele Sarikad on vastu pidavad, ei vaja välja vahetamist, puuduvad kahjustused, on tugevad ei vaja lisa tugevdamist Seejärel tuleks paigaldada aluskate sobilik oleks Divoroll toode Siis distantsliistud, mille peale uus roovitus paraja sammuga , et saaks kive kinnitada Ja kõige viimaseks paigaldage uued katusekivid ning lõpetada harjadetailidega, äärekividega, tihendidega ja läbiviigud. Viimase asjana vaja muidugi koristada. Üle jäänud kivid võib ladustada, et hiljem saaks vajadusel kasutada näiteks parandustöödel. Prügi ja praht tuleks viima prügimäele. Ja aind katuse vahetusest ei piisa, et hoone ikak säiliks tuleks korda teha ja vihma ära voolu süsteemid ja paigaldada rennid, et saaks sademetest tekitatud vihmavee juhtida majast eemale või näiteks koguda ja seda vett kasutada aiamaal.
parandustel kuivada. Veetõkkekihi paksus peab olema u. 0,7 mm. Trapi ümbruses peaks isolatsioonikihi paksus olema vähemalt 1,5 mm. Täida pingutusvõru , allääre ja trapi vaheline osa Masa Liimimassiga. Kinnita põrandaplaadid Kiilto Ultra Fix, Pro Fix, Super W plaatimisseguga või Presto Fix kiirplaadiseguga. Vuukimine soorita Kiilto Vuugitäidisega arvestades plaadisegu kuivamisaega. Tihenda nurgad, põranda ja seina ühinemiskohad ja läbiviigud elastse hallituskindla Kiilto sanitaarsilikooniga. PAKEND 1 l /1,3 kg; 5 l / 6,8 kg; 10 l / 13,7 kg; ja 15 l / 21 kg LADUSTAMINE Ladustada tihedalt suletuna originaalpakendis temperatuuril üle +1°C mitte üle 3 aasta. Peale pikka ladustamist segada enne kasutamist. Ülaltoodud andmed on kontrollitud ja õiged, tuginevad laboratoorsetele katsetele ja praktilistele kogemustele. Meie ei vastuta kahjude eest, mis on tingitud toote
Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. 2
Radoonikile sobib enamik vundamendi tüüpidele passiivseks radooni tõkestus kihiks. Samuti omab kile esmaklassilisi niiskustõkke omadusi. [5] Joonis 3. Visquen radoonikile [5]. 3.1.2 Paigaldus Radoonikile paigaldamisel tuleb jälgida täpselt paigaldusjuhendeid, mis antakse toodet ostes kaasa. Kile ülekate miinimum 150 mm. Kõik kile jätkamised tuleb teha kasutades spetsiaalseid teipe. Kõik läbiviigud tuleb hoolikalt sulgeda spetsiaalsete mastiksitega. Kile paigaldusel tuleb jälgida, et pinnas, millele kile pannakse ei sisalda teravaid kive jms. Iga vigastus tuleb parandada vastavalt kile paigaldusjuhistele. Müüride all tuleb kasutada spetsiaalseid müürilinte (vundamendilint). [5] 7 3.2. Visqueen gaasi – ning niiskuskindlad
hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt. Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid: · keraamilised plaadid
● laagriliuad Babetiit liuad B83 Laagri kere ja kaane vaheline ühenduspind on horisontaalne. Ülemised laagriliuad võivad olla äärte pealt kitsamad, et kokku hoida materjali, all laagri keres on õlivann, mis võib olla varustatud jahutusspiraaliga. Vahis olles tuleb perioodiliselt kontrollida laagrite temperatuuri ja õli taset laagrikarterites. Enam levinud õlitusviise on tugilaagritega sarnased võrurõnga tüüpi õlitus. Veekindlate vaheseinte tihendid Ülesanne: Muuta võlli läbiviigud läbi veekindlate vaheseinte veekindlateks. Läbiviigud koosnevad: ● tihendi korpus (terasest) ● pronksist tugiäärik ● rasvanööritihend (mansettihend) ● surveäärik Deidvuditoru Ülesanne: toetada sõuvõlli radiaal suunas ja suunata sõuvõll veekindlalt laevakorpusest välja. 1- sõuvõll; 2- ahtri korpus; deidvuditoru; 4- laagripuks; 5- veekindel vahesein; 6- ühendus vlants; 7- jahutus; 8- rasva ehk topendnöörtihend; 9- tihendi pingutus vlants.
Kohe kantakse peale ka teine kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult kaetud ning läbi imbunud. Põrandaga toimitakse analoogselt. Hüdroisolatsioonimastiksi kihtide vahele jäetakse armatuurkangas, mitmes tükis paigaldatuna peab ülekate olema 10 cm. Seinad kaetakse samamoodi kahe kihina. Juhul kui kangast ei kasutata, tuleb lasta esimesel kihil enne teise pealekandmist kuivada. Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi ümbrus ning torude läbiviigud. Selleks on saadaval spetsiaalsed äärikud. Üldist · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi. · Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja muud lõpud peavad olema teostatud nii, et vesi ei saaks tungida nende kaudu tarinditesse. · Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. · Kate peab olema üleni aluse küljes kinni, kattes ega selle all ei tohi olla
alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad. Õhkpadjameetod Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil.
- on ka juhtumeid, kus projekt puudub täielikult või olemas ainult väga põgus arhitekti üldskeemskeem; - plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ka katteplekkide läbilaskvate valtside juures tekivad seinamaterjali tugevad niiskuse- ja külmakahjustused; - ülespöörded vertikaalpindadele ei vasta mingitele nõuetele (esineb juhtumeid, kus ülespöörde kõrgus on 20 mm ja seegi seinast eemal, ehkki peab olema süvendis või väljaastuva seinaosa all); - kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Ometi on käesoleval ajal kasutada erinevaid tihendusdetaile (vt [6], Rannila, EST-STEIN-ni juhendid jne); - kasutatakse ebakvaliteetset tsingitud või plastikkattega materjali (valtsi kohtadel praod); - pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre; - puudub aluskate (vt kas või RIL 107 nõudeid).
Uc= U +U, W/ (m2*K) 30. Piirde temperatuurijaotuse leidmise arvutuspõhimõtted. 31. 32. Külmasillad (geomeetrilised, ehitustehnilised) ja nende mõju. Külmasild on tarindi osa, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusläbivusest. Eristatakse: · geomeetrilised külmasillad (seina välisnurk, akna ja seina liitekoht, põranda ja välisseina liitumine jm); · ehitustehnilised kulmasillad põhjustatud konstruktiivsest lahendusest (läbiviigud soojustusest, tellissidemed seinas jm). Külmasillad avaldavad tarindi toimivusele kahjulikku mõju mitmel põhjusel: · suurem soojusläbivus madalamad pinnatemperatuurid kõrgem suhteline niiskus veeauru kondenseerumine /mikroorganismide kasv; · mõju soojuslikule mugavusele; · suurem energiakulu 33. Temperatuuriindeks; temperatuuriindeksi kriitilised tasemed Eesti elamutele.
[11] Projekteerimise ja ehitamise käigus tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: ehitustehnoloogiaga välditakse radoonimembraani kahjustamine ehituse käigus; radoonimembraanid tuleb omavahel ja teiste tarinditega hermeetiliselt liita tervikuks; radoonimembraan peab moodustama ühtse tervikliku õhutiheda kihi üle kogu põranda ja keldriseinte (kaasa arvatud müüre läbivad osad ja läbiviikute tihendamine); tuleb minimeerida läbiviike radoonimembraanist, vajalikud läbiviigud hermetiseerida hoolikalt; hoone vajumid ja deformatsioonid ei tohi radoonimembraani ühtset tervikut lõhkuda: radoonitõkke ühtne tervik hõlmab ka müüritises olevat horisontaalset tõket, millega radoonitõkkekile on ühendatud. [11] 11 Radoonitõkkeks sobivad erinevad õhutihedad (gaasitihe) membraanid, mis on selleks otstarbeks
4.Tugevdusriba 5.Kate pealiskiht Sein 2.Katusekonstruktsioon 3.Kolmnurkliist 4.Alumine kattekiht 5.Katte pealiskiht 6.Ülespöörde lisakiht 110 Räästaplekk 2. Katusekonstruktsioon 3. Alumine kattekiht 4. Tugevdusriba 5. Kate pealiskiht Sein 2. Katusekonstruktsioon 3. Kolmnurkliist 4. Alumine kattekiht5. Katte pealiskiht 6. Ülespöörde lisakiht. 111 67. Läbiviigud ja deformatsioonivuugid lamekatustel. Läbiviigud: Deformatsioonivuugid: 112 Madal deformatsioonivuuk 1. Katte alumine kith 2. Katte pealiskiht 3. Täiendav isolatsioonilapp 4. Pealmine isolatsioonilapp 5. Eraldusriba 68. Ripplagede konstruktiivsed lahendused Ripplae moodustamine lattpaneelidest 113 Ripplae moodustamine kassett-tahvlitega
Renni kinnituskonksude vahe 80-100cm Ehitusfüüsika Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katuse osad Kandetarind Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate 31 Katusekatte alus (roovid) Katusekate Vihmavee renn Detailid, läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad Seespool Õhutõke Aurutõke Siseviimistlus Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja sealt tagasi Aurutõke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus)
Ei 32. Millises järjekorras tuleks töömahtusid mõõta Vastavalt tööde tegemise järjekorrale Mahuarvutustööde järjekord: 0 Esmalt määratakse vundamendi ja karkassi maht...see määrab 1 Mullatööd ja alused -eritööde projektis ettenähtud liitumised võrkudega(torustikud) ja kabariittrasside kaev. 2 Karkassi täited (uksed, aknad, läbiviigud...eritööd-heliisolatsioon) 3 Sisseseaded ja inventar (mõju seina tööde mahtudele) 4 Eritööd (elekter, küte, ventilatsioon, santehnika, eritööde abitööd) 5 Ehitusplatsi (üldkulud) lisatööd 33. Kuidas jaotatakse mahuarvutusjuhendi alusel mullatöid (Osa mahuarvutusreegleid laienevad mitmetele töödele ja konstruktiivelemendile, nt TALO-80 mahuarvutusjuhendis avade ja õõnsuste arvestamise kohta: alla 1m2 suurusi
klambriga seinale ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem. Tulekustuti paigaldada seinale nii et see ei takistaks ukse liikumist. 3.11. Pääsud pööningule ja katusele Pääs hoone pööningutele asub 2. korrusel koridoris . Luuk on mõõtudega 900x1240 mm. Luugi tulepüsivus min EI15. Katusele pääseb väljastpoolt hoonet redeliga. 3.12. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest Tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. 9 4. KESKKONNAMÕJUD Projekteeritud ehitis ei ole keskkonda reostav. Reoveed juhitakse piirkondlikku reoveevõrku. Tahked jäätmed kogutakse prügikasti ja antakse üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele
Niiskunud materjali väljakuivamise kontroll. Õhulekete vähendamine. Hoone tööea tagamine: konstruktsioonide ja tarindite kasutusiga (keemilised, füüsikalised omadused jne) Ülesanne 2 Piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll. Tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: vältida kriitiliste külmasildade teket [frsi]; tagada soojustuse jätkuvus; arvestada soojustuse vajumisega aja jooksul; lahenduse ehitatavus (soojustuse paigaldatavus, õhulekked, veetõkked, läbiviigud); arvestada ehitusprotsessiga (tööde järjekord, ehitusniiskuse väljakuivamine). Soojustuse valik – valitakse vastavalt tarindile ja keskkonnatingimustele. Valikul arvestatakse tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused:
Rohkem kui ühe maaküttekontuuri kasutamisel tuleb paigaldada vooluhulkasid reguleerivad ventiilid Kui maakütte torude vahekaugus üksteisest või teistest objektidest on alla 1 meetri, siis tuleb need isoleerida kummiisolatsiooniga (seinapaksusega 13 mm) ja ümbritseda kõva koorikuga. Maakollektori torude omavaheliseks ühendamiseks peab kasutama keevismuhvi, mitte keermesmuhvi (keermesmuhv võib hakata lekkima) Läbiviigud ehituskonstruktsioonidest (majja sisenevad torud) peavad olema hästi isoleeritud Maasoojuspumbale maakollektori paigaldamiseks on nõutav piisavalt suur maatükk, kus talvel aktiivselt peal ei trambita ega lükata lund. Lumekiht kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maakollektori torustikku ei ole soovitav paigaldada kõva kattega teede, platside ja terrasside alla. Maasoojuspumba tööpõhimõte
katuseosa ühtlane temp. Tasaplekist katusekalle on liiga väike või pole projektis üldse määratud, kus tuleb kasutada topeltvaltse. Pole projektis esitatud katusel käimise või lumetõrje lahendused. Ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali ja niiskuskahjustused. Plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 63. Sama, mis eelmine vastus 64. Milline võiks olla kivi – või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon? Plekk-katuse puhul tuleks jälgida et konstruktsiooniga oleks tagatud räästa ja muu katuseosa
katuseosa ühtlane temp. Tasaplekist katusekalle on liiga väike või pole projektis üldse määratud, kus tuleb kasutada topeltvaltse. Pole projektis esitatud katusel käimise või lumetõrje lahendused. Ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali ja niiskuskahjustused. Plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ülespöörded ei vasta mingitele nõuetele. Kõikvõimalikud läbiviigud on jäetud tihendamata. Pleki kinnitus aluskonstruktsioonile on hõre. Puudub aluskate. Kivikatusete puhul:1)ebapiisav tuule ja lumepidavus 2)üldiselt samad hädad läbiviikudega kui plekkkatusega 3) räästa, harja ja viilu ebatihedused 61. Viilkatuste sagedamini esinevad vead Sama, mis eelmine vastus 62. Milline võiks olla kivi või plekk-kattega soojustatud viilkatuse konstruktsioon?
arvestada aluse võimalikke suuri deformatsioonem tuleks eelitada vihmavee välist äravoolu Liited liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast, ustekohal võib ülespöörde kõrgus olla 150mm, mille kohal on plekk Deformatsioonivuugid kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid Läbiviigud läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (<1m) Kaldkatused Kaldkatuse kalle >=1:10, katusekatteks kasutatakse tükk- või rullmaterjale. - Soojutamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus - Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekalle,
Isegi juhul, kui seade on suhteliselt madala müravõimsustasemega, võib piirdekonstruktsioonide kaudu levida eluruumidesse müra, kui seadme ja kommunikatsioonide paigaldamisel ei rakendata vibratsiooni levikut takistavaid meetmeid. Sageli põhjustab liigse müra tekke seadmele ebasobiv tööreziim, eriti pumpade korral. See tekitab vee pulseerimine, mis torude kaudu edasi kandub. Torude jäigad kinnitused ja läbiviigud soodustavad vibratsiooni ülekannet piirdetarinditele. Selle tagajärjel eluruumis tekkivat müra iseloomustab ühetooniline "undamine". Selline madalsageduslik müra võib olla häiriv isegi juhul, kui müratase on alla 30 dBA. Ventilatsioonikanalitest leviv aerodünaamiline müra on mõnevõrra vähem häiriv, tavaliselt ei suudeta piisavalt summutada madalasageduslikku müra (see on ka tehniliselt keerukam).
paigaldama, on soovitav kasutada tulekaitsepatjasid või (harvemate tööde korral) puistekivim. Kasutatavaid tulekaitsepatju tuleb lisaks sellele kindlustada väljakukkumise vastu. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas ka toitejuhtmed on küllaldaselt kaitstud? - Kas valitud ja realiseeritud funktsiooni säilitamine (E-30 või E-90) vastab olemasolevatele võimalustele tuletõrjesignalisatsiooni ja tulekustutamise osas? - Kas läbiviigud suletakse pärast tööde teostamist jaotuspiirkonnas vastavalt nõutud korrale? - Kas kasutatavad tulekaitsepadjad kindlustatakse väljakukkumise vastu? Rakendamine - M 2.17 (L) Sisenemise reeglid ja reguleerimine M 2.17 Sisenemisreeglid ja reguleerimine Algatamise eest vastutavad: organisatsiooni juht, majas kasutatava tehnoloogia juht Rakendamise eest vastutavad: tehnikajuht, töötajad, planeerijad Sisenemine kaitset vajavatesse majaosadesse ja ruumidesse peab olema reguleeritud ning
Selle sodi pidev koristamine kulutab elanike aega ja on ebamugav. Probleem oli paljudes elamutes lahendatud 31 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I punnlaudadest topeltlae või vineeriga. Kasulikum oleks selline soojustus asendada või lisada soojustuse alla õhutõke. Paariselamus olid korstna läbiviigud pööningu vahelaest halvasti tihendatud, millega kaasnevad suured soojuskaod korstna ümbert. Lisaks tekitavad ebatihedalt või valesti tihendatud korstnaümbrused tuleohutusega seotud probleeme (vt. peatükk 2.8). 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused Ehituse ajal paigaldatud akendel ja ustel on nii sooja- kui ka õhupidavus väike. Vanades elamutes leidub kõige enam kuue ruudu ja kahe klaasiga kahepoolseid puitaknaid (Joonis 2.30).
- Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate Katusekatte alus Katusekate Vee äravoolu Õhutõke Siseviimistlus Detailid: läbiviigud, piksekaitse, kinnitusrööpad ALUSKATE Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid.
Joonis 2.6 Väljastpoolt vaadates on katusekate korras, kuid eterniitplaatide vahel on praod, kust lekib vesi pööningule. 42 Plekk-katuste puhul on katusekatte lagunemise peamine põhjus pleki korrosioon, vt. Joonis 2.7. Korrosioon esines peamiselt katusepleki valtside juures ja kohtades, kus vesi kogunes pikemaks ajaks seisma. Katusekatte lagunemise kõrval olid teised peamised katuselekke põhjused läbiviigud, eelkõige antennikinnituste, korstnate, torustike ja katuseluukide juures, vt. Joonis 2.8. Joonis 2.7 Plekk-katuste lekkimise ja lagunemise peamised põhjused: katusekatte korrosioon, lekked valtside ja liidete juurest. Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. 43
mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad. Õhkpadjameetod Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil.
kondenseerunud vesi tuulutuse kaudu ei eemaldu, siis võib see koguneda katusekatte kihtide vahele või katusekatte alla, kus aurustub suvel päikesekiirguse mõjul, tekitab katusekatte kihtide vahel aurumulle ja surub katusekatte lahti (1 g vett võib tekitada kuni 1,5 l veeauru). Hüdroisolatsioonina kasutatakse meil valdavalt rullmaterjali (paigaldatuna 2 x kihina) ja PVC-d (1 kiht). Olulised on piisavad ülespöörded (ei tohi olla täisnurga all, kasut. kolmnurkliistu), ülespöörded ja läbiviigud vormistada vähemalt 3xSBSiga (aluskiht, pealmine kiht ja lisakiht, kusjuures lisakiht ei tohi olla pikalt ühe paanina vaid paani laiuste juppidena keevitatud). 6.9 Kaetud tööde aktid osa ehituse dokumentatsioonist. Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks
annaabi.ee 
