Tavalises olukorras jäta hinna teema viimaseks (kvaliteet, tarnetingimused, jne ja siis alles hind). Praeguses kliendi diktatuuri tingimustes, kus läbirääkimised üleüldse algavad ja toimuvad tihti ainult siis, kui hind sobib, esita, kui teisiti ei saa hind koos argumentidega Mida kindlalt ei tohi teha? · ära anna ennast rõõmu ega kurvastamisega ära · ära anna peale küsimuse esitamist seletust · väldi hasarti · väldi inimlikku üleolekut, läbirääkimine pole kes-keda lahing · vastast ära mõnita ega alanda · ei tohi lasta suhtel/kontaktil puruneda, kui ka konkreetne diil ei õnnestu · lobiseda ega pause jutuga täita pole vaja KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.arileht.ee/artikkel/18901 2. http://www.elamuskoolitus.ee/index.php? alam=95&leht=56157e77b7b5c9e83c06 3. http://www.tlu.ee/~arno/eri.pdf 4. http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:3db- 2V35d5wJ:www.emovl.ee/files/42609485
Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne TEATMEKÕNED Teadmiste andmine Teadaanne Seletus Aruanne Kuulutus Informatsioon Raport Reportaaz Loeng Kommentaar Ettekanne Referaat Kirjeldus IGAPÄEVASED SITUATSIOONID Osalemine Meenutus Vestlus Arutelu Väitlus Koosolek Läbirääkimine Seminar Kasutatud pildid: http://www.clip-art.com/
Konflikt Konflikt Konflikt … - lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms. vahel. - suhete loomulik osa - destruktiivsed (suhteid kahjustavad), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted - konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda - konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatu...
KOKKUVÕTE Iseseisevtöö andis ülevaate, kuidas korraldada ametikohtumist eesmärgipäraselt. Erinevaid allikaid lugedes sai teada, kuidas ametikohtumisi ettevalmistatakse, millega tuleb arvestada, et kõik hästi sujuks. Samuti sai tabeli abil selgemaks, kui suur roll on tegelikult sekretäril kohtumiste korraldamisel, sest ametikohtumise, olgu ta koosolek, läbirääkimine või nõupidamine, heale algusele annab tooni ikkagi see, kui sekretär võtab külalised vastu tervitades ja heatujuliselt. Nii mõnigi norgus külaline võib sellest saada mõjuva signaali, mis paneb ta selja sirgu ning annab kindlama meele ja sammu koosolekule. Samuti aitas analüüsimine näha võimalusi, kuida toetada juhti ametikohtumise ettevalmistamisel. Sekretär ei tohiks juhti koormata ülesannetes, millega ta ise väga hästi hakkama saab
osaleda, et saada saadikukohti Eestist 47 saadikut 23. august Balti kett 27. november Isemajandav Eesti (IME) aasta lõpp NSVL rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu 5. 1990 veebruar Eesti Kongressi valimised märts EK esimene istung tegevorganiks valiti Eesti Komitee, eesotsas Tunne Kelam tegevuskava: läbirääkimine NSVL ja lääneriikidega märts Ülemnõukogu valimised enam-vähem demokraatlikud esimees Arnold Rüütel valitsusjuht Edgar Savisaar 30. märts EKP 20. kongress kuulutatakse välja üleminekuperiood mai taastati EV nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine suvi Ülemnõukogu otsus sätestati, et Eesti ja Venemaa suhted saavad tugineda ainutl Tartu rahulepingule 6. 1991
massiparteid. Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav. · 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid väidetavalt esindavad kogu rahva huve. Eesmärk saada paljude toetus ja võita valimised. Toob kaasa programmide hägustumise ja populismi jagatakse tihti ebareaalseid lubadusi kõigile, kritiseeritakse bürokraatiat, valitsust ja korruptsiooni. · 20. sajandi lõpul on vasak-parempoolsus teineteisele lähenenud. Oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Eesti erakonnad: Vasakparteid: · Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Eestimaa Keskerakond - astmeline tulumaks - eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine - Tasuta hariduse kättesaadavus - Tööhõive (sotsid) - Toetused ja sotsiaalteenused (kesk) Paremparteid: · Reformierakond (liberalism) avatud turumajandus ja konkurents. · Isamaaliit + ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus)
Suurem osa sõdadest on toimunud just riigipiiride pärast. Sõdivatel maadel on pärast riigipiiride muutumist nüüd ühine ajalugu. Nad on kokku puutunud teatud rahvastega ja kultuuridega. Pärast kokkupõrkeid tulid päeva valgele suurimad ja tugevaimad riigid. Sõja järel võitu tähistav riik rikastus, muutus edukamaks ning arenes kõigis valdkondades kiiremini, kui kaotanud riik. Võitjad olid suureks eeskujuks tsivilisatsiooni arengule. Sõdadega käivad käsi käes läbirääkimine ja kokkulepeteni jõudmine. Mõistes oma vastast, muutub osapoolte suhtumine täielikult. Nad hakavad aru saama, kellega on täpselt tegu ja milline on nende suhtumine sinusse. Rahuga lõppenud sõjad on aidanud mõista teineteist, tunnustada ning austada, seda kõike just rahvaste ja riikide puhul. Ilma eelnevalt nimetetuta toimuksid sõjad võib olla ka tänapäevani. Kõik oleks teisiti, maailm, ühiskond ja arengud. Siit siis järeldus, et sõdu on vaja pidada rahu saavutamiseks
nimetatakse populistlikeks parteideks, kes väidavad end esindavat kogu rahva, aga mitte mõne klassi huve. Niisugustes oludes tuli lahti öelda senisest massipartei taktikast, mille taotlus oli saada võimalikult palju liikmeid. Populistide tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20. sajandi viimasel veerandil hakkasid erakonnad rohkem keskenduma eliitidevahelisele lobitööle. Valijahäälte võitmisega sama oluliseks on muutunud läbirääkimine teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Nagu ärinduses sõlmivad firmad vastastiku kasulikke kokkuleppeid, nii sünnib see täna ka poliitikas. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenendu, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse. Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal Erakondade ideoloogiliste tõekspidamiste ähmastumine on tõstatanud
1956 kuulutas Nasser kanali Egiptuse omaks Läbirääkimised ei õnnestunud London ja Pariis otsustasid sõjalise sekkumise kasuks 29.oktoobril algas invasioon koos Iisraeli vägedega USA survel tõmbuti tagsi Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida Berliini müür 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini 13.august 1961 - Müüri rajamise algus Läbirääkimine lääne ja ida vahel peatati Kõik kes üritasid müüri ületada lasti maha enne kui jõuti teisele poole Tagajärjed: - Põgenikevool peatus - Lääne-Berliinist sai vaba maailm keset kommunistliku maailma Kuuba kriis 1962 NSV Liit paigutas Kuubale tuumaraketid Sihikul oli kogu USA idarannik ja keskosa Kuuba blokeeriti meritsi USA-d süüdistati sõja õhutamises J. Kennedy ähvardas raketid jõuga kõrvaldada 28
Otsib tapjat, kuid siis tahab ise naise pea pakule asetada. Hiljem hakkab mees kahetsema, hoiatab teisi, et need nii ei teeks. Kui võtad naise, siis mõista temaga olla ja elada. · Epigraaf IV- kuld, hõbe, vask on mõttetud. Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev, elurõõmus naine. · Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga. Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon, üha kiirenev ja uuesti kaanon. Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani seest surnu. Tüdrukut otsitakse taga, olla kõgest soost. Ema hakkab nutma ja muretsema. · Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga
järjepidavust ministite vahetumise puhul . Peaminster - määratud ametnikkonna tööd korraldama ja presidendi otsuseid ellu viima Kaheparteiline parlamentaarne riik-riigipeale jääb vaid formaalne ülesanne kinnitada kahekordse valiku tulemusi . Mitmeparteilne parlamentaarn riik-ühelgi parlamentis esindatud erakonnal pole ülekaalukat enamust ,jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel Ministrite nimetamine-pliitiline läbirääkimine , mida juhib värske peaminister. Peaministri meeskond-saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Kolatsioonivalitsus-mitme erakonna esindajad koos . Moodustatakse parteicaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga , mis teeb valijaskonnal võimatuks protsessi mõjutada . Valitsuse püsimise põhjused-valitsemise põhiseaduslik ülesehitus , parlamendi erakondlik jaotus , parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine,...
7. Lisa 1 Projekti tegevuskava 2013 MÄRTS APRILL MAI JUUNI 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tegevused 1 Meeskonna koosolek (p.juht+vabatahtlikud) x Infopäeva ja meediakampaania vajaduse 2 analüüs x x Infopäeva läbiviimiskoha leidmine: sobiva kooliga läbirääkimine, linnavalitsusega 3 läbirääkimised x x x Infopäeva abipersonali leidmine ning läbirääkimised (periood jne) (2turvavat 4 lapsevanemat) x x x x Esinejate leidmine ja läbirääkimised: (psühhiaater, politseinik, sportlane, iidol) 5 tasud, aeg, esinemise pikkus x x x x Läbirääkimised reklaamiagentuuriga: eelarve, kampaania sisu, flaiereite ja
kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. Läbirääkimised on kohtumine ja arvamustevahetamine inimeste vahel, kes ei pruugi kõiges ühel nõul olla, kuid kes on valmis mingil moel kokkuleppele jõudma. Läbirääkimised on suhtlemine, mille eesmärgiks on jõuda ühisele otsusele, sellisele otsusele, millega oleksid terviklikult nõus mõlemad pooled. See on protsess selleks, et saada teistelt seda, mida sa tahad, andes teistele seda, mida nemad tahavad. Läbirääkimine leiab aset ükskõik millisel kohtumisel, kus huvide vahel on konflikt. Läbirääkimised on ametlik, tsiviliseeritud protseduur, mille käigus osapooled püüavad leida keerulises konfliktsituatsioonis mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust (Lewicki, 1999). Läbirääkimised on ühise otsuse saavutamise protsess, kus osalevatel pooltel on erinevad eelistused (Ettile, 1988).
Pingelõdvenduspoliitika tulemused:Pingelõdvendusele on antud erinevaid hinnanguid.Seda on peetud kasulikuks peamiselt Nõukogude Liidule.Nõukogude Liit kasutas paranenud suhteid Läänega ära,et tugevdada oma positsiooni Kolmandas Maailmas ning võidurelvastumiseks. Jõudude tasakaalu üritas NSV Liit kallutada enda kasuks.Teised kinnitavad, et pingelõdvenduse peamine dokument, Helsingi lõppakt,aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbirääkimine läänemaailmaga lammutas seestpoolt NSV Liitu.Helsingi lõppaktist polnud teisitimõtlejatel suuremat kasu, kuna NSV Liit ega ka teised sotsialismimaad pööranud vastavatele sätetele mingit tähelepanu ning repressioonid teisitimõtlejate vastu ei vähenenud, vaid pigem suurenesid.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel.Majanduslik koostöö tähendas peamiselt lääneriikide investeeringuid Kesk-ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene.
sõnadega kirja pannud. Seaduste kehtestamine või nende muutmine kuninga poolt ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Alamatel on õigus kuningale palvekirju esitada. Petitsioonide pärast vahi alla võtmine või tagakiusamine on seadusevastane. Rahuajal sõjaväe kokkukutsumine ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Parlamendivalimised peavad olema vabad. Debattide ja kõnede pidamine ning läbirääkimine on parlamendis vaba ja selle eest ei tohi ükski kohus karistada. Kelle esindajaks peavad end deklaratsiooni kirjutanud parlamendisaadikud? Millised deklaratsiooni punktid kehtestavad parlamendi õigused? Millised deklaratsiooni punktid kehtestavad kuningriigi kõigi alamate õigused? Kuivõrd põhjendatud tunduvad sulle parlamendi nõudmised kuningale? Põhjenda oma arvamust.
looduskaitseseadus, KOKS jm) - Jäätmeveo korraldus (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmehoolduseeskiri (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Jäätmekava (aluseks KOKS, jäätmeseadus jm) - Koerte ja kasside pidamise eeskiri (aluseks KOKS) - Olmejäätmete sortimise kord ja sorditud jäätmete liigitamise alused 8. Protseduurid ja loetelu vajalikest dokumentidest, mida on vajalik koostada kohalikku omavalitsusse tööle asudes: Kõigepealt toimub suuline läbirääkimine, kus jõutakse kokkulepeteni. Seejärel sõlmitakse tööandja ja töötaja vahel tööleping, kus on märgitud tööle asumise kuupäev ja lepingu tähtaeg (kas on tähtajatu või tähtajaline leping), too sisu, tööaeg, töötasu, puhkus, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg ja lõppsätted (millest juhinduvad osapooled töölepingu sõlmimisel). Töölepingust tehakse kaks eksemplari kummalegi osapoolele üks
Vastuvõetud otsused juhataja ülesanne on selgelt ja arusaadavalt võtta kokku millistele otsustele ja kokkulepetele jõuti. Otsuste fikseerimine koosoleku sekretär protokollib kõik vastuvõetud otsused ja tegevuskavad. Koosoleku õnnestumine sõltub igaühe 100%-lisest kohalolekust ja kaasamõtlemisest. Pärast koosolekut tuleb saata kõigile osalejatele ja teemaga seotud olevatele inimestele protokolli koopia. LÄBIRÄÄKIMISED- Läbirääkimine on suhtlemisprotsess, mis toimub alati kui me midagi soovime, kusjuures sageli tuleb pidada läbirääkimised nappide ressursside üle. Läbirääkimine leiab aset ükskõik millisel kohtu- misel, kus huvide ja/või vajaduste vahel on konflikt. See on mõjutamise protsess, kus sageli kasutatakse kõiki konfliktidega toimetuleku võtteid, kuid paremaid tulemusi saavutatakse oskusega teha kompromisse ja leida koostöövõimalusi.
.................................................................... 2.5Suhtumine välismaalastesse............................................................................................. 3Äripraktika ja protokollilised kombenõuded........................................................................... 3.1Ärikohtumised.................................................................................................................. 3.2Tervitamine, tutvustamine, suhtlemine, läbirääkimine.................................................... 3.3Lõunatamine ja meelelahutus........................................................................................... 3.4Riietus.............................................................................................................................. Kasutatud materjalid.................................................................................................................
Ei lasta teisel inimesel tema eesmärke saavutada või sunnitakse omi talle peale. Ühe inimese eesmärgid takistavad teis(t)e eesmärkide saavutamist. Eesmärgikonflikt sisaldab endas sageli "peidetult" väärtuskonflikti ja/või vajaduste konflikti. Eesmärgikonfliktide lahendamisel tuleb alustada sellest, et püüda mõista teiste eesmärke ning selgitada ka oma eesmärke. Tüüpilisemaks eesmärkide konflikti lahendamise viisiks on läbirääkimine. Õiguskonfliktid vastuolud, mis tekivad siis, kui rikutakse teise inimese õigusi. Õigused on antud indiviidile seadusega (kirjutatud reeglid) või läbi sõlmitud kokkulepete. Sageli arvavad inimesed ekslikult, et neil on õigus mingisuguseid asju teha, kuigi tegelikult ei ole. Käitumisviisid konfliktides: - alistumine (vaikimine, mitte reageerimine, enesesüüdistamine. Tagajärg: negatiivsete tunnete kuhjumine, stress, eneseväärikuse häired);
odavamalt 11 – 13). Kohviku rentimine üritusteks – luuleõhtud, kohtumine kunstnikega, filmiõhtud lastele ja täiskasvanutele. Söögi kaasa ostmise võimalus. Laste pidu, pulmad, sünnipäev, matused jne. Kuumad joogid – kohv, tee, kakao Külmad joogid – mahl, morss, vesi Pirukad, koogid, salatid, praed, supid 6.2 Tootmise/teenindamise põhiprotsess - rendime ruumid, ostame sisustuse, palkame töötajad, läbirääkimine tarnijatega. - reklaami kavandamine, mis teadvustaks, millal kohvik tegutsema hakkab. - toimub avamisüritus, koos üllatustega – kingitused ja soodustused. 6.3 Omahinna arvutus Tee – 1.50 Mahl – 1.50 Kohv – 2.0 Salat kausis – 3.0 Pitsalõik – 5.0 Pirukad – 1.50 Koogilõik – 2.50 7. Turg ja kliendid 7.1 Turg Postitare OÜ olulisemateks külastajateks on igas vanuses kohalikud kliendid, kes soovivad aega veeta ja keha kinnitada.
See väljendub töötajate valmisolekus soovitada oma organisatsiooni ka teistele ja pühendada oma aega ning jõudu organisatsiooni edendamisele. · Sidususe saavutamine kommunikatsiooni loomine teenistuste vahel soodustab info kiiret levikut ja tõhusamat tööd, antud olukorras see tähendab, et teenistused ei eemaldu üksteistest ja nendel ei teki ebamäärast tunnet. PLAANI TEOSTAMINE Esimene võimalus probleemi lahendamiseks on linnapeaga läbirääkimine. Äkki linnapea ei saa antud olukorrast aru ja arvab, et kõik on korras. Kindlasti vestluse tulemus sõltub linnapeast ja sellest, kuidas teenistuse A juht situatsiooni kirjeldas. Teenistuse A juht ei saa rääkida ainult probleemist, kuid peab ka pakkuma probleemi lahenduse. Üks võimalikest lahendustest on ametijuhendite läbivaatamine ja ülesannete jaotamine. Selleks linnapea annab ülesande teenistustele vaadata oma töötajate ametijuhendid läbi ja tulevikus annab ülesandeid igale
sõjakollete likvideerimine, koostöö tihenemine, inimõiguste küsimused). Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse, peatati tuumarelvakatsetused, üks tuumarelva liik likvideeriti täielikult, NSV Liit lõpetas rahvusvahelise terrorismi toetamise ja rahastamise, NSV Liit viis oma väed Afganistanist välja, vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustus läbirääkimine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Lk 137 1.Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine (alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede väljaviimiseni.) - 2. Miks varisesid Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Peale Berliini müüri lagunemist muutusid meeleavaldused ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisi tegema. Kommunistlike katusorganisatsioonide lagunemine, Lakkas
3. Mida peaks ette võtma selles olukorras, et probleemidest üle saada ja kindlustada kasvustrateegia elluviimine? Sellisele probleemile võib olla mitu lahendust. Kogu lahedus baseerub sellele, et kas otsustatakse siiski nii, et ettevõte usaldab Annikat ja tema jõulist juhtimisstiili või muretsetakse oma paarisaja truu töötaja pärast ning mõeldakse midagi muud välja. Kõige olulisemaks pean probleemide kirjapanekut ja määratlemist, seejärel erinevate osapooltega läbirääkimine. Suure firma puhul ei saa lihtsalt niisama üksinda nii 4 tähtsaid asju otsustada. Pealegi, nii saavad kõik inimesed selguse Annika, Raivo, Teet ja nõulkogus olevad inimesed ning töölised samamoodi. Tuleb ühiselt otsustada kahe variandi vahel kas peale jääb Annika plaan tootmine Hiinasse viia ja Disney'ga allhange saada või siis võtta veidi rahulikumal toonil ja natukene aega oodata nende asjadega.
Peamised lähenemisviisid konfliktidega toimetulekule: - suhtlemisel põhinev konfliktidega toimetulek - struktuurne konfliktidega toimetulek - konfliktide õhutamine Inimvahelisel suhtlemisel põhinevad konfliktidega toimetulemiseks võtet: 1) Kostööle mõjutamine (kollaboratsioon) - protsess, milles osapooled püüavad teineteist mõjutada avameelse infovahetuse suunas ja selliste tegevusviiside leidmiseks, mille tulemused oleksid mõlemale poolele vastuvõetavad. 2) Läbirääkimine - protsess, milles vastukäivate huvidega pooled arutlevad või vahetavad mõtteid võimalike lahenduste üle. 3) Kolmanda isiku (poole) nõudeid. Konfliktidega toimetulekuks meetodid: - vältimine (избегать) - võitlus - tasandamine (kohandamine) - lastakse domineerida teisel poole soovidel - kompromis - probleemi lahendamine Struktuursed võtted konfliktidega toimetulekuks: - Positsiooni abil domineerimine - vähendatakse pingeid, kui neid põhjustvad
10. to settle- otsustama 11. the consumer settled for a competitior's brand- tarbija otsustab konkurendi kaubamärgi kasuks 12. miscalculation- valearvestus, väärarvestus 13. to take into account- arvesse võtma, arvestama 14. to take into strategic account- strateegilise konto arvesse võtmine 15. channel of distribution= distribution channel- jaotuskanal, turustuskanal 16. sequence- jada, sari 17. negotiation- läbirääkimiste pidamine, läbirääkimine, äritegemine 18. intermediary- vahendaja, maakler 19. merchandise- müügikaup, ostukaup 20. to effect- vormistama, teostama, sooritama, täide viima 21. pallet- tõstealus 22. forklift truck- kahveltõstuk 23. management- organiseerimine, korraldamine 24. concern- hool, mure 25. interface- piirpind, liides, kasutajaliides 26. cash till- rahalaegas, kassa kaupluses, sularahaautomaat 27. consideration- kaalutlemine, arutlemine, kasu, tulu 28
Lugeda raha, mis turul on, selle järgi kujundada hind. Keskkonna muutmine: asukoht. Väljamüügi hind sõltub organisatsiooni kuludest. *Elinimeeritakse keskkond nt kasvuhoonemeetod- eksootiliste taimede siin kasvatamine Kohanemise strateegiad: Nt Bensiinhinna tõus 1. Infojuhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Kui väljastada ajakirjandusse infot, sellega saab mõjutada keskkonna arvamust. 2. Läbirääkimine partneritega 3. Strateegia muutmine Kui turg pole valmis selleks hinnaks või tooteks uues keskkonnas nt EMT masu ajal või Kodak digifotokate tulekul... muuta strateegiat 4. ühinemine, laienemine- horisontaalselt osta ära maastikuratta firmal linnaratta firma või välisturule vertikaalselt tarnija või edasimüüja ära osta 5. uuenduslikkus, Kavandamine ja paindlikkus: mittetakerdumine reeglitesse
piiramist > püüdsid seda takistada 1343 Jüriöö ülestõus relvastatud mäss, mõisate ja kirikute põletamine, kättesattunud sakslaste tapmine 4 kuningat Tallinna piiramine, pöörduti abi saamiseks Rootsi esindaja Turu foogti ja Pihkva vürsti poole > lubasid abi saata Haapsalu piiramine Liivimaa meister Burchard von Dreileben kutsus kuningad Paide linnusesse selgitusi andma > 4 kuninga ja Tallinna piiskopi läbirääkimine. Kuningad tapeti 1343 juuli ülestõus Saaremaal, Pöide linnuse piiramine ja hävitamine 1343 lõpp Saksa ordu alistas Mandri-Eesti 1344/45 Saaremaa purustamine NB! Ülestõus küll ebaõnnetus, kuid sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti peremeheks (1346 juriidiline vormistus). Taani kuningas loovutas 19000 hõbemarga eest valdused Saksa ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste
Väärtuskonfliktid - Kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid – tekib siis kui inimestevahelised vajadused põrkuvad. Ehk ühe inimese tehtud või öeldud ei rahulda minu vajadust. 5 3 KONFLIKTILAHENDUS Konflikti tuleb lahendada, konflikti eest ei saa põgeneda, mõ võime vastu võtta erinevaid meetmeid, näiteks vahetada töökohta, kui konflikt tekkis seal. Aga kui puudub kogemus seda lahendada, siis tekkib uus konflikt. Konfliktide tekkimine on
saadetu järgi. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: 20. sajandi keskpaigaks laienes hääleõigus ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega. Anti välja ajalehti ja korraldati rahvapidusid. Al 1970. aastatest hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva huve. Populistliku partei tegevuse eesmärk on võita valimised. 20. sajandi lõpus muutus oluliseks läbirääkimine teiste erakondadega võimujagamise üle. Survegrupid ja erakonna erinevused: Erakond püüab saavutada oma eesmärke võimule pääsedes ja valitsuses olles neid viia. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt ise võimul olemata. Survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Survegruppide liigid : 1. Kategooriagrupid - organisatsioonid, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nt peredeühendus, tarbijakaitse
heaks peaksid saama. See meeldis eestlastele hästi."Tõenäoliselt orduga läbirääkimistesse astudes ei pidanud eestlased silmas üksnes kokkuleppele jõudmist edasise rahu ja võitluste küsimuses, vaid ka Eesti alade minemises ordu alluvusse. Rängast ikkest kannatanud talupojad nägid ordu alla kuulumises helgemat tulevikku. Küsimus seisnes ainult selles, millistel tingimustel maa ordu alla läheb. Vähemalt eestlaste suhtes pidi seda asja osaliselt otsustama Paide läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Võitlused ordu vastu Ordumeistri reetlikkus ja eestlaste kuningate tapmine jäi esialgu saladusse ning seda püüdis ordu ära kasutada. Ta suunas oma väed Tallinna lähistele. Lähipäevadel ründas ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa. Esialgu tundus edukas eestlaste pealetund Põltsamaa foogtile, kes ordu vägedest pool penikoormat eemal oli. Kuid peagi
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarb...
kasutama oma võimu teiste mahasurumiseks. Juhid kasutavad seda ebapopulaarsete otsuste vastu võtmiseks. Kompromiss – mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeeld. Mõlemad pooled on kaotajad. Koostöö, probleemi lahendamine – lõpliku lahendi leidmine ''võitja-võitja'' mudeli järgi. Avaneeldselt arutatakse erimeelsused läbi ja ausalt arutatakse läbi tekkepõhjused. Kehtestav võitumine on olukorra neutraalne kirjeldamine, oma tunnete väljendamine, empaatia, läbirääkimine ja võimalikele tagajärgedele viitamine. Konflikte saab õhutada organisatsioonikultuuri muurmise ja suhtlemise teel, tuues sisse kõrvalseisjaid, organisatsiooni struktuuri muutmisel.
• Ebaeetiline ja vaenulik käitumine, mis on suunatud ühe või mitme inimese vastu, kes on seetõttu kaitsepositsioonis (H. Leymann) • Emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist. Töökiusamist ennetab • töökorraldus, • õiglastena tajutavad protseduurid ja jaotamine, • võimu järjekindel ohjeldamine (piiritlemine ja kontrollimine). • Töökiusamist aitab vähendada • Juhiste ja meetmete läbirääkimine sellest, mida teha töökiusamise korral. 7) FÜSIOLOOGILISED (füüsilised) OHUTEGURID- raskuste teisaldamine, • stereotüüpne töö, • füüsilise töö raskus jt. • üleväsimust põhjustavad sundasendid (koormavad) ja -liigutused töös. Dünaamiline ja staatiline töö FÜÜSILISE TÖÖ RASKUS • Tuleneb eeskätt raskuste käsitsi teisaldamisest. • Eelistada tuleb tõsteseadmete kasutamist.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2013 SISUKORD: Sissejuhatus................................................................................................. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR............................................................................. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED...................................................................................... 5 2.1 Läbirääkimisstiil.................................................................................. 5 2.2 Eesmärgid ja ootused.........................................................................5 2.3 Autoriteersed standardid ja normid....................................................6 2.4 Suhted............
vaenlasi. Sedasi õnnestub vastaspool ehk rajalt maha võtta enne kui too on oma taktika käiku lasknud. Kokkuvõtteks Põhimõtteliselt on jaotav kauplemine konfliktsituatsioon, kus kumbki pool taotleb omakasu: varjab informatsiooni, püüab eksiteele viia, manipuleerib vastaspoolega. Läbirääkimiste edukus sõltub sellest, kas mõlemad osapooled tunnevad lõpuks, et saavutatud kokkuleppe tulemus on parim. Seega on läbirääkimine protsess, mis nõuab peale oskuste ka mõistmist ja korralikku planeerimist. 8 Kasutatud kirjandus ,,Läbirääkimiste põhitõed" Roy J Lewicki, David M Saunders, John W Minton (lk 48-83)
4. Hoia süsteem elus ja parenda, parenda, parenda Asi tuleb hoida käigus, siis tulevad välja ka kõige märkamatud probleemid. Kõige olulisem viis et leida kõige nõrgemad kohad ja neid parendades toote, teenuse või protsessi kvaliteeti tõsta. Riskijuhtimise lõplik eesmärk: reguleeritud töökeskkond ja parem valmisolek ootamatusteks. (...et esineks vähem eksimusi ning oleks parem valmisolek ootamatuteks olukordadeks. Riskide läbirääkimine annab parema mõistmise, mida ja millistel tingimustel tegelikult teha saab võimalus leida olukorral kiire lahendus. Riskide hindamise ja nende haldamisega peaksid tegelema siis, kui oled suurema osa enamlevinud probleemidest välja juurinud ning jäänud on üksikud, näiliselt seletamatud ja juhitamatud probleemid. Riskijuhtimine on ka siis vajalik, kui püüad kvaliteeti tagada enne, kui üldse midagi tehtud on näiteks uue toote/teenuse juurutamisel.
Kuna enamus igapäevaprobleemidest lahendatakse just töötajate tasandil, mitte juhtide tasandil, siis saab juht paremini keskenduda organisatsiooni arengusuundade planeerimisse. Töötajad töötavad iseseisvalt ilma juhi pideva kontrollita ning seega saavad töötajad suurem vabaduse püstitada ise eesmärgid ja viisid, kuidas need ellu viia. Kuna aga eesmärgid peavad olema organisatsiooni- kesksed, siis peab töötajate vahel käima tihe koostöö ja läbirääkimine selles osas, mida ja kuidas 6 keegi teeb, et igaüks ei läheks oma eesmärkidega “rajalt kõrvale”. Selle toimimise eelduseks on efektiivselt toimiva meeskonnatöö väljaarendamine. (Haimowitz, B. 2011). 2.2 Meeskonnatöö Teiseks töökorralduse parendamise võimaluseks oleks hea meeskonnatöö toimimine. Heaks meeskonnatöö toimimiseks oleks vaja head juhti, kes suudaks motiveerida oma töötajaid nende eesmärke saavutama
Väärtuskonfliktid - kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid - teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti. 2.2 Konflikti tagajärjed Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenemata sellest, kas konflikt on suhteid parandav või suhteid lõhkuv. Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti
viiendasse kooseluaastasse (41sündidest) - 10-aastase või pikema kooselu järel on otsustanud lapse saada 15,6% abielus paaridest ja 8,3% vabas kooselus paaridest Abielu/püsiva kooselu kujunemine - End kui abielupaari identifitseerimine - Pere ja abielu teemade määratlemine- kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine - Perekondlike rollide läbirääkimine - Abielusidemete määratlemine- päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, abikaasapoolse pere ja sõpradega suhtluse viisid, kaugus- lähedus jne - Majapidamise ja finantside haldamine - Abielu/kooselu emotsionnaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, nn seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Romantiline faas Tahetakse ollla palju koos Püütakse toimida teise soovide järele või vähemalt enda ettekujute kohaselt teiste soovidest
311 money illusion raha illusioon 312 monopoly monopol 313 mortgage hüpoteek, pant 314 mortgage loan hüpoteelaen 315 move offshore välismaale viima 316 nameplate nimesilt 317 national currency rahvusvaluuta 318 national debt riigivõlg 319 national economy rahvamajandus 320 national income rahvatulu 321 negotiation läbirääkimine 322 net worth omakapital 323 nominal value nominaalväärtus 324 offering pakkumine 325 oligopoly oligopol 326 on a day-to-day basis igapäevaselt 327 open market operations avatud turu toimingud 328 option optsioon 329 output väljalase, tootmismaht 330 outside finance väline rahastamine 331 over elaborate strategy liialt keeruline strateegia
viiendasse kooseluaastasse (41€sündidest) - 10-aastase või pikema kooselu järel on otsustanud lapse saada 15,6% abielus paaridest ja 8,3% vabas kooselus paaridest Abielu/püsiva kooselu kujunemine - End kui abielupaari identifitseerimine - Pere ja abielu teemade määratlemine- kuidas end näidatakse, esitletakse, kuidas omavahelist seotust väljendatakse, eraldiolek-koosolek määratlemine - Perekondlike rollide läbirääkimine - Abielusidemete määratlemine- päritolupere ja sõpradega suhtluse viisid jms, abikaasapoolse pere ja sõpradega suhtluse viisid, kaugus- lähedus jne - Majapidamise ja finantside haldamine - Abielu/kooselu emotsionnaalse kliima kujundamine, intiimsuhted, nn seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Romantiline faas Tahetakse ollla palju koos Püütakse toimida teise soovide järele või vähemalt enda ettekujute kohaselt teiste soovidest
võivad olla erinevad. Lisaks nõuetele kohaneda erisuguste ootustega suurendavad rollikonfliktid isiku sisemist pinget ja sellega mõjutavad käitumist. Käitumuslikud 4 Laura-Roberta Ründva kohanemised rollikonfliktidega võivad näiteks olla psühholoogiline eemaldumine, viivitamine, läbirääkimine, faktide või olukordade uuesti defineerimine, et neid kooskõlastada. Rollikonflikt tekib näiteks siis kui õpetaja on samaaegselt ka õpilase lapsevanem. (Kreem, 1995, lk 143) Selline konflikt on ka minu kunagise klassivennaga olnud. Tema ema oli meie õpetaja ja poeg ei olnud rahul ootamatu tunnikontrolli hindega, sest talle ei olnud ema öelnud, et töö tuleb. Antud olukorras pidi õpetaja täitma õpetaja rolli, mitte ema
Kuna umbes 9. 7. sajandil eKr puutusid selle piirkonna hõimud esimest korda kokku idapoolse rändhõimuga - Musta mere põhjarannikult tulnud kimmerlastega. Nende kaitseks ehitati rünnakute kaitseks kindlustused - piirdetarad. Kimmerlastega kokku puutudes võtsid slaavlased neilt palju üle. 7. sajandil eKr muutus olukord, sest uued naabrid - sküüdid tõrjusid kimmerlased Väike-Aasiasse. Sküütidega tekkis venelastel vastastikune kasulik majanduslik ja kultuuriline läbirääkimine. Kuid uute sissetungijatega slaavlased nii hästi läbi ei saanud ja nad tõrjuti nende põliselt asualalt Kesk-Vene taigasse. 1. sajandil eKr läksid sarmaadid Rooma impeeriumi alale ning surve slaavlastele nõrgenes. Sellest ajast hakkasid slaavlased sarmaatidega liidus elama, sest nii saadi taastada leivakaubandus Musta mere äärsete linnadega. Umbes sellel ajal (98. aasal eKr) mainis esmakordselt slaavlasi veneetide nime all rooma ajaloolane Cornelius Tactius, kuid need andmed on väga
Ärisuhtlus ja läbirääkimised Konspekt Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldav...
Tooma Katsebaas Eesti Vabariigi algusaastail tekkis suur vajadus haritud maaparandusmeistrite järele. Selle lünga täitmiseks avatigi 1928. aastal Tooma Sookultuuri ja Maaparanduse Kool. Selleks, et saada maaparandusmeistri diplom, tuli kaks aastat koolipinki nühkida. Koolis õppis 30−40 õpilast ja koolmeistreid oli kuus. Kooli esimeseks direktoriks oli Enn Terasmäe, kes pidas seda ametit viis aastat. Siis asus kooli etteotsa Osvald Ojaveer, kes oli sel ametikohal kuni kooli likvideerimiseni fašistliku okupatsiooni päevil. Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suu...
9. paindlik 10. innovaatiline 11. kiire reageerimisvõimega (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087322/lae) IPMA ICB 3.0 käsitleb antud teemat põhjalikumalt ja toob välja 15 käitumuslikku kompetentsi: 1. eestvedamine 2. kohustused ja motivatsioon 3. enesekontroll 4. enesekindlus 5. lõõgastus 6. avatus 7. loomingulisus 8. orienteeritus tulemusele 9. effektiivsus 10. nõustamine 11. läbirääkimine 12. konfliktid ja kriisid 13. usaldusväärsus 14. väärtushinnangud 15. eetika Selles referaadis käsitletakse kolme käitumusliku kompetentsi mõju tehnilise kompetentsi elementidele. Nendeks on loomingulisus, enesekindlus ja eestvedamisoskus. Valik on tehtud põhjusel, et need kolm käitumusliku kompetentsi elementi on kõige raskemini õpitavad ja pigem on nad omandatud varajases lapsepõlves või on antud kaasa geneetilise koodiga. Muidugi on
- Pikaajalise suhte korral kergem, kui probleemiga tegelemist ei väldita · Võit-kaotus - Kui suhe pole oluline, kuid eesmärk on - Suhte jätkumisel kaotaja hilisem reaktsioon (kättemaks) - Jätkuva suhte korral kasulikum, kui teise osapoole soovid rahuldatud · Silumine - Eesmärk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised · Läbirääkimine - Suhe ja eesmärk mõlemad olulised Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker Erinevaid reageerimisviise · Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse "mina ise", vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses
võimalik alati lahendada. Konflikti lahendus on olukord, milles tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud. Konfliktidega toimetulemine on oskus, mis aitab saavutada positiivseid tulemusi. Organisatsioonis võib eristada kolme peamist lähenemisviisi konfliktidega toimetulekul: Suhtlemisel põhinev konfliktidega toimetulek siin on kolm võtet: koostööe mõjutamine, läbirääkimine, kolmanda isiku (poole) nõuanded. Struktuurne konfliktidega toimetulek viis meetodit, mis aitavad osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: positsiooni abil domneerimine, allüksuste reorganiseerimine, vahepuhvri loomine, ühenduslülide loomine ja koostegevust korraldavate osakondade loomine. Konfliktide õhutamine nende võtete kasuamisel peavad konflikti lahendajad aktiivselt oma seisukohti
Teineteise vastu surutud pahkluud. Kui inimene on kaitseseisundis, siis surub ta pahkluud vastamisi. Meestel on selles asendis ka käed põlvedel või tooli käetugedel; naistel on põlved koos, jalad osutavad ühte suunda, käed asetsevad põlvedel teineteise kõrval või on üks käsi teise peal. Pahkluude kokkusurumisel on umbes sama tähendus kui huulde hammustamisel. Sellise liigutuse abil talitseb inimene oma eitavat suhtumist, negatiivseid tundeid hirmu või erutust. Või läbirääkimine, kus osalised istuvad, luupeksed ristis. Sellises asendis läbirääkija pole nõus järele andma teise poole nõudmistele. Pöia toetamine põlveõndlasse - sellist poosi kasutavad ainult naised oma kaitseseisundi tugevdamiseks. Käte asetamine selja taha. On täheldatud, et Inglismaa kuningliku perekonna liikmetel on kombeks olnud käia, käed selja taga (prints Andrew, prints William). On kindlaks tehtud, et selline asend on iseloomulik ka teiste maade dünastia esindajatele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
