Kõne liigid (1)

Sarnased õppematerjalid

12

ppt

Kõne koostamine

hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas? hea hääl mõjus sõna innustunud esitus isikupära KÕNE LIIGID: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne OSALEMINE *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar TEADMISED *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar KOKKUVÕTTEKS Arenda oma vaimu Valitse oma karakterit Õpi tundma teisi kõnelejaid Ära ütle, et sa pole valmistunud Ära hiilga rahulolust endaga Iga söök ei kõlba süüa, iga kõne ei kõlba

Eesti keel

9

odt

Kõne - referaat

Mis on kõne? Referaat Koostaja: .. Juhendaja: .. Tartu 2008  SISUKORD Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................3 Mis on kõne?.............................................................................................4 Millest koosneb kõne? .................................................................................5 Kus kõnet peetakse? ....................................................................................6 Kuulsamaid kõnemehi..................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................

Eesti keel

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood ­ 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.

Väitlus

48

docx

PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE

KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse: 1) Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine. 2) Administratiivne kõne – tagada ülesannete täitmine ja tegevus klassis. 3) Distsiplineeriv kõne – käitumise ohjamine ja kontroll. Kooliklassis domineerib õpetaja, 2/3 ajast räägib tema. Ta jagab üht laadi informatsiooni, mis kaldab olema eelkõige distsiplineeriv kõne. Õpetajapoolne interaktsioon on kõige olulisem. Milline on efektiivne suhtlemine?  Mille tagajärjel saavutatakse parem arusamine ja mõistmine indiviidide vahel.

Suhtlemine

68

doc

Kõnetegevuse psühholoogia

ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad). Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida. Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo (naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv. Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea asi on lähtuda psühholingvistikast. Mille puhul keel ja kõne erinevad siis? Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on

Pedagoogika

66

doc

Klienditeenindus

.................................................................................................47 1.8.2 Põhjendamata kaebus....................................................................................................................................48 2. E-maili kasutamine, arvutiviisakus...................................................................... 49 3. Suhtlemine telefoni teel........................................................................................51 3.1 Kõne ettevalmistamine.........................................................................................................................................51 3.2 Telefonivestluse põhitõed....................................................................................................................................51 3.3 Kliendi vajaduste selgitamine..............................................................................................................................52 3

Kommunikatsioon

14

doc

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega

17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) · pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule · äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." · kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? (defineerige) · Karakterkoomika - seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur), näiteks Harpagoni ihnsus, Jaak Joorami iseteadlikkus, Polkovniku Lese agressiivne rumalus. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüp. Koomiliste tüüpide - võiks öelda maskide -nimistu on pikk. Antiik eristas kolme põhitüüpi: teeskleja, hoopleja ning narr

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

14

docx

Pedagoogiline suhtlemine

Enne 3. elukuud väljendab oma heaolu, füüsilises plaanis, pärast on sotsiaalne naeratus. 4) Nutmine. See ei saa reageerimata jätta enne 1. aastat. Häälekõrgus ja rütmika. Nutab kas hirmu pärast, frustratsiooni tõttu, nälja tõttu, viha tõttu, valu tõttu, selle tõttu, et ta on ülestimuleeritud. 5)Näoväljendus ja zestid. Lastel ei ole sotsiaalseid emotsiooni peale naeratust 3.kuust. Imikud tajuvad ümbritsevate inimeste emotsioone ja zeste. · Täiskasvanutepoolne lapselik kõne ­ lühike, aeglane, harvad keeldumised, kolmandik kõnest on kordused, lihtlause on domineeriv lause liik, kõrge hääletoon, rohkem küsilaused. · Sünnipärased eeldused ja kiindumuse kvaliteet. Kui turvaline on kiindmus ja kas see üldse tekkib. John Booby (?) uurimised sellega, et last jäeti võõra naisega. Maimikuiga. Lingvistiline periood- mõju suhtlemisele lapsega. 1)Sümboolne funktsioon. Klotsist saab juba auto või rong. 2)Sotsiaalne kontekst

Pedagoogiline suhtlemine

Meedia

Kommentaarid (1)