Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid (0)

Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid

Esitavad : Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor
Solistid : Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson , Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula , Ingel Marlen Mikk
Dirigent : Tõnu Kaljuste
Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus , et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama.
Sisukokkuvõte:

• Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest.
  
• Karske neiu - 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem , iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb , siis aeglustus ja lõpus laulab koor.
  
• Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist
  
• Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab ). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune .
  
• Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval
  
• Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav. Räägib, et naine tapab koduloomi, hiljem ka mehe, temast saab verevalaja, teose lõpus soovib naine hingearmu.
  
• Epigraaf III- Räägib sellest, et neiud /naised ei tea, mis neist saab, kellega neil ennast siduda tuleb.
  
• Naisetapja- laulavad 2 meest, hiljem 2 naist vaheldumisi. Teos räägib, et algul Toomas armastab oma naist, kuid hiljem hakkab põlgama ja vihkama. Otsib tapjat, kuid siis tahab ise naise pea pakule asetada. Hiljem hakkab mees kahetsema, hoiatab teisi, et need nii ei teeks . Kui võtad naise, siis mõista temaga olla ja elada.
  
• Epigraaf IV- kuld , hõbe, vask on mõttetud. Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev , elurõõmus naine.
  
• Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga. Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon , üha kiirenev ja uuesti kaanon. Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani seest surnu. Tüdrukut otsitakse taga, olla kõgest soost. Ema hakkab nutma ja muretsema.
  
• Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga proloogiga.
  

Omapoolne arvamus/ emotsioon :
Emotsioon on hea, teost oli huvitav kuulata, natuke raskendas arusaamist regivärss. Meloodiad lihtsad, korduvad ja meeldejäävad. Mulje jäi väga suursugune, salapärane ja mütoloogiline, võimas. Huvitavaks tegi teose kuulamise vahelduvad aeglustused ja kiirendused, kus vahepeal pidid lauljad väga-väga kiiresti laulma. Samuti ka kilked, äkilised valjemad laulufraasid. Võis näha, et kõik oli peensusteni lihvitud, igal pillil täita tähtis koht. Muusikud ja ka lauljad olid väga kõrge tasemega. Koorilauljate ja pillimängijate väga suur hulk üllatas mind.