· Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. o Katab luud o Moodustab uusi luurakke o Ühendab luid ümbritsevate kudedega
· Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja
Kuju poolest jagunevad luud nelja rühma - toruluud kaks ümarat otsa mida nimetatakse epifüüsiks nende vahel on torujas moodustis mida nimetatakse diafüüsiks . Nende vahel on kasvueas kõhrerakkudest ehk kondrotsüüdid. Nad on pehmed ja neis ei ole kaltsiumit. Kõhrerakkude ja epifüüsi piiril tekitatakse uut luukudet(ladestuvad kaltsiumisoolad). Ja ühtlasi lükkavad epifüüsi edasi ning luu kasvab. Kasvamine saab toimuda niikaua kuni kõhreplaadid luustuvad. Lõplik luustumine toimub siis kui suguhormoonide produktsioon hakkab suurenema (puberteedieas). Puberteediea lõpus on kasv lõppenud ja kõhreplaadid on luustunud. Epifüüd ja diafüüs kokku kasvanud.kasv võib siiski olla pisut kauem. Naistel näiteks võib veel toimuda 18 eluaastani umbes, ja meestel umbes 19-22. Juhul kui suguhormoonide produktsioon on puudulik siis kasv jätkub. Ja siis kasvavadki hästi pikad, peene kondiga inimesed kellel on ka teised sekundaarsed asjad puudulikult kujunenud
D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin Kust saab: kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad, tsitruselised Millele mõjub: Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine P-vitamiin Kust saab : Tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, kirsid, mustsõstar Millele mõjub: Sarnaneb vitamiin C toimega, eriti mõjutab veresoonte läbilaskvust
Ehitus: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude ( annab kehale kuju ja kaitseb põrutuste ja külma eest) 2. TUGIELUNDKOND · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200 luust. LUUSTIK Osteoporoos: Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Põhjustavad hormonaalsed muutused ja vitamiin D puudus. Luustumine: Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad kogu elu. Luuümbris: Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuüdi: Punane luuüdi - Vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kõõlus: Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini. Skeleti luustumine lõpeb alles 20.25. eluaastal. Vigastuste hulk ja raskusaste suureneb koos vanusega, tulenevalt suuremast kehamassist ja treeningkoormuse intensiivistumisest. Enne sugulise küpsemise perioodi esineb tõsisemaid sporditraumasid harva. pordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. Luu kipub ka nõrgenema, kui ta ei saa piisavalt palju toitaineid, mida põhjustab vale toitumine.
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht
keskne roll aminohapete ainevahetuses Vitamiin B12 Punaliblede tootmine, Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi tsüaankobalamiin kasv, närvikude häired Vitamiin C Antioksüdant, Organismi vähene vastupanuvõime askorbiinhape sidekoed, igemed, haigestumisele, veritsevad igemed, haavade nahk, luustumine, aeglane paranemine, stress haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine Foolhape/ Punaliblede tootmine, Aneemia, seede- ja närvisüsteemi häired, Vitamiin M kasv, seedimine nahahaigused Biotiin Osaleb rasvhapete Isutus, põletikuline ja paistes keel, lihaste Vitamiin H sünteesis, rakkude valulikkus, kuiv ja ketendav, sügelev ja hallikas
maks, aedvili, seedimine häired, ravimid liha nahahaigused Vitamiin C 60 mg Antioksüdant, Vitamiinid A, Organismi Antibiootikumid, (askorbiinhape) kartul, kapsas, sidekoed, igemed, B6 ja E, seleen, vähene stress, kortisoonid, paprika, nahk, luustumine, tsink, mangaan vastupanuvõime suitsetamine, marjad, haavade haigestumisele, rasestumisvastase puuviljad paranemine, veritsevad d tabletid immuunsüsteem, igemed, haavade raua imendumine aeglane
• mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küpsemine • keskkond - 1. sünnieelsed keskkonna mõjud 2. toitumine 3. praktiseerimisvõimalused
toiduga varustatus, toidu kõrgem energeetiline väärtus, toidu mitmekülgsem bioloogiline koostis, suure hulga ühendite saamine valmiskujul ilma nende sünteesile ressursse raiskamata. 5. Geneetilise süsteemi muutus- Inimese erinevus inimahvidest jääb alla 2% (DNA). Inimesel suur regulaatorgeenide osakaal (võimaldab olemasolevat geneetilist materjali paremini ajaliselt või ruumiliselt ära kasutada. Näiteks: koljuõmbluste hiline luustumine võimaldab peaaju mahu suurenemist tänu närvirakkude venimiskasvule ja abirakkude arvu suurenemisele. Järjepidevalt kujuneb juurde uusi geene ja vaigistatakse vanu ebavajalikke geene. Peamised valdkonnad, kus toimub uute geenide lisandumine: valkude ainevahetus (toitumine, immuunsus, kommunikatsioon). Inimese sotsiaalne evolutsioon- põhineb kollektiivsel eluviisil ja inimühiskonnas teadmiste, tehnoloogiate, kultuuriliste muutuste edastamine ja kogumine Eeldused: 1
Luud kasvavad j�medamaks uute luurakkude moodustumisel. Luu�mbrise all asub PLINKAINE, milles kulgevad veresooned, mis varustavad luud vajalike ainetega Seespool asub K�SNAINE, mille luurakud moodustavad tugis�steemi Luude keskosas on pehme kude LUU�DI, mis on kas punane v�i kollane. PUNANE LUU�DI - k�snaines, vereloomeelund KOLLANE LUU�DI - toruluude ��nsuses, tagavararasvad K�hr - luust pehmem ja painduvam Rahhiid - D-vitamiini puudus Luustumine - k�hrkoe asendumine luukoega Luud saab hoida tugevad tehes sporti, s��es mitmekesiselt, tarbides D-vitamiini. LUUSTIKU �LESANDED -toestab �mbritsevaid kudesid ja aitab keha p�sti hoida -v�imaldab inimesel liikuda -kaitseb siseelundeid ja n�rvis�steemi p�hilisi osi -toimub vereloome (vereraakude moodustumine) -mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES
Sündroomi kriitilised geenid Vaatamata sellele, et autosoomsündroomide puhul on tegemist erinevate kromosoomide või kromosoomiosade anomaaliatega, on haiguste fenotüüpides üllatavalt palju sarnast. Nii põhjustab ühe või teise kromosoomi (segmendi) lisandumine või kadumine vaimset mahajäämust ning arengu ja kasvu peetust (sh. väike sünnikaal). Lisaks nendele tunnustele täheldatakse sageli defekte pea ja näo piirkonnas (pisipealisus, pisilõualisus, mittetäielik luustumine, ebanormaalne silmade lõige, madalal asetsevad ja ebanormaaalselt arenenud kõrvad ja düsmorfne nägu), aju arengu häireid ja krampe ning südame-veresoonkonna ja eritus-suguelundkonna häireid. Deletsioonide puhul on arenguanomaaliad reeglina palju tõsisemad kui samade kromosoomipiirkondade trisoomiate puhul ning sündroomi fenotüüp varieerub suuremal määral. Tabel 24. Sündroomi kriitiline piirkond kromosoomis http://en.wikipedia.org/wiki/Miller-Dieker_syndrome
kolju kahe avause ( suur ja väike lõge) hilisem kinnikasvamine. Väike e kuklanõge sulgub normaalselt 2 elukuul, suur loge on pealael ja sulgub u 2 eluaasta alguseks. Kasvu kiirenemine on põhjustatud järmistest teguritest: 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon lapseeas põhjustab gigantismi e hiidkasvu ( meestel hiidkasv üle 2 m, naistel üle 190 cm). Gigandid on proportsionaalse ehitusega, lihastik normaalselt arenenud. Kui luustumine on lõppenud, suurenevad väikesed luud nagu ninaluu, lõualuu, labakäeluud akromegaalia 2. Varane suguküpsus suguhormoonide produktsioon algab varem ( 7.-8 a), kasv kiirem ja peatub varem, herkulese kehaehitus väike, tugev skelett, luud lühemad, tugev kehaehitus, kerge kaal 3. Kilpnäärme ületalitlus 4. Neerupealiste koore ületalitlus suguhormoonide produktsioon liiga kõrge, põhjustab
Eelkõige sõltub maja korrasolek aga vundamendi seisukorrast st jalatalla seisundist (Hermlin 2001:72). Kui vundament on viltu, siis on viltu ka kogu maja (Laps ja lasteaed 174). Inimese jalalaba koosneb 26 luust, 55 liigesest, 107 liigesesidemest ja 26 lihasest. Terve jalalaba kontuur on sirgjooneline, kitsa kannaosa, laia esiosa ja otse ette suunatud varvastega. Eriti tuleb see esile lapse jalalabade kujus (Liukkonen & Saarikoski 2008: 20- 21). Lapse jalgade luustumine toimub lõplikult 18.-20. eluaastaks (samas, lk 28). Seetõttu on oluline lapse jalgadesse eriti tähelepanelikult suhtuda. Arstide väitel on enamus laste jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust e lamppöidsust esineb paljudel lastel (Laps ja lasteaed 174). 6 Tuleb teada, et lampjalgsus on osa väikelapse jalalaba normaalsest arengust, sest luud on kõhrelised ja pehmed koed alles lõdvad ning venivad
muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda . Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest , mis on luust pehmem ja painduvam . Elastne kõhrkude hõlbustab sündimist ja tagab luude arengu ja kasvu .Lapse kasvades muutub kõhr kõvaks luuks. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosneb kasvuvöönd . Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks .Luud kasvavad tavaliselt kuni 20 eluaastani ,selleks ajaks on luustumine lõppenud .Kõhrega on kaetud ka luu liigesepinnad .Liigest ümbritseb vibroos kiht .Liiges on hermeetiliselt suletud .Fribroosikiht toodab liigese võiet . 1 Luud katab pealt õhuke luuümbris ehk periost , mis ühendab teda ümbritsevate kudedega .Luuümbris moodustab uusi luurakke , mille arvelt kasvavad luud jämedamaks . Luude rakud uuenevad kogu elu , vanad rakud lagunevad ja asendavad luuübrises toodetud uutega
en(do)kondraalselt Kondraalne ossifikatsioon 2 · Diafüüsi ümber tekib perikondraalne luumansett · Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter · Mesenhümaalne kude tungib periostaalpungana läbi luumanseti · Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja algab enkondraalne ossifikatsioon · Diafüüsi tekib üdiõõs, mis täitub primaarse luuüdiga Kondraalne ossifikatsioon 3 · Luustumine laieneb pidevalt epifüüside suunas · Luustumispiirkonna naabruses on kõhrkude muutunud hüpertrofeerunud, sammasteks reastunud kõhrerakude tsoon intensiivselt jagunevate kõhrerakkude tsoon · Luustumistuumad epifüüsis · Epifüüsiplaat Epifüüsiplaat · E. võimaldab luude pikikasvu kõhrerakkude paljunemise tulemusel · E. eristatakse järgmisi tsoone hävivate kõhrerakkude tsoon hüpertrofeeruvate kõhrerakkude tsoon,
satelliitrakud. Müoblastid liituvad müotuubideks, mis differentseerivad ja korralduvad lihaskiududeks. Täiskasvanud skeletilihaskiud – hulktuumsed rakud. Sadu tuumasid, lihaskiu pinna all,müofibrillide ja rakumembraani vahel.Sklerotoomi rakud jagunevad eesmiseks-tagumiseks pooleks -> pooled ühinevad -> selgroolüli. Luude moodustumine (osteogenees). Jäsemete luud – külgplaadi mesodermi (lateral plate mesoderm) mesenhüümirakkudest,endokondraalne luustumine. Koljuluud – neuraalharjast ja pea prekordaalsest mesodermist, intramembranoosne luustumine. Endokrondaalne luustumine. Mesenhüümirakkude kõhreline determinatsioon. Kondroblastide kondenseerumine tulevase luu kohal -> kondrotsüüdid. Kondrotsüüdid paljunevad ja suurenevad mõõtmetelt. Sekreteerivad erilist rakuvaheainet; Loovad tulevase luu kõhrelise karkassi, määravad luu põhikontuurid, ümbritsetud perikondriumiga. Veresooned puuduvad, ainevahetus diffusiooni kaudu
nahahaigused Vitamiin C 60 mg Antioksüdant, Vitamiinid A, Organismi Antibiootik (askorbiinhape) kartul, sidekoed, B6 ja E, vähene umid, kapsas, igemed, nahk, seleen, tsink, vastupanuvõim stress, paprika, luustumine, mangaan e kortisoonid marjad, haavade haigestumisele, , puuviljad paranemine, veritsevad suitsetamin immuunsüsteem, igemed, e, raua haavade rasestumisv
hapraks ja murduvad kergesti. 15. See on tingitud kaltsiumipuudusest ning kaltsiumipuuduse tekkele aitab kaasa see, kui liiga vähe tarvitatakse piima, keefiri ning jogurtit ja ülearu juuakse hapusid mahlu ja musta kohvi. Selle tulemusena ei saa organism piisavalt kaltsiumit. 16. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade lude otsas kõhrest kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jaguneemise tõttu kasvab luu pikemaks. Lastel asendub kõhrkude luukoega, toimub luustumine. Luud kasvavad 20nda eluaastani. 17. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumsoolad ja vitamin D. 18. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus. Sellest seespool paikneb pehmem käsnjas luukude- käsnollus. 19. Osa luid on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks ning tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet. 20. Punane luuüdi on verelooneelund, kollane on rasvade tagavara. Kollane luuüdi on pehme kude, kuid punane mitte. 21
Aneemia, nõrkus, kaalukadu, närvisüsteemi häired Alkohol, kohv, suitsetamine Folaadid (folatsiin, foolhape) 0,4 mg -sojajahu, maks, aedvili, liha Punaliblede tootmine, kasv, seedimine Vitamiinid B12, B6 ja C Aneemia, seede- ja närvisüsteemi häired, nahahaigused Alkohol, stress, suitsetamine, ravimid Vitamiin C (askorbiinhape) 60 mg -kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine Vitamiinid A, B6 ja E, seleen, tsink, mangaan Organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine, stress Antibiootikumid, stress, kortisoonid, suitsetamine, rasestumisvastased tabletid Bioflavonoidid (vitamiin P) Päevast soovitust ei ole antud - Tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, kirsid, mustsõstar Sarnaneb vitamiin C toimega, eriti mõjutab veresoonte läbilaskvust
Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet iseloomustab abaluu tugev areng. Esijäsemetega keerukaid liigutusi tegevatel liikidel on hästi arenenud ka rangluu , teistel see mandunud või puudub. Isasloomade suguelundid (-näärmed), seemnesarjad e. raiad, on kõhuõõnes vaid üksikutel
Mineraalainetest on kõige rohkem kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi (rakuvaheaines) Vananedes rohkem mineraalaineid, luude elastsus väheneb · Luukude on sidekude, mis koosneb rakuvaheainest ja luurakkudest · Loote toes koosneb peamisel kõhrest, mistõttu ei teki enamasti lapse sünnil vigastusi. Lastel on pikkade luude otstes kõhrkude, mis jaguneb ja luud kasvavad selle tõttu pikemaks ehk toimub luustumine, mis kestab kuni 20 aastani. Luustumist ei toimu kõrvalestades · Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega, see moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad luud jämedamaks. Tagab murdunud luu kokkukasvamise · Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mille vahendusel on luud ühenduses teiste organismi osadega.
varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel. (Loomade elu, 4 köide) 5 5. Täispeased 5.1 Täispeaste välisehitus Täispeastel on suured ninasõõrmed ja nad asuvad ristipidise suu lähedal. Lihakaid huuli toetavad huulekõhred. (Loomade elu, 4 köide) 5.2 Täispeaste siseehitus Täispeastel kaladel puudub täielikult luustumine kõhrest sisetoeses. Nende südame küljes on arteriooskuhik, mis on neil varustatud kolme klapireaga. Nagu varilõpusestel, on ka nendel sooles keeritskurd. Aju ja südame ehitus on samasugune kui varilõpusestel, kuid ujupõis neil puudub. Samuti puuduvad täispeastel kloaak ning hingatsid, keha kummalgi küljel on vaid üks lõpuseava ja kolju on selgrooga ühendatud kuklamõhna kaudu. Täispeaste hammastik koosneb tugevatest mäluplaatidest, kaks paari üla- ja üks paar alalõual
mittemeetriliste tunnuste alusel. Selle põhjuseks on eeskätt luustike halb säiluvus. 8. PATOLOOGILISED LEIUD Kaubi kalmes patoloogiaid palju ei esinenud. Sellest võib järeldada, et inimeste tervis oli küllaltki hea. Siiski mõned näited. Luustikul nr 16 esines hüpoplaasia (lisaks ebakorrapärane kihvahammaste lõikumine). Paaril luustikul polnud ka mõni hammas lõikunud või esines kaariest ning igemepõletikku. Luustikul nr 37 esines selgroolülide luustumine, kuid selle põhjuseks võis olla ka vanadus. Luustikul nr 58 esines küünarliigese luustumine, mida võis põhjustada murd. Põlveliigeses oli ilmselt (samuti) tegemist mingi liigesehaigusega. 9. KAUBI KALME VÕRDLUS TEISTE LÕUNA-EESTI KALMISTUTEGA Tartu Jaani kiriku kalmes oli enne 20 aastaseks saamist surnud 116-117 last ehk 57%. Enne aastaseks saamist oli surnud 64 (so 31,4%) maetutest. Neid arve omavahel
Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa) Pikkade luude epifüüsis ja diafüüsis kompaktaine all, lühikestes luudes, lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude Esineb loote skeletina, kõõluste ja ligamentide kinnituskohtades, koljuluude õmblustes ja alveolaarluu. Puudub lamellaarne ehitus, koosneb jämedatest kollageensete kiudude kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude diferentseerumine osteoblastideks mesenhüümi sees Kondraalne ossifikatsioon nii tekib ase(ndus)luu, kõhr asendub luukoega, toimub perikondraalselt (kõhre pinnal) ja endokondraalselt (luu tekib kõhre sees kõhre asemele) Intramembranoosne luustumine - Embrüonaalse arengu perioodil tekivad mesenhüümi osteogeensed alad. Rakud suurenevad, ümarduvad, tekivad organoidid, jätked kaovad. Tekivad osteoblastid
Naise 5. raseduskuu ehk 17.-20.rasedusnädal Naine magab öösel sügavalt ja tunneb end päeval energilisena. Õhtul võib siiski väsimus olla. Kui 6 naisel on vale rüht, võib esineda seljavalusid. Naine võib tunda esimesi õrnu ja vaevu tajutavaid lapse liigutusi. [2, lk 20] 21. nädal Loode kaalub umbes 450 grammi ja liigub aktiivselt. Kasvavad kulmud ja ripsmed. [1, lk 34] 22. nädal Kasvavad esimesed tõelised juuksed. Luude luustumine jätkub ja kaelalülid on selgelt nähtavad. [1, lk 35] 23. nädal Loode kaalub umbes 550 grammi. Lapse kasv on pisut aeglustunud, nüüd hakkab ta keha muutuma järjest proportsionaalseks. Talle meeldib imeda ja ta teeb seda iga kord, kui pöial või sõrm suhu satub. [1, lk 35] 24. nädal Loote südamelööke kuuleb stetoskoobiga või väikese ultraheliaparaadi - doppleri abil. Süda lööb umbes 120-150 lööki minutis. Loode reageerib ema erinevatele meeleoludele. Samuti kuuleb loode
ndal kuni 8.ndal raseduse nädalal. Toruluul eristatakse epifüüsi ja diafüüsi. Epifüüsid on otsad ja diafüüsid on see vaheosa. Vastsündinul on diafüüsid juba luustund. Luu kasv pikuti pärast sündi toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhre plaadi kaudu. Kõhre plaadi diafüüsi poolsesse otsa ladestuvad kaltsiumi soolad ja lükkavad epifüüsi edasi – nii luu pikeneb. Selline pikikasv toimub nii kaua kuni kõhreplaadid pole täielikult luustunud. Täielik luustumine kaltsiumisoolade tõttu ja plaatide kinnikasvamise kaudu leiab aset puberteedieas ja kasv jääb seisma. Kasvu seiskumise ajaks loetakse suguküpsuse saavutamist + mõned aastad. (naistel 19, meestel 21-22). Pärast pikikasvu lõppu, toimub luukoe uuenemine 2he erineva rakurühma tegevuse tulemusena. Üks neist rakurühmadest on osteoklastid ja teine on osteblastid. Osteklastid lammutavad luukudet, osteoblastid ehitavad luukudet. Need protsessid toimuvad pidevalt.
Liik Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Ülesanne Organid Katteelund- 1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast Juuksed, nahk, küüned kond 2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5. On erituselund 6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja 7. Temperatuuri regulatsioonis Tugielundkond 1. Võimaldab liikuda Kõõlused, liigesed, luud, 2. Tagab püstise asendi lihased 3. Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1
Vastuseks jalatalla õrnale puudutusele painutab loode ennast puusadest ja põlvedest ning võib varbaid kõverdada. Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad. Hakkavad eristuma välimised suguelundid, vastavalt siis kas mees- või 7 naissoo omad. 10-nädalasel lootel põhjustab ülemise silmalau stimuleerimine silma allapoole liikumise. Enamikes luudes toimub luustumine. Hakkavad arenema sõrme- ja varbaküüned. Spetsiifilised sõrmejäljed tekivad 10 nädalat pärast viljastumist. Neid jälgi saab kasutada isiku tuvastamiseks terve elu jooksul. 11. nädalaks on nina ja huuled täiesti välja arenenud. Nii nagu iga teinegi kehaosa, muutub nende välimus inimese elutsükli igas faasis.11. ja 12. nädala vahel suureneb loote kaal peaaegu 60%. 12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes
Sperm läbib zona pellucida, mille järel toimub kortikaalne reaktsioon, tekib viljastusmembraan, mis ei ole läbitav teistele spermidele. Spermi pea kontakteerub sekundaarse ootsüüdi pinnaga, spermi ja ootsüüdi plasmamembraanid liituvad. Sekundaarne ootsüüt lõpetab meiootilise jagunemise, tekib emaspronukleus. Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja isaspronukleused liituvad moodustades uue raku, mida nimetatakse sügoodiks. 2. Kondraalne luustumine Lammutava kõhre asemell moodustavad enkondraalse luu põrgakesed, mille vahele jäävad pilujad ruumid moodustavad primaarse, hiljem sekundaarse luuüdiga täidetud luukanali. Luustumine toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel. Luustumisjoont koos temast distaalsemale jääva muutuva kõhrega nimetatakse luustumistsooniks – epifüüsiplaadiks. Dünaamilise struktuuriga epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni: 1. Muutumatu hüalinne kõhr 2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon
Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju. ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS, protsess, millega looteline areng lõpeb.
· Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi mõjusid, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil. Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv · skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda). · lõplik toruluude luustumine- kõhreplaadid kasvavad kinni, luude pikikasv ei ole enam võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem.
Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil. Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine-: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv, skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda). · lõplik toruluude luustumine- kõhreplaadid kasvavad kinni, luude pikikasv ei ole enam võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem.
Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest; Osteotsüüdid; Osteklastid. Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba
Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest; Osteotsüüdid; Osteklastid. Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba
o + Paranesid seosed ajutalitluse ja kätetalitluse vahel o Langes liikumiskiirus o Ristluu kasvas kokku ja seetõttu on inimestel imetajatest kõige raskem sünnitus o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus See kõik võimaldab pikka eluiga 3) Muutused koljuga o Pidevalt on suurenenud ajukolju maht o Pidevalt vähenenud näokolju osakaal (lõualuude taandareng, kihvade taandareng, põsesarnade taandareng 4) Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine. Regulaatorgeenid võimaldavad paremini ajaliselt ja ruumiliselt paremini kasutada olemasolevat geneetilist materjali Inimese sotsiaalne evolutsioon 1) Kollektiivne eluviis. Plussid:
Kaasasündinud arengulised häired: atsefaalia, mikrotsefaalia, kraniostenoos, neuraaltoru defektid. Neuraaltoru sulgumise häired – anecephalia – aju pole. Spina bifida – lülisamba defekt. Suur osa loodetest aborteeruvad, kaasnevad anomaaliad – südamerike, diafragaa defekt, ösofageaalne atresia, ravi kirurgiline. Kraniostenoos – Kolju luustumishäire(kolju on kitsas) •Õmbluste liiga kiire luustumine •Väline tunnus -pea ei kasva •Vaimse arengu mahajäämus hiljem •Vahel võimalik operatiivne ravi Mikrotsefaalia - Aju väike; vaimse arengu mahajäämus •Põhjuseks võib olla –geneetiline defekt –infektsioonhaigus –ioniseeriv kiirgus enne 16. Fetaalnädalat Anentsefaalia - Suuraju struktuuride arenematus •Neuraaltoru häire 4. fetaalnädalal •Eluga kokkusobimatu
fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde. Kraniostenoos - kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus. Neuraaltoru häired: *Peaaju songad- kuklas või otsmikul tekkivad, songakotis on ajuosad, seotud vatsakeste süsteemiga ja seda ei saa ravida (häire on siis 4 fetaalnädalal) 1 *Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on
kiud. Kõõlused ühendavad luid ja lihaseid ning sidemed ühendavad luid. Need sisaldavad hulgaliselt ühesuunalisi kollageenkiude. Elastne kude asub arterite ja veenide seintes ning selgroolülide vahel. Rasvkude- koosneb rasvarakkudest. Nende rakkude sisu on rasvatilkasid täis. Kõhrkude- elastne, kuid küllaltki vastupidav, puuduvad närvid ja veresooned. Luukude- sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline, siis toimub luustumine. Luukoes toimub intensiivne ainevahetus. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse.Orgaanilised ainetest on olulisemad kiulised valgud, mis annavad luudele elastsuse. Veri- sidekude, mis sisaldab palju vedelat rakuvaheainet. Vererakud: erütrotsüüdid ehk punalibled, leukotsüüdid ehk valgelibled, vereliistakud ehk trombotsüüdid. v Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, sisaldavad niitjaid valgu molekule. Lihasrakkudes
21 kromosoomi trisoomia – downi tõbi; nakkushaigused (tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia (suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal), mikrotsefaalia (aju väike, vaimse arengu mahajäämus, põhjused: geneetilised, infektsioonid), kraniostenoos (kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus), neuraaltoru häired (peaaju songad – entsefalotseele; seljaaju songad – meningotseele, spina bifida), hüdrotsefaalia. Laste tserebraalparalüüs Laste tserebraalparalüüs (PCI) on püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille tagajärjeks on füüsilise ja mõnikord ka vaimse arengu mahajäämus. Tserebraalparalüüs lastel (PCI) esiplaanil on motoorse süsteemi kahjustuse tunnused, näiteks alumine paraparees
liigutuste sooritamise loomupärasust ja kirjutamise suunda. Vasakukäelised on motoorselt kohmakad ning käelistes tegevustes vajavad individuaalset juhendamist. (Kula, Õpetajateleht, 2007) Üks põhjus, miks kirjatehnika valmistab raskusi on just nimelt see, et kirjutama õpetamisel lähtub õpetaja paremakäeliste kirjutama õpetamise metoodikast. Teiseks ei ole lapse käsi veel 10 piisavalt arenenud (randme-, kämbla-ja sõrmeluude luustumine ei ole lõppenud), seetõttu puudub liigutuste sooritamisel kindlus, täpsus ning stabiilsus, mis muudab kirjutamise aeganõudvaks. Kui vasakukäeline laps alles õpib kirjutama, on see suhteliselt tavaline, et ta hakkab kirjutama tagurpidi. Üsna oluline on lapsele juba algusest peale õpetada, millisest paberiservast kirjutamist alustada. Vasakukäelistel on kalduvus alustada kirjutamist paremast äärest,
*Taastuvad ainult mikrovigastused Kõhrkoe jaotus: Klaaskõhr ehk hüaliinkõhr - ühtlane struktuur, läbikumav Kiudkõhr - sisaldab palju kollageenkiude (ei saa sikutada, sest ei veni) Elastne kõhr - sisaldab palju elastseid kiude (saab muuta kuju, aga võtab kuju tagasi) LUUKUDE Lootel tekib esmalt luuriku kõhreline mudel, millesse 8. elunädalal tekivad esimesed luustumistuumad Sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline Toruluude luustumine toimub nii luu kehast kui otsmistest luustumistuumadest. Kõhrelised osad nende vahel on epifüüsiplaadid ehk kasvuplaadid, mis luustuvad hiljemalt 20. eluaastaks Luu kasvamine paksusesse ja luukahjustuste paranemine toimub luuümbrise ehk periosti kaudu Toruluude keskel on luuüdiõõs, mida täidab luuüdi Punane luuüdi - toodab uuesti vererakke, kollane luuüdi vererakke ei tooda Luustikule minev kaalu osa on väga väike (nad on kerged)
munad, kala häired Vitamiin C 60 mg Antioksüdant, Vitamiinid Organismi Antibiootiku- (askorbiinhape) sidekoed, A, B6 ja E, vähene mid, stress, igemed, nahk, seleen, vastupanu- kortisoonid, kartul, luustumine, tsink, võime suitsetamine, kapsas, haavade mangaan haigestumi- rasestumisvas- paprika, paranemine, sele, tased tabletid marjad, immuunsüs- veritsevad puuviljad
pärad juurdekasv; tundma füüsiliste tajumine ja mõistmine; Võrdlemine teistega; tegevuste kaudu; Eetilised dilemmad. Bioloogilised ja Objektide füsioloogilised muutused; klassifitseerimine; Skeleti luustumine; Järeldamine; Lihaskonna areng; Mõistete kasutamine. Hingamis- ja veresoonkonnaareng; Hammaste areng; Aju füüsiline areng; Võrdlemine teistega; Sõltuvus elustiilist suureneb. Bheiroristlik õpikäsitlus- õppimine toimub reaktsioonina välismaailma stiimulile. Õppimise teooriad:
See on lihtsalt kasutu. Kiirabi on vaja kutsuda, kui hoog on toimunud esimest korda elus; haige on end tugevalt vigastanud; ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul; hoo krambi osa on kestnud üle 5 minuti; haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Kirjelda luude ealisi iseärasusi lapseeas? Luud kõhrelised, hulgaliselt vett, luukuoe regeneratsioonivõime kõrge, toimub luustumine Nimeta puusaliigese arengulise düsplaasia vormid. 1. ebastabiilsus 2. osanihestus e subluksatsioon 3. nihestus e luksatsioon Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust. Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese kaasasündinud nihestuseks, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et ebasoodsatel tingimustel võib algselt düsplastiline
· Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi mõjusid, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil. Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv · skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda). · lõplik toruluude luustumine- kõhreplaadid kasvavad kinni, luude pikikasv ei ole enam võimalik, Ca soolad ladestuvad kõhre plaatidesse, kõhrerakud ei saa enam sinna vahele. Toruluud ei saa enam pikeneda, vaid väikesed luud. · testosteroonil on anaboolne toime valgu ainevahetusele- stimuleerib valgu sünteesi- meestel on anaboolne toime koguaeg nii puberteedi ajal ja suguküsuse perioodil, seepärast on meestel lihasmass suurem.
ehitusmaterjaliks (inimeses). Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit). Ülesanded: enamik vitamiine on liitensüümide koostisosadeks, antioksüdantsus (vähendada vabade radikaalide hulka, kas vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad organismis komplekssete protsesside häireteta kujunemist (vitamiin A ja nägemine, vitamiin D ja luustumine, vitamiin C ja sidekudede terviklikkus, vitamiin B12 ja vereloome). Lahustuvus rasvlahustuvad ( KADE Q, kunagi ka vitamiin F, aga tänapäeval loetakse asendamatuks rasvhappeks); vesilahustuvad B1-B15, vitamiin C, H, N, S, U. Hüpovitaminoos- vitamiinide osaleine puudus (vaegus), millega kaasnevad üldised meditsiinilised häired (väsimus, unisus, töövõimelangus, nõrgad lihasvalud, nakatumise sagenemine jne). Avitaminoon vitamiini
Küpse iga I. periood: m-22-35 a., n-21-35 a. II. periood: m-36-60 a., n 36-55 a. Eakad · mehed 61-74 a., naised 56-74 a. Vanurid · 75 kuni 90 a. · pikaealised: > 90 a. Surm Kasv kui keha suuruse tôus, kui hüpertroofiline protsess; kui reparatiivne protsess Keha kasv sõltub: · Rakkude hüperplaasiast · Rakkude hüpertroofiast · Rakkude apoptoosist (programmeeritud rakkude surm) Kasv sisaldab sõltumatuid elemente: · Luude pikkuskasv · Luude luustumine e. tugevnemine · Lihaste massi suurenemine ja jõu areng Normaalseks kasvamiseks on vaja: · Krooniliste haiguse puudumine · Emotsionaalne stabiilsus, "terve perekond" · Piisav toitumine · Normaalne hormoonide vastastikune toime · Rakulise/luulise kasvu häirete puudumine Kasvamisprotsessi reguleerivad · Sisemised faktorid (genotüüp) · Välimised faktorid: toitumine ja keskkond · Sisemised signaalsüsteemid: hormoonid ja kasvufaktorid Keskmine vanemate pikkus e
Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1) eesmise hüpofüüsi alatalitlusest, mis peaks produtseerima kasvuhormoone 2) kilmnäärme alatalitlusest 3) harknäärme alatalitlusest 4) sugunäärmete alatalitlusest – siin kannatab eelkõige luustumine, luud ei kasva kinni ja kasv võib jätkuda. 5) Vitamiin D3 vähesuse korral, mis omakorda võib olla tingitud lapsena UV-kiirguse nappusest või 1 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kehvast toidust. Kasv kiireneb:
annaabi.ee 
