Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud
Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele Vastus: Lihased muutuvad tugevamaks ning seda kauem ja intensiivsemalt saavad need kehalise pingutuse korral töödata. Treenides paraneb lihaste verevarustus, nt neis tekib uusi kapillaare. 15. Skeletilihaste töö paaridena Vastus:
ristluulüli,4-5õndralüli 2) Roided-12 paari, 10 on ühendatud rinnakuga VÖÖTMELUUD 1) Õla e ülavöötmeluud-2 rangluud. abaluud 2) Alavöötmeluud-2puusaluud, 2niudeluud 3) Vaagna moodustavad 2 puusaluud ja kokkukasvanud ristluulülid JÄSEMETELUUD 1) Käeluud-õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud 2) Jalaluud-reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, kannaluud, pöialuu, varbaluu PTK. 1.5 lihased. 40% inimese massist Ülesanded: 1) Annavad kehale kuju 2) Kaitsevad siseelundeid 3) Säilitavad kehatemperatuuri 4) Panevad liikuma kehaosad 3 tüüpi lihased: 1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele,
o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata. Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega.
LUUD Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Luuüdi pehme kude luude keskosas. Liiges kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Aitavad säilitada kehatemperatuuri. Osadel lihastel on kaitseülesanne. Lihased annavad kehale kuju. Vöötlihased e. skeletilihased alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiired. Südamelihased ei allu inimese tahtele, tõmbuvad rütmiliselt kokku. Silelihased ei allu inimese tahtele ja tõmbuvad aeglaselt kokku.
Esimesel eluaastal on juurdekasv esimese 2 elukuu jooksul 6 cm, 5-8 2 cm. Ja 9-12 1-5 cm. Kokku esimesel eluaastal 25 cm. Sünnikaal poistel 3200-4000 ja tüdrukutel 3000-3500. Väga suur kaal võib olla põhjustatud diabeet ja ülekantud. Esimesel 3-5 elupäeval leiab aset füsioloogiline kaalulangus ( 5 %). Kui kaalulangus on rohkem kui 10 %, siis pole normaalne. 10 elupäevaks kaal taastub. Lihased Lihaste liigid, ehitus ja omadused 1. Skeletilihased e. vöötlihas. Tahtele alluvad lihased. Innerveerib tsereobrospinaalne närvisüsteem. Kiudude pikkus 4-12 cm. 2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem. 3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele. Lihase omadused: 1
· Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke · Tsütoplasma täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks
eluaastast kuni aastates) puberteedi alguseni: M= 10 kg+2n M= keskmine kaal, n= vanus aastates 2 3. Lihaste liigid, ehitus ja omadused. Vöötlihased skeletilihas, omavad mikroskoobis vaadelduna vöödilisust, kus vaheldumisi on heledad ja tumedad kettad, need lihased on tahtele alluvad, katavad inimese skeletti, kätel, jalgadel, seljal, peas. Silelihased neil ei ole kettaid, ei allu tahtele, paiknevad siseelundite ja veresoonte seintes. Südamelihas ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne, sillakesed(nexused), nende kaudu eritus võib ühelt küljelt teisele üle minna. Omadused: Erutuvus võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime võib olla üksik, kus toimub korraga 1
Kõik kommentaarid