Luustiku ehitus ja lihased (0)

Luustik e skelett

• Luud koosnevad luukoest.
  
• Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa.
  
• Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu )
  

Luude koostis

• Mineraalained 55  - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad )
  
• Orgaanilised ained 25  - annavad luudele elastsuse ( valgud , rasvad )
  
• Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi )
  

 Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb.
Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa , lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit.
Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest.
Luustumine

• Kõhrede järk-järguline luustumine.
  
• Kõik kõhred ei luustu.
  
• Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a )
  
• Luude rakud uuenevad kogu elu .
  

Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine.
Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise.

• Katab luud
  
• Moodustab uusi luurakke
  
• Ühendab luid ümbritsevate kudedega
  
• Siseldab palju veresooni ja närve
  

Plinkollus - Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all.
Käsnollus

• Käsnjas plinkollusest pehmem luukude.
  
• Asub plinkollusest seespool.
  
• Käsnolluses asub luuüdi.
  

Luuüdi

• Punane - vereloomeelund , seal moodustuvad erinevad vererakud , mis liiguvad vereringesse( toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes )
  
• Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes.
  

Toruluud – seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks.
Kõõlus – valgulise ehitusega, tõmbele ja veitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
Inimsese luustik

• Kolju; selgroog ; rinnakorv; ülajäsemed; alavõõtme; vaagnavõõtme; alajäsemete luud.
  

Kolju - koosneb aju- ja näokoljust.
Selgroog

• Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist.
  
• Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju.
  
• Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud.
  
• 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu .
  

Rinnakorv

• 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid ; rinnak
  
• Kaitseb siseorganeid – süda, kopsud
  
• Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid.
  

Õlavööde – ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga.
Luudevahelised ühendused

• Liidused – liikumatud luudevahelised ühendused ( ajukolju luud )
  
• Liigesed – lahe v enama luu liikuv ühendus
  
• Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi.
  
• Kõhresid ümbritseb liigesekihn , milles asub liigesevõie.
  

Lampjalgsus – jalalaba kumerus puudub.
Luustiku tähtsus

• Toestab keha pehmemaid kudesid
  
• Annab kehale kuju
  
• On lihastele kinnituskohaks
  
• Võimaldab sooritada liigutusi
  
• Kaitseb siseelundeid
  
• On mineraalainete talletaja
  
• On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud )
  
• On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara )
  

LIHASED

• Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased
  

Südamelühased – töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata.
Silelihased – asuvad siseelundite seintes( veresooned ). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumata.
Skeletilihased - erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400. Lihased mood inmese massist ligi 40 .
Suurimad lihased on tuharalihased ja väikseimad silmalihased .
Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja-, ja kõhulihased ning jäsemete lihased.
Inimese pea lihased on mälumis- ja miimilised lihased.
Näoilmeid tekitavad lihased kinnituvad 1 otsaga koljule ja 2 otsaga nahale.
Sirutajalihased ja painutajalihased

• Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena . Liigutuste ajal 1 lihastest lõtvub ja 2 tõmbub samal ajal kokku.
  

Skeletilihaste töö

• Allub inimese tahtele – lihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda.
  
• Lihased töötavad pidevalt – liigutused, keha asendi muutumine või keha asendi säilitamine.
  
• Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil.
  
• Treeningu käigus suureneb lihasmass ja paraneb verevarustus .