Bioloogia KT vastused (0)

Bioloogia KT vastused:
Mõisted: 1. Kude- rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe.
2. Elund - organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid, moodustuvad erinevatest kudedest.
3. Elundkond - nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid.
4. Retseptor - moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud.
5. Melaniin - ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest
6. Marrasnahk - Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest.
7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude , mistõttu on painduv ning veniv . Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed.
8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega.
9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav.
10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund , kollane luuüdi on rasvade tagavara.
11. Skelett - ehk luustik , koosneb omavahel seondunud loudest.
12. Liiges - kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda .
13. Selgroog - moodustab keha keskse toese, mis koosneb tavaliselt 33 lülist.
14. Kolju - on aju- ja näokolju luud, ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ümbrise ning näokolju loudest on tähtsamad üla- ja alalõualüü.
15. Vöötlihased- ehk skeletilihased , talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired.
16. Südamelihased- talitlus ei alla meie tahtele ning need töötavad automaatselt.
17. Silelihased - tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata.
5. Tugi- ja liikumiselundkond- kaitseb inimese keha ja võimaldab liikuda.
Hingamiselundkond - kindlustab gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda jääkainetest.
Seedeelundkond- toidu lõhestamine väiksemateks osadeks ja jääkainete eemaldamine.
Erituselundkond - eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained.
Vereringeelundkond- tagab keha varustamise vajalike ainetega.
Sigimiselundkond- sugurakkude tootmine ning uue organism arengu kindlustamine.
Närvisüsteem- juhib elundkondade tööd ja kooskõlastab seda.
Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone.
6. Naha ülesanded: kaitseb meid väliste vigastuste eest, ultraviolettkiirguse eest, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest.
7. Naha värvus sõltub melaniini kogusest nahas. Sellest sõltub ka rasside nahavärvus.
8. Sest päikesekiirguse mõjul sünteesitakse meie nahas vitamiini D, mis rehuleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks.
9. Sarvkiht , marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude.
10. Marrasnahk- selle alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest.
Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab rohkest elastseid kiude, misõttu on veniv, painduv ja sitke . Selles on rohkesti vere- ja lümfisioone, väliskeskkonnast vastuvõtvaid retseptoreid, samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ja karvade juured.
Erinevused: marrasnahk vahetub väga kiiresti ja sele tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti, kuid pärisnahk muudab naha pehmeks ja elastseks.
11. Enamik nahal elutsevatest mikroobidest on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal ning väga väike osa nahale sattunud mikroobidest on kahjulikud ning võivad haigusi tekitada.
12. Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest.
13. Mineraalained annava luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse.
14. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mille puhul luud muutuvad hapraks ja murduvad kergesti.
15. See on tingitud kaltsiumipuudusest ning kaltsiumipuuduse tekkele aitab kaasa see, kui liiga vähe tarvitatakse piima, keefiri ning jogurtit ja ülearu juuakse hapusid mahlu ja musta kohvi. Selle tulemusena ei saa organism piisavalt kaltsiumit.
16. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade lude otsas kõhrest kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jaguneemise tõttu kasvab luu pikemaks. Lastel asendub kõhrkude luukoega, toimub luustumine. Luud kasvavad 20nda eluaastani.
17. Normaalseks luustumiseks on vajalikud kaltsiumsoolad ja vitamin D.
18. Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- plinkollus . Sellest seespool paikneb pehmem käsnjas luukude- käsnollus.
19. Osa luid on seest õõnsad, sest see teeb luustiku kergemaks ning tänu õõnsusele suudavad luud taluda suuremat survet.
20. Punane luuüdi on verelooneelund, kollane on rasvade tagavara. Kollane luuüdi on pehme kude, kuid punane mitte.
21. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja see võimaldab meil luid liigutada.
22. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid, on lihastele kinnituskohaks, võimaldab inimestel liikuda, kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi (pea- ja seljaaju )
23. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jab liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekõhn e. liigesekapsel.
24. Keraliiges - ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas ning on kõige suurema liikumisulatusega liiges. Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges )
Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges)
Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata.
25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges
Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges
Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli
26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on kõhrest kettad, mis teevadki selgroo vetruvaks ja painduvaks.
27. Liikumatult on omavahel seostunud ajukolju luud, neid ühendusi nimetatakse koljuõmblisteks.
28. Kolju luud- kiiruluu , otsmikuluu, oimuluu , ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu
29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu.
30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu
31. Liikuvalt on ühendatud alalõualuu.
32. Selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks . Kaela osa moodustavad 7 kaelalüli. Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli, mis moodustavad ristluu. Selgroog lõppeb 4-5 õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks.
33. Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud (Igas piirkonnas eraldi luud, vt. Õ.lk. 22 joonis)
34. Skeletilihaste talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ja väga kiired.
35. Järjepidevad treeningu puhul lihased suurenevad.
36. Erinevalt skeletilihastest ei allu südamelihaste talitlus meie tahtele ning südamelihased töötavad automaatselt.
37. Silelihased koosnevad silelihasrakkudest ja vooderdavad siseelundite seinu. Paiknevad näiteks seedekulgla ja veresoonte seintes.
38. Silelihased ja südamelihaed ei allu meie tahtele.
39. Vaata inimese lihaseid õpikust lk. 27!
40. Lihased saavad vajalikku energiat glükoosi ja vähemal määral ka rasvade lõhustamisest.
41. Mida kiirem on töörütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Lisaks tekitab väsimust ka sundasend.