Lydia Koidula luulekogu (0)

Lydia Koidula  luulekogu
„Vainulil ed“ 1866 ja „Emajõe ööbik“ 1867
Lydia Koidula kohta:
Sünninimi Lydia  Emilie  Florentine  Jannsen
Eluaastad 1843­ 1886
Isa Johann Voldemar Jannsen (ajaleht „ Postimees “  asutaja (1857))
Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast 
seda abistas isa ajalehetöös.
1873. aastal asus elama Kroonlinna kihlatuga   Eduard  Michelsoniga. 
Nüüd kirjutas Lydia palju kodumaa igatsusest. Väidetavalt põletas 
mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi 
tõttu.
Olulisemad teosed:
Luuletused:
„Mu isamaa on minu arm"
„Kodu"
„Emasüda“
Raamatud:
1866 „ Vainulilled "
1867 „Emajõe ööbik"
Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu:
„Kevade and“ on loodus  luuletus , mis kirjeldab kevadet. Luuletus on 
kirjutatud  vaimustavas  meeleolus ja tohutus kevadeootuses. 
„Kaugelt koju tulles“ – isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa 
igatsusest ja mida tähendab kodumaa ja  emakeel  talle. 
„Oh armasta“ armastus luule.  Luuletuse  peamõte seisneb selles, et 
tuleb  armastada  nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb 
ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me 
südamest head tahame.
Rühmitan ja analüüsin luuletusi 
vormitunnuste järgi:
Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut 
luulet(„Isamaa, usk, rahvas!“, kui ka lõppriimilist(„Palu andeks“). 
Enamasti on üks  stroof  4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas 
palju ballaade ja poeeme.
Leian ja analüüsin erinevaid 
stiilikujundeid.
„Halasta ja kannata“ ­  poeem
  Epiteedid : rõhutud ja valust  koormatud  süda; noored, rõõmsad, 
tihedad, nägusad  kasepuud ; kõverad ladvad; noored südamed; must 
rada.
Isikustamine : rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise 
teede peal.
Refrään: halasta ja kannata!
Üldiselt stiilikujundite kohta:
Epiteedid:  neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 1­2 
tükki.
Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused 
puuduvad.
Metafoorid: neid on omajagu, metafoore võib leida armastusluulest.
Hüperbooli ja litootest minu meelest ei esinenud.
Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt.
Onomatopäo: esines loodusluules( linnud  siristavad, vesi suliseb jne)
Leian meeleolult vastandlikke ja 
sarnaseid luuletusi
„Mu isamaa on minu arm!“ ja „Kaugelt koju tulles“ on sarnased. 
Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa.
„Ma olen mu armukest näinud“ ja „Kevade tulek“ on sarnased, sest 
need jutustavad kevade tärkamisest.
„Noormehe igatsemine“ vastandiks on „Laulupisarad“. Esimeses 
luuletuses  Koidula igatseb müstilist poissi, aga teises luuletuses ta 
hoopis süüdistab kedagi, ilmselt oma eksmeest selles et ta on kurb. 
Midagi on juhtunud.
Isiklikud muljed:
Luuletuses pole võõraid tundeid peale selle, et isamaad mina nii 
tõsiselt ei austa. Kevad on ka mulle tore aeg, mulle meeldib kui puud 
rohetavad ja lilled õitsevad + päike teeb ka seesmiselt soojemaks. 
Armastusluule on kindlasti väga mitmemõtteline ja seda on huvitav 
lugeda.
Kasutatud materjal:
http://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
Lydia Koidula „Vainulilled“
Lydia Koidula „Emajõe ööbik“

Document Outline

• Slide 1
• Lydia Koidula kohta:
• Olulisemad teosed:
• Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu:
• Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi:
• Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid.
• Üldiselt stiilikujundite kohta:
• Leian meeleolult vastandlikke ja sarnaseid luuletusi
• Isiklikud muljed:
• Kasutatud materjal: