Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Marie Underi armastusluule (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
Marie Underi armastusluule #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kooooll Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Marie Underi luule

Ekstaas Ah! Ta varivaikselt astub sulgundtõrges. Toredaim on elamine maine Pilk sissepoole silmad kaugel kõrges. ja vägev vere surematu püüd! Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: Ju jalgel maas kui kähar vahulaine võid astuda võid jääda Nimetuse riiki. mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, Visioon sest riidetult on siiski kaunim naine. Veel viimse õhtukiire liblik õlal, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? nüüd koidukargust ootab meelekoht. Kas muutub täna minu elulugu? Ta ikka olnud iseenda oht. ­ Ah, mina olen juba seda sugu, Nüüd vaikus jäätu

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Marie Underi luulest.

Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes ­ mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab t

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Marie Underi elulugu ja luuletused

kus punast tülli laotand akendelle ning purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas ­ suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudruneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomlevad mu kingi, ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. 1.Teema: loodusluule, armastusluule. 2.Kokkuvõte: Kirjeldab ümbritsevat terrassi. Räägib, kui ilus ja hea kõik ümbritsev on. Kirjeldab lilli , nt." nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab" 3. Analüüs: 1 värss, 14 värsirida, alguses aabb , hiljem abab, isikustamine: roosikimp hõõgumas, lõhnu sajab. Epiteet: verev roosikimp. On siiski kurb (1917) On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust ­ kuid ometi loobumisuhke.

Kirjandus
thumbnail
15
ppt

Marie Underi Luulekogu

..siin alasti ta lamab , päikest ihkav naine! Kus lõpeb päev , kus algab öö See helge suvepäev nüüd uhkelt looja läheb .

Kirjandus
thumbnail
7
pptx

Marie Under esitlus

Marie sündis Tallinnas ja suri Stockholmis Tütred Dagmar ja Hedda Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Elukäik Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich (Priidu) Under (1843­1930) ja Leena Under (1854­1934) Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4­9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878­1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 ­ SONETID. Luuletusi 1912­1917 1918 ­ EELÕITSENG. Luuletusi 1904­1913 1918 ­ SININE PURI. Luuletusi 1917­1918 1920 ­ VERIVALLA. Luuletusi 1919­1920 1923 ­ PÄRISOSA

Kirjandus
thumbnail
16
docx

Marie Underi elulugu

Sissejuhatus Minu referaat räägib Eesti luuletajast Marie Under. Selle luuletaja valisin mina omale seetõttu, kuna tema loomingulisus tekitab minus suurt huvi. Mind köidab väga tema lõpmatu ambitsioonikus kõiges läbi lüüa. Isiklik arvamus Minu isiklik arvamus on väga positiivne Marie Underist. Marie Under oli juba noorest east saati väga ambitsioonikas, püüdlik ja töökas. Marie Under on suureks aluseks Eesti kirjanduse elus ja paljus muus eestipärases. Ta on kindlasti suur eeskuju tervele Eestile nii praegu kui ka edaspidi tulevikus. Kasutatud kirjandus Kasutasin selle referaadi tegemisel materjalideks sarja Meie elu seitsmendat raamatut „Marie Under“ ja natukene ka sõbraliku google abi. Tallinna Nõmme Gümnaasium Marie Under referaat

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Marie Underi luule analüüs

Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga

Kirjandus
thumbnail
12
odt

Marie Underi elulugu

.........5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878– 1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.

Kirjandus




Kommentaarid (2)

Ggertuu profiilipilt
Ggertuu: Hea materjal! :)))
22:26 04-10-2012
m3ryke profiilipilt
m3ryke: väga kasulik ;)
20:00 02-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun