Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JESSENINI LUULE KÕNETAS MIND (0)

1 Hindamata
Punktid
JESSENINI LUULE KÕNETAS MIND
1895 . aastal sündinud Sergei Jessenin oli tavaline külapoiss, kes oli veidi ulakas nagu poisid ikka. Kuid kui ta aastal 1915 Petrogradi sõitis, et oma iidolile Blokile oma luulet näidata, muutus tema elus väga palju. Ta sai üheks Venemaa kõige kuulsamaks luuletajaks. Tema luule on väga sügavamõtteline ning palju kõnetav.
Oma tähelennu algusaastatel kirjutas Jessenin luulekogu „Radunitsa“. Üheks minu lemmikluuletuseks sealsest kogust on „Laul koerast “. Teos räägib uputatud koerakutsikatest ja nende ema tunnetest. Mulle meeldis, kuidas on väga kaunilt kirjeldatud koera tundeid ning seda, kuidas ta enda kutsikate eest hoolt kandis . Arvan, et Jessenin tahtis oma luuletuses edasi anda inimeste jõhkrust ning hoolimatust looma tunnete vastu. Antud luuletus kõnetas mind väga, sest ka minu arvates ei tohiks loomadega niimoodi käituda. Luuletuses „Kaunis kodu, näen kui unes ..“ kirjutab Jessenin kodulähedusest, sest ta oli sündinud maal ning see oli tema jaoks tähtis. Ka mina olen sündinud maakohas ning see lähedus on ka mulle väga tähtis. Jessenin ütleb oma luules, kuidas ta igatseb oma kodu ning ka mina teen seda kui kodust eemal olen. Jessenini luule tema noorusaegadel oli üsnagi leebe võrreldes tema hilisema loominguga.
Jessenini elu hakkas allapoole liikuma, kui ta lahkus Moskvast Aasiasse , lootes saada sealt uusi ideid oma luule jaoks. 1921. aastal kohtus ta aga tantsija Duncaniga ning sealt tema elu allamäge läkski. Jessenin langes alkoholi küüsi ning 1924. aastal ilmus luulekogu „Kõrtside Moskva “, millest pärinevad järgmised read:
Selles jubedas urkas siis värskelt
keset lärmi ma koiduni loon
prostituutide meeleheaks värsse
ja bandiitide piiritust joon.
Jessenin veetis oma päevad kõrtsides juues ning oma elu hävitades. Luuletuses „Must mees“ kirjutas ta kuidas üks vari teda igal pool jälitab. Vari kritiseerib tema abiellumist poole vanema naisega ja alkoholismi. Vari oli tema ise. See vari võib käia järgi ükskõik kellel meist ning meie ebakindlust enda suhtes esile tuua. Jessenin lõpetas enda elu Moskva hotellis ja oma viimase luuletuse „Sõber, hüvasti, mul ees on minek“ kirjutas ta enda verega. See luuletus oli väga traagiline ning kurva sisuga. Ta kirjutas seal, et sünd maailma on lihtne, kuid surm on veel lihtsam. See lause on väga hea, kuid sisult väga traagiline. Luule tema elu lõpupoole on palju süngema sisuga.
Jessenini luule on väga omapärane. Oma algusaastatel kirjutas ta luules palju oma kodu kohta ning tema luules ei ole näha seda, kuidas ta on masenduses. Elu lõpupoole on tema luule väga sünge ning viitab tema elu alla langusele. Tema luule on minu jaoks väga hästi mõistetav.
JESSENINI LUULE KÕNETAS MIND #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaMariaOtsa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sergei Jessenin
12
doc

Sergei Jessenin

Kool ......................... II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent

Kirjandus
Vladimir Majakovski referaat
11
odt

Vladimir Majakovski referaat

Tekib küsimus, et miks just tema?! Tunnis tegime ühe pisikese grupitöö, et pärast tutvustada teistele rühmadele enda luuletajat. See rühm kus mina olin, sai oma luuletajaks Vladimir Majakovski. Õpikutest lugema hakates saime kohe aru, et tegemist on ühe äärmiselt huvitava luuletajaga. Kui õpetaja ütles, et meil tuleb valida üks nendes luuletajatest ja teha referaat, siis teadsin et soovin valida Majakovski. Põhjuseks on tema luuletused. Lugedes mõningaid luule näiteid tunnis, suutsid just tema luuletused mulle südamesse pugeda. Eriti meeldejääv oli tema luuletus ,,Järeldus" (LISA 1) , see räägib armastusest ja sellest, et vahemaad ei põrmusta seda. Tema stiil tundus huvitav ning tekkiski soov teada saada tema elust ja loomingust natuke enam kui tunnis võtta jõuaks. 3 ELULUGU

Kirjandus
Jaan Kross - luulereferaat
16
doc

Jaan Kross - luulereferaat

õpilasüritustes ning jõudis kaasa lüüa ka kõnevõistlustel. Ilmselgelt jäi kõigest sellest väheks ning Kross soovis end väljendada kirjandusliku loomingu kaudu. Tõsisemad katsetused värsimaastikul on pärit aastast 1935. Tulevane kirjanik luges palju ka võõrkeelset kirjandust ning seetõttu on tema mõjutused loomingus väga mitmekülgsed. Esimene katse avalikkuse ette ilmuda toimus südamelähedase luule asemel hoopis vabateemalise kirjandiga, kuigi küpsem tundus mees olevat värsside maailmas. Kui esimesed luuletused trükki pääsesid, ilmnesid kohe ka Krossi teadlikud ja sihikindlad kirjanduslikud taotlused. Eriti jäi mees silma nende taotluste kasutamise osavusega. Luule tehnilised võtted ja oskused omandas Kross kiiresti ja visalt, nagu heale õppurile omane, samal ajal end abistades poeetika käsiraamatutega.

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis

Kirjandus
Eesti kirjandus algusaastatel
14
doc

Eesti kirjandus algusaastatel

luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ­ ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg ­ 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ­ ,,Sakala" (1878) J.Hurt ­ rahvaluule kogumine J. V. Jannsen ­,, Perno postimees" (1857); ,,Eesti postimees" (1864) 2. Kristjan jaan Peterson; Lydia Koidula; Juhan Liiv K. J. Peterson - Rahvus tõusis oluliseks 19 saj jooksul. Petersoni eeskujusid olid Goethe; Puskin. Petersoni luule ilmus Noor-Eestis esimest korda. Peterson on eesti kirjanduses tuntud kui esimene eesti luuletaja. Tema luule sümboliseerib eesti kirjanduse algust ­ romantiline ja traagiline. Peterson oli rahvuslik ja mässuline mees. Peterson püüdis luua Eesti keeles nõudliku kunsti traditsioonide alusel mis valitsesid tema aja Euroopas. Ta võttis eeskuju antiik kirjanikelt, tema ajal tärkas ka romantist. Kokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, 10 oodi ja 5 pastoraali

Kirjandus
Marie Under
18
doc

Marie Under

12. jaanuarist 1902 hakkas ,,Teatajas" ilmuma ,,Mahtra sõda", mida Marie Under erutatult lugema asus. Marie Under sai tõuke kaugenemiseks baltisaksa mentaliteedist, mis saksa kooli kaudu mõneti oma jälgi oli jätnud. See oli esimene etapp tema kujunemises eesti luuletajaks. Kolm aastakümmet hiljem, kui Marie Under suure luuletajana oma 50. sünnipäeva tähistas, saatis siis juba surmavat haigust põdev Vilde talle tähendusrikka tervituse: ,,Sinu luule on hinge salajutt teisele mõistvale hingele, keda sa otsid, aga kunagi ei leia." Töö ,,Teataja" talituses osutus ootamatult lühikeseks. Marie Under abiellus 2. veebruaril 1902 raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Moskva lähistel asuv Kutsino. 19. sünnipäeval kirjutatud luuletus on dateeritud Moskvas. 11. septembril 1902 sündis tütar Dagmar. Abielu lahkhelilisus, tingitud erinevusest isiksustes, selgus peagi

Kirjandus
Luulereferaat Ellen Niit
20
doc

Luulereferaat Ellen Niit

Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun