2007-Nero 8 | Photo 5.0 Show 5 | Nero Linux 3 2001-Moodustati Nero 2008-Nero 9 | Nero Move Inc. (Glendale, USA) it | Nero LiquidTV 2003- Nero 6 2009-Nero BackItUp & Burn | Nero Linux 4 Dattel põletemine Rebi ja põleta Tekitama ja Pealeht toimetama Varukoopia Kodu meelelahutus Audio põletamine Audio rebimine Diski kopeerimine Automaatne varukoopia 1. Kuidas põletada plaati ? 2.
8kHz f1'=192.5kHz amplituud U=29.8mV Moduleeritud signaali sagedus f=199.7kHz amplituud U=113.7mV 3. Spektri kandesageduse ja külgribade suhte sõltuvus modulatsioonisügavusest m. Joonis 2. Kandesageduse ja külgribade sõltuvus modulatsioonisügavusest. Järeldus: Muutub ainult Emax. 4. Regul eerisime väljundsignaali spektri pealehe amplituudi nulliks. Joonis 3. Väljundsignaal kui spektri pealeht on 0. 5. Muudame moduleeriva signaali sagedust fsig. Joonis 4. Moduleeritud väljundsignaali spekter Muutes moduleeriva signaali sagedust, muutub väljundsignaali spektris külgribade asukoht. Sagedust suurendades ribalaius suureneb 6. Muutsime sisendsignaali nelinurkseks ja sageduse 1kHz'ks. Joonis 5. Väljundsignaali spekter, kui sisendsignaal on nelinurk. 7. Kokkuvõte Õppisime tundma amplituudmodulaatori tööpõhimõtet ning häälestamist,
Tartu koolinoored – see sama eespool mainitud uus põlvkond, soovis hakata eesti keeles õppima eesti keele staatus õppekeelena, noorteringid. Ajaleht Postimees: Tartu (Eesti) renessansi juhtiv ajaleht Kõik see mis Tartus asjaolude kokku langemise tõttu – palju koolinoori, üliõpilasi, uut hingamist ja kandvate jõudude kokku saamist ühes linnas, viimase tõukena Postimehe tulek, peatoimetaja soov oma visiooni ellu viia = Tartu renessanss Nn vihmavarjusüsteem : üks pealeht, mis levib üle terve riigi/rajooni, pealeht kõneleb erineval tasandil ja sügavusel ühiskondlikel tähtsatel teemadel. Sellel pealehel on kõrvalväljaanded kitsama sisu ja suunitlusega : Lasteleht ; Linda (pereleht) ; ajakiri Tervis ; eraldi satiiriväljaanne Sädemed, pila, karikatuurid ; Pärnu väljaanne ; Elu (ühe nädala uudiseid koondav väljaanne maarahvale, et ka nemad saaks end kursis hoida, isegi kui iga päev lehte ei loe). 20
Tänu konkreetsetele pealkirjadele on terve koduleht muudetud arusaadavaks ja juba peale vaadatades võib klient aimata, kuhu ta jõuab kui vajutab antud pealkirjale. Samuti ei ole McDonaldsi koduleheküljel kasutatud liiga palju erinevaid värve. Tänu sellele ei muutu kliendil arvutiekraan liiga kirjuks ja silmadel on kergem erienteeruda. Tekst koduleheküljel on võimalikult lihtne ja arusaadav. Pealehel on selgelt kirjas üks McDonald'si tunnuslause ja jooksva slaidina annab pealeht teada toimuvatest üritustest ja käimas olevatest kampaaniatest. Mina leian, et McDonald'si kodulehte tehes on mõeldud eelkõige kliendi vajadustele ja ka sellele, et kliendil oleks piisavalt lihtne nende koduleheküljel navigeerida. 8 KOKKUVÕTE Iga ettevõtte üheks osaks on nende teeninduskultuur, mis omab seal väga tähtsat rolli. Tähtis on see just selleks, et hoida olemasolevaid kliente ja saada juurde uusi.
. Jannseni kui rahvalähedase publitsisti laialdane kuulsus tegi ka "Eesti Postimehe" kiiresti populaarseks, nii et juba kolme nädalaga kogunes 1700 tellijat. Aasta lõpuks kogunes neid 2210. 60-ndate aastate teisel poolel, kui ajalehe sisuline tase tõusis, kasvas tellijate arv veelgi. "Eesti Postimehe" esimese lisalehena hakkas ilmuma "Eesti Postimehhe jutotubba", mis sisaldas peaasjalikult jutte Jannseni enese ja Koidula sulest ning populaarteaduslikke kirjutisi. Ilmudes samuti nagu pealeht üks kord nädalas, leidis "Jututuba" üsna head vastuvõttu: sellel oli keskmiselt 1700, 1867. aastal isegi 2000 tellijat. Teine lisaleht "Missjonär ehk sõnnumed pagganatest" ilmus iga kahe nädala tagant. 1864-68 toimetas seda Jannsen ise, 1869. aastal C. Holfel, siis läks see lugejate vähesuse tõttu hingusele. Uut ajalehte andis Jannsen esiotsas välja üsna vanal "Perno Postimehe" põhimõttel. Endiselt õhutab ta rahvustunnet, teeb hariduspropagandat, jagab tulusaid
paralleelselt ka trükikujul (sh standardleksikon New Grove Dictionary of Music and Musicians, mille puhul on soovitatud viidata esmalt paberkandja versioonile, kuid lubatud on ka viitamine onlain versioonile). Internetiallikate puhul tuleb alati üritada leida ülaltoodud põhilised punktid (1), (2), (3) ja (4). Autori puudumisel tuleb esitada pealkiri (3) või (4), mida tuleb vajadusel tuletada internetilehekülje struktuurist (pealeht, alalehed jne) lähtuvalt samaselt trükistega. Internetilehekülje puhul ei ole sageli lihtne leida ilmumiaastat ja samas võib aastaarv igal aastal muutuda, seetõttu esitatakse aastaarv reeglina nurksulgudes, samuti lisatakse pärast URL-viidet kasutamise/vaatamise kuupäev nurksulgudes [13.10.2010]. Ümarsulge kasutatakse aastaarvude juhul, kui veebist leitud materjal on vormistatud võrdsustatult trükisega. APA-style [2009]
R. Kreutzwaldi mälestusmedali statuut. Memoriaalmuuseumi kohta kirjutamine andis juurde palju uusi teadmisi Võru kuulsaima inimese elust ning tegemistest. 25 KASUTATUD ALLIKAD 1) Hollo, A. Kreutzwald ja Võru, Võru: trükikoda Võru Täht, 2002 2) Hollo, A. Fr. R. Kreutzwald 200 // Võrumaa Kultuurileht. 2003. detsember. 3) Giid Helju Kalme suulised jutustused 4) Pealeht http://www.hot.ee/muuseumvoru/ 26 LISA 1 Kreutzwaldi maja 1830-40ndate aastate paiku 27 LISA 2 Vaade Vrule 19. sajandil 28 LISA 3 Vru linn 20. sajandi algul 29
..................................................28 Kokkuvõte.................................................................................................. 28 Kasutatud kirjandus................................................................................... 29 4 Lühendite loetelu ja sõnastik avaleht - Home page –HTML dokument, millest algab veebisait, veebisaidi esimene leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer.
lokaliseerimist pakkuv teenusepakkuja e. provider. Keda see võimalus huvitab, võib otsida
sellekohaseid materjale nii otsingumootoritest kui ka erinevatest foorumitest. Ühe võimaliku
lahenduse leiate ka lisast lk 341 ,,Ressursside hoidmine SQL Serveris".
Programselt keele muutmine
Selleks, et muuta keelt programselt, oleks esmalt vajalik tekitada mingi mehhanism keele
valimiseks. Üks variant on kasutada ripploendit, kõige parem koht sellele ripploendile oleks
pealeht (master page), kuid võime selle lisada ka igale .aspx lehele. Siinses näites kirjutame
ripploendisse elemendid staatiliselt, kuid neid võiks lugeda ka andmebaasist.
teenusepakkuja e. provider. Keda see võimalus huvitab, võib otsida sellekohaseid materjale nii
otsingumootoritest kui ka erinevatest foorumitest. Ühe võimaliku lahenduse leiate ka lisast lk 474
,,Ressursside hoidmine SQL Serveris".
Programselt keele muutmine
Selleks, et muuta keelt programselt, oleks esmalt vajalik tekitada mingi mehhanism keele
valimiseks. Üks variant on kasutada ripploendit, kõige parem koht sellele ripploendile oleks pealeht
(master page), kuid võime selle lisada ka igale .aspx lehele. Siinses näites kirjutame ripploendisse
elemendid staatiliselt, kuid neid võiks lugeda ka andmebaasist.