Kursusetöö teemaprojekt Saksa Tehnoloogiakoolis Veebileht - info idamaise tantsutrupi ..... kohta ja treeningute broneerimine Kursusetöö teemaprojekt Koostaja: ..... Eriala: Tarkvara arendus Juhendaja: ..... Teema lühiiseloomustus ja töö kirjutaja eesmärk
Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma rakendust veebis serveerida ka läbi veebiteenuste. Ka ASP.NETist on olemas mitmeid versioone. Kui võrrelda ASP.NET versioone 1.1, 2.0, 3.5 ja 4.0 siis võib öelda, et palju on jäänud samaks, kuid üht teist on ka ümber tehtud ja lisatud. Hea uudis on see, et kõik vanad konstruktsioonid töötavad, kuid juurde on tulnud mitmed uued meetodid. Tänu provaideri(teenusepakkuja) põhisele lähenemisele on rakenduse loomine alates 2.0 versioonist muutunud märksa abstraktsemaks ja lihtsamaks
...................................................... 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide........................................................................................................ 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine....................................................
kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti
exe)!. Selle põhjuseks on see, et Skype reserveerib endale pordi 80 ja Apache vaikimisi port on alati 80 ning tekib konflikt. Et probleemi lahendada tuleb Skype välja lülitada, käivitada Apache ja seejärel Skype. Kui Apache teie masinal käib, avage brauser ja pange aadressiks http://127.0.0.1/ või http://localhost/. Nende aadresside tähendus on "lokaalne arvuti" (ehk 127.0.0.1 ja localhost on alati arvuti enda aadressiks). Peab ilmuma järgmine veebileht: Nüüd kui veebiserver (Apache), PHP ja MySQL andmebaasi server ning tekstitoimetaja on teie arvutis olemas ja töötavad, võime jätkata esimese PHP programmiga. Lisalugemist Localhost (www) - inglise keeles Scribd Install Apache 2.2.11 on Windows (www) - inglise keeles 1.3 Esimene programm Hello world! Leidke oma arvutis EasyPHP kaust ja selles omakorda kaust www - see on meie Apache veebiserveri juurkataloog ehk DocumentRoot.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M
Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu PHP süntaks ja kommentaarid PHP plussid ja miinused Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html
valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm.
mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 8 Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega. Eelmainitud rakendus peab kajastama kultuuriüksuse funktsiooni ja tagama selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid. Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist, kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näiteks, helifaili elekt
Interrupt – protsess pannakse seisma (pärast seda salvestatakse machine state, protsessitakse ja siis kutsutakse process scheduler ja dispatcher, et protsess uuesti käima panna) Virtuaalmälu – OS mapib reaalse mälu „näilikuks“, virtuaalmälu kombineerib aktiivse muutmälu ja mitteaktiivse mälu kettal, et saavutada laiem kogumälu maht Tekstitöötlus: Lihttekst – kogu info ainult tekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kuvab mõni teine rakendus või seade, N: HTML WYSIWYG (What you see is what you get) – teksti protsessor, suunatud teksti kujundamisele, lõplik vormindus kuvatakse otse redigeerimistarkvaras Kooditabel – määrab, kuidas tuleb faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata Ascii – ehk American Standard Code for Information Interchange on 128-tähemärgiline keelemärkide tabel, 7-bitine
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
1.4. Veebisait Veebisait ehk sait on veebilehtede kogum, mis sisaldab teksti, pilte, videoid, või helifaile. See asub vähemalt ühes veebiserveris, kuhu pääseb võrgu internetiaadressi abil. Veebi moodustavad kõik veebisaidid, millel on avalik ligipääs. Veebisait hõlmab tavaliselt veebilehti. Kõige olulisem veebisait, mis veebilehel olema peab, on esileht. Veebileht on dokument, mis on enamasti kirjutatud tavalises kirjas ja mille vormistamisel on järgitud veebilehe reegleid. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt. Veebilehtedele pääseb ligi hüperteksti edastusprotokolli kaudu, mille info võib olla salastatud, et tagada suuremat turvalisust ja privaatsust veebilehtede kuvamisel. Veebisaidi lehtedele pääseb tavaliselt ligi lihtsa internetiaadressi kaudu. Internetiaadressid moodustavad veebilehtedest astmelise süsteemi ja hüperlingid abistavad kasutajal saidil liikuda.
Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi
....................... 83 6 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem hinnet/arvestust taotletud. 7 Sissejuhatus Antud töös realiseeritakse olnline restorani kliendi ja tellimuse vastuvõtja töökoht kasutades Oracle 11g Enterprise Edition Release 1 andmebaasisüsteemi. Rakendus on loodud kasutades java programeerimis keelt ning Eclipse IDE-d. Andmebaasi server: hektor8.ttu.ee:1521 Kasutajanimi: TUD26 Parool: J85LR1 Rakenduse toimimiseks peab kasutaja arvutis olema instaleeritud Apache Tomcat 7. Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja
( HyperText Transfer Protocol ) HTTP protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks. Ftp failiteisaldus protokoll FTP protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle . · Mingi FTP programm ( AceFTP 3? ) · Koht FTP serveris (n! zone) (Üles) laadimiseks peab teadma kolme asja : 1. Host name = masina nimi, kuhu sa tahad minna (ftp.zone.ee) 2. User ID = kasutajanimi 3. Password parool 10 Üleslaadimine · Logid sisse · Aktiveerid vasakult vajalikud failed · Aktiveerid paremal poolel kausta , kuhu soovid nad lisada ja nooltel klõpsides paigutad failid vasakult paremale (failinimedes ei tohi olla tühikuid!) -> OK Faililained ( file extension ) · .doc tekstifail Word · .rtf tekstifail WordPad
Folksonoomia teke - informatsiooni vaba klassifitseerimine Rikas kasutajakogemus - veebilehed on dünaamilised ning nende toimimist saab külastaja juhtida Külastaja kaasamine - info liikumine on muutunud kahesuunaliseks, külastaja kaasatakse veebisisu loomise protsessi Pikk saba - erinevate spetsiifiliste toodete summaarsed müügimahud on vähemalt sama suured üksikute hitt-toodete omad ning isegi ületavad neid Usaldamine - veebis olevad kaastööd on maailmale avalikud ning valmis taaskasutamiseks Dispersioon - digitaalseid ressursse ja informatsiooni müüakse rohkem kui füüsilisi tooteid Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse ökosüsteemi Varem oli tegemist lihtsat ühesuunalist kommunikatsiooni toetava suhteliselt staatilise sisuga keskkonnaga. Toimus pigem
Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti. Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. Objektorienteeritud andmebaas Objektiandmebaas võimaldab säilitada objektorienteeritud programmis loodud objekte. Andmed salvestatakse objektidena ja neid saab interpreteerida ainult vastava klassi meetodit kasutades. Sarnaste objektide vahelised suhted säilitatakse, samuti objektide vahelised viited. Päringud võivad olla kiiremad, sest sageli puudub vajadus relatsioonide liitmise järgi nagu relatsioonilises andmebaasis. Objekte saab andmebaasist välja võtta otse, ilma otsinguta kasutades selleks objekti indikaatorit
Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine.
(Word, Excel, PowerPoint, OneNote ja Outlook). Lisaks kodukasutajatele on see mõeldud ka kontoritööks. 4 Et ka näiteks reisil olles tööasjadega kursis olla, on Outlook 2010-le lisatud võimsad e-posti, ajakavahalduse ja tööülesandeloendi tööriistad. Ühes sisendkaustas saab hallata mitme meilikonto sõnumeid. MS Outlookil on ka nn nutitelefoni rakendus Outlook Mobile 2010, millega saab E-maile vahetada ka väljaspool kontorit. MS Word programm võimaldab teha professionaalseid dokumente kui ka koolitööd. Excelile on lisatud valmismallid mis lihtsustavad töö koostamist, nt eelarveid jms. Selle programmiga on lihtne hallata rahaasju sest see sisaldab andmeanalüüsi tööriistu. OneNote 2010 on keskne koht, kus saab hõlpsalt korraldada olulist infot alates koosolekute
kohta Reklaamile klikkimiste arv (CPC, Cost per click) Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaamil klikitakse Reklaamist tingitud reaktsioonide hulk (CPA, Cost per action) Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaami kaudu lehele sisenenud kasutaja veebilehel mingi tegevuse (nt. ostu) teeb 36. Mis on peamised ohud kontekstilise reklaami võrgustikus reklaamides? Kas neid on võimalik vältida? Kuidas? 37. Miks on andmebaas turunduses oluline? Andmebaas koondab info potentsiaalsete klientide ja nende huvide kohta. Samuti talletatakse sinna info turundustegevuse kohta (kellele millist infot saadetud on, millises faasis on kliendiga suhtlus, millistel põhjustel on klient loobunud toodete ostmisest või miks müük on ebaõnnestnud). Andmebaas aitab analüüsida turundustegevust ning võimaldab ka juba olemasolevatele klientidele pakkuda just nende huvidele vastavaid tooteid ja teenuseid. 38
..................................................................................................................................................... 11 Millised probleemid tekivad piltides, videotes ja tihti ka Flash-lahendustes peituva info kasutamises otsimootorile optimeerimise seisukohast? Kuidas seda lahendada? ..................................................... 11 Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad? 11 Miks on andmebaas turunduses oluline? ................................................................................................... 12 Mida peab ettevõtte turunduse andmebaasi planeerimisel silmas pidama? ......................................... 12 Millistest kanalitest on võimalik andmebaasi andmeid koguda? Ettevõttesiseselt? Ettevõtteväliselt? ...............................................................................................................................................
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim
lubaduse andmine, lubaduse täitmine, konkurentsis püsimine, konkurentidest ette jõudmine. (Sihilikult on jäetud välja ―saada tarbija ostma‖ – seda seetõttu, et kaudselt on see igasuguse turundustegevuse eesmärk, kuid blogosfääris tuleb müüki tehes olla väga ettevaatlik.) 23 4.1. Koduleht 4.1.1. Mis on koduleht? Koduleht ehk kodulehekülg ehk veebileht on organisatsiooni kodu internetis – umbes nagu kontor või esinduspood reaalses maailmas. Kodulehekülg on tänapäeval organisatsioonile ja/või kaubamärgile peaaegu kohustuslik – eriti noorema põlvkonna puhul esineb suhtumist “kui sind ei ole internetis, ei ole sind olemas”. Igal juhul lisab kodulehekülg – eriti kui see on hästi teostatud – usaldusväärsust ning garanteerib, et suurem hulk huvilisi ja potentsiaalseid kliente leiab tee
· Varade spetsifitseerimine - ülevaade kõigist varadest, mida kaitsta üritame (pikk nimekiri vms): nimekiri süsteemidest, andmebaasidest, protsessidest; Y2K probleemi uurimise käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase
Kõik kavad peavad olema terviklikud (olulised punktid ei tohi välja jääda) ja mugavad lugeda. Korduvate peatükkide tekst peab olema erinevatesse kontekstidesse sobiv. 5 Käesoleva projektijuhtimise elektroonilise konspekti loomise aluseks on võetud Hannafin ja Peck pisut täiendatud mudel. Analüüs Planeerimine Arendus Rakendus Evalvatsioon (George Washington University 2002) Erinevatest mudelitest sai valitud just see tema lihtsuse tõttu. Töö autorile meeldis ka, et tulemuse hindamine toimub pidevalt kogu protsessi käigus, mitte ainult lõpus. Lähtudes sellest mudelist on magistritöö jagatud kolme ossa: 1. analüüs sisaldab sihtrühma, ainevaldkonna ja erinevate lahenduskäikude uurimist; 2
Interneti-faile ning blokeerida juurdepääsu sobimatule materjalile. Klõpsake nuppu Start, käsku Juhtpaneel, linki Võrgu- ja Interneti-ühendused ning linki Internetisuvandid. Interneti-suvandites saate muuta Internet Exploreri sätteid, kuid mitte muude veebibrauserite sätteid. Veebisaidi lisamine lemmikute loendisse Kui leiate veebisaite või -lehti, mis teile meeldivad, saate need lisada oma lemmikute loendisse, kust neid on hiljem lihtne leida. Leidke ja kuvage veebileht, mille soovite lemmikute loendisse lisada. Klõpsake Internet Exploreris menüü Lemmikud käsku Lisa kausta Lemmikud. Nimetage veebileht dialoogiboksis Lisa kausta Lemmikud ümber või jätke nimi samaks ning klõpsake nuppu OK. Veebileht lisatakse lemmikute loendisse ja kuvatakse, kui klõpsate menüüd Lemmikud. 15 Hiljuti külastatud veebilehe otsimine Klõpsake Internet Exploreri tööriistaribal nuppu Ajalugu
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
..................... 38 5. Teine realisatsioon............................................................................................38 5.1 Lahendatud ülesande kirjeldus................................................................... 38 5.2 Kasutusjuhend.............................................................................................39 5.3 Realiseeritud osade tekstid......................................................................... 40 5.3.1 Launcher - rakenduse käivitamise eest hoolitsev klass ...................... 40 5.3.2 Question kasutajaga küsimuste küsimise ning vastuste korjamise osas interakteeruv klass................................................................................ 41 5.3.3 Reeglibaas reeglite tekste sisaldav fail............................................. 42 6. Teise realisatsiooni testimine............................................................................54 6.1 Testitulemused.........
(e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus mõne rakenduse korral on äärmiselt tähtis, et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel //////
instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus – mõne rakenduse korral on äärmiselt tähtis, et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel //////
Esmase hinnangu andmisel lähtutakse Selenium IDEi abil ja käsitsi tehtud testidest. Raamistik Selenium on vabavaraline veebilehitsejate kasutuse automatiseerimiseks loodud tööriistade kogumik. Seleniumi peamine kasutusala on veebirakenduste testimine, kuid sellega saab automatiseerida ka erinevaid administratiivseid tegevusi – näiteks vormide täitmine. Selenium IDE (integreeritud programmeerimiskeskkond) – veebilehitseja Mozilla Firefox lisana loodud tööriist, mis oskab lindistada veebis teostatavaid toiminguid ja konverteerida need Seleniumi käskudeks. Alljärgnevates tabelites on kokkuvõte funktsionaalsetest vastuvõtutestide tulemustest. Piltidel on välja toodud testimise tulemused. Test Testi tulemus TEST-F1 ÕNNESTUS TEST-F2 ÕNNESTUS TEST-F3 ÕNNESTUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
