Inimese looteline areng (1)
INIMESE LOOTELINE
ARENG
Viljastumine on munaraku ja seemneraku
ühinemine.
Pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel
kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub
loode ehk embrüo.
Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40
nädalat ja sellel ajal toimuvad uue areneva
organismiga järgmised muutused:
1 raseduse nädal: Viljastatud munarakk liigub
emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul
korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar
emaka seina külge.
2 raseduse nädal: Rakkude kobarat nimetatakse
idulaseks; rakkude paljunemine jätkub
3 raseduse nädal: Moodustuvad skeleti ja
närvisüsteemi algmed
4 raseduse nädal: Idulase pikku on 3 mm ja ta ei
sarnane veel inimesega
5 raseduse nädal: hakkab loote süda lööma,
areneb aju, südameveresoonkonna ja
närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on
moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on
loode nähtav.
Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline.
Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast
selgroog.
Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja
platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid
ja hapnikku.
6 raseduse nädal: loode 5 mm pikk. Keha hakkab
õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On
märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas
ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem
arenevad silmad, suu ja kõrvad.
Beebi süda lööb 140150 korda minutis.Hakkavad
moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja
pärast oma esimesed liigutused.
Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja
areneb kuni sünnituseni.
7 raseduse nädal: Loode on ligi 79 millimeetrit pikk.
Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige
paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad
täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib
võime tajuda puudutust.
Tillukestes labades, millest arenevad jäsemed,
hakkavad moodustuma luud. Peamised organid
(süda, neerud, maks, kopsud ja pankreas) on
moodustunud ning arenevad edasi. Moodustuvad
beebi esimesed punaverelibled.
Lootel on veel ,,saba
8 raseduse nädal: Loode on ligi 3 sentimeetrit
pikk. Moodustunud on kõik peamised siseorganid
(kuigi nad arenevad jätkuvalt edasi kogu
raseduse jooksul). Süda lööb korrapäraselt, seda
võib näha ultraheliuuringul. Moodustunud on
esimesed veresooned ja vereringe.
Moodustuvad sõrmed ja varbad, käed on
pikemaks kasvanud, silmi katavad silmalaud,
arenenud on õlad ja põlved, moodustub sisekõrv
(tasakaalukeskus).
9 raseduse nädal: Loode on ligi 4 sentimeetrit pikk.
Jäsemed on arenenud ning sõrmed ja varbad eristatavad.
Pea moodustab ligi poole loote kogu suurusest. Närvide
ühendused saavad alguse peaajust.
Moodustunud on ülemine huul. Suu, nina ja ninasõõrmed
on paremini eristatavad. Töötavad neerud loode hakkab
urineerima.
Peamised liigeste ühenduskohad: õlad, küünarnukid,
randmed, põlved ja hüppeliigesed toimivad, võimaldades
lootel oma jäsemeid liigutada.
Süda on jagatud neljaks kambriks, arenevad
südameklapid.
10 raseduse nädal: Loote keha hakkab peale järgi
kasvama ning loode näeb juba päris inimese moodi
välja. Sel nädalal kaob saba. Luustik on küll esialgu
kõhreline, kuid võtab oma õiget kuju. Hakkavad
moodustuma välissuguelundid
Järgmise kolme nädala jooksul kasvab loode üle kahe
korra pikemaks. Iga päevaga ilmub kehale üha uusi
väikseid detaile nagu sõrme ja varbaküüned.
Sõrmed on täielikult eraldunud. Jalad kasvavad
pikemaks. Beebi neelab lootevett.
Selgroog on selgelt läbi pärgamentõhukese naha
näha
11 raseduse nädal: Loode suudab avada suud ja
keel on välja arenenud, moodustunud on
munandid või munasarjad. Osad luud hakkavad
tugevnema. Kuna sõrmed on eraldunud, suudab
loode varsti käsi rusikasse pigistada. Beebi
liigutab aktiivselt käsi ja jalgu, mida rohkem ta
areneb, seda aktiivsemaks muutub.
Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab
aeglustuma.
Areneb haistmis ja maitsmismeel, mistõttu
tunneb ta varsti esimest korda maitset.
12 raseduse nädal: Loode on ligi 8 sentimeetrit
pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Kopsud
arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed
hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil
on tekkinud imemis ja neelamisrefleks.
Arenevad närvirakud, mistõttu on loode
võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on
tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad
piimahammaste alged.
13 raseduse nädal: Beebi näeb üha rohkem
inimese moodi välja. Pea ei ole enam nii suur
.Lootel on olemas kõik luud ja lihased.
Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on
täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele
lähemale. Kehale hakkavad karvakesed
kasvama. Soolestik on nabaväädi ümbert
eemaldunud ning loote kõhtu sopistunud. Beebi
igemetes on välja arenenud kõik kakskümmend
piimahammast.
Beebi oskab naeratada.
14 raseduse nädal: Lootel tekivad juuksed. Nahk
on õhuke, punakas, kortsuline, kaetud
karvakestega ning rasutaolise lootevõidega.
Pea kasvab nüüd kehast kiiremini. Selle nädala
lõpuks on loote käed kehaga proportsionaalseks
kasvanud, jalad kasvavad veel edasi. Beebi
liigutab aktiivselt pead, käsi ja jalgu. Kael
kasvab pikemaks ja lõug ei toetu enam rinnale.
15 raseduse nädal: Beebi kasvab kiiresti, jalad
kasvavad kätest pikemaks ja käed on
liikuvamad. Küünarnukkidest ja põlvedest liigub
beebi nüüd paremini. Moodustuvad
rasunäärmed. Moodustunud on väikeaju ja
selgroog.
Nahk on väga õhuke, veresooned paistavad läbi,
keha katavad karvakesed. Kui lapsel on
tumedate juuste geenid, siis hakkavad need
praegu tootma tumedat pigmenti.
16 raseduse nädal: Loode on kuni 16 sentimeetrit
pikk ning kaalub ligi 100 grammi. Tal on nii
aktiivseid kui passiivseid ehk magamise
perioode.
Käte ja jalgade liigutused muutuvad
koordineeritumateks ja jõulisemateks. Pea on
püstisem ning beebi oskab seda pöörata. Käed
ulatuvad kokku ja jalad on paremini arenenud.
Silmad on üksteisele lähemale liikunud, ning
kuigi nad on veel kinni, on beebi võimeline neid
juba liigutama.
17 raseduse nädal: Loode kaalub platsentast
rohkem. Kuigi kõrvad ei ole veel välja arenenud,
kuuleb ta helisid. Beebi oskab haigutada.Beebi
naha alla rasvkudet koguma. Vereringe on välja
arenenud ning nabanöör muutub tugevamaks ja
paksemaks, et täita beebi kasvavaid vajadusi.
18 raseduse nädal: Beebi kehal on kaks kihti
nahka: marrasknahk ja nahaalune kude.
Veresooned paistavad ikka läbi naha. Luud
tugevnevad. Kõrvad on peaaegu oma kohale
liikunud. Keha katab lootevõie. Beebi oskab
põtkida, neelata ja magada.
20 raseduse nädal: Loode on 25 sentimeetrit pikk
ja kaalub ligi 300 grammi. Tema liigutused
muutuvad jõulisemaks ning neid peaksid nüüd
ka esmarasedad tundma. Süda lööb umbes 140
korda minutis. Kõrvad on välja arenenud .Loode
harjutab hingamist, kuigi kopsud pole välja
arenenud. Beebi harjutab ka neelamist, mis on
seedesüsteemile hea.
21 raseduse nädal: Loode kaalub ligi 450
grammi, on umbes 26 sentimeetrit pikk ning
võtab järgnevatel nädalatel jõudsalt kaalus
juurde. Praegu on ta veel kõhna, sest rasvkudet
on vähe.
Kasvavad kulmud ja ripsmed. Beebi liigub
lootevees aktiivselt ringi ning magab kindlatel
aegadel.
23 raseduse nädal: Loode kaalub ligi 550
grammi. Veresooned kumavad läbi kortsulise
naha, andes väikesele kehale punakat tooni.
Sõrmedele kasvavad küüned.
Beebile meeldib väga imeda ning ta teeb seda
alati, kui sõrm suhu satub. Areneb tunnetusmeel
ning beebi teeb erinevatel maitsetel vahet.
Kuulmine teravneb .
25 raseduse nädal: Beebi jätkab kiiret kasvamist.
Areneb selgroog ning kopsude vereringe.
Ninasõõrmed hakkavad avanema ning luud
muutuvad tugevamaks. Aju kasvab. Beebi keha
ja pea on proportsioonis. Uuringute kohaselt
eelistavad beebid praegu teistest maitsetest
enam magusat.
27 raseduse nädal: Beebi lõug on ümaram ning
jalalaba suurus on umbes 2 sentimeetrit.
Kehaproportsioonid sarnanevad enam
vastsündinule, kuigi beebi nahk on veel
kortsuline. Beebi oskab silmi pilgutada.
28 raseduse nädal: Beebi kaalub ligikaudu 1
kilogramm ning on 35 sentimeetrit pikk. Kui ta
praegu sünniks, on intensiivravi abil tõenäosus
ellu jääda üheksa kümnele.
Imemise harjutamine võib beebi luksuma ajada.
Beebi reageerib valgusele silmade pilgutamisega.
30 raseduse nädal: Beebi pea katavad nüüd
juukseid. Kopsud on välja arenenud ning praegu
sündides saaks laps ise hingamisega hakkama.
Kui seni oli beebi aju sileda pinnaga, siis nüüd
ilmuvad aju pinnale iseloomulikud käärud.
Hakkab moodustuma rohkem ajurakke. Beebi
muutub ümaramaks ning nahk ei ole enam
kortsuline. Laps keerab end varsti pea alaspidi.
31 raseduse nädal: Beebi kaalub umbes 1,6
kilogrammi, on 39 sentimeetrit pikk ning kasvab
kiiresti. Suurema osa ajast ta magab ja näeb
und.
Seedetrakt on peaaegu välja arenenud. Pealuu on
pehme ega ole kinni kasvanud. Sündides liiguvad
pealuud vaheliti, võimaldades nii beebi peal
sünnitusteedest läbi tulla.
32 raseduse nädal: Beebi kaalub umbes 1,8
kilogrammi ning on 40 sentimeetrit pikk.
Platsenta kaalub ligi 380 grammi.
Beebi reageerib temperatuuri muutustele .
Tänu väljaarenenud kopsudele ja tugevale
immuunsüsteemile jääb 90 protsenti sel nädalal
sündinud lastest ellu.
Selleks ajaks on beebi tavaliselt end pea alaspidi
keeranud.
34 raseduse nädal: Beebi kaalub ligi 2,2
kilogrammi. Tema nahk on roosakas ning
karvakesi ja lootevõiet jääb vähemaks. Beebi
oskab kindlalt haarata.
Sõltumata beebi silmade tulevasest värvist on
need praegu sinised.
36 raseduse nädal: Beebi on täiesti välja
arenenud, luud (peale pealuu) on tugevnenud. Ta
on umbes 45 sentimeetrit pikk, kaalub 2,5
kilogrammi, pea läbimõõt on ligi 9 sentimeetrit.
40 raseduse nädal: Loote pikkus 460 kuni 540
mm ja kaal 2600 kuni 3800 g. Loote elundid on
omandanud vajalikud mõõtmed; nende nahk
kattub lootevõidega.
Powerpoint inimese lootelise arengu kohta. Loote areng erinevatel rasedusnädalatel.
Sarnased õppematerjalid
15
docx
Loote areng, kogu rasedusperiood
rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval
teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse
jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi
ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja
harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada.
Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest
ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul
nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida
nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide
tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi
22
doc
Loote areng
· 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani.
· 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani
(sünnituseni).
VILJASTUMINE
Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism
saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel
paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on:
viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha
laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab
aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka
limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt.
LOOTE ARENG
1.-3. NÄDAL
Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40
nädalat kestev loote areng
7
doc
Raseduse referaat
jõuab munarakku sisse vaid üks. Kui see juhtub, ühineb seemneraku peaosa munaraku
tuumaga ning munarakk püstitab otsekohe enda umber keemilise barjääri, et takistada
teisi seemnerakke endasse tungimast.
Teekond emakasse
12-20 tundi pärast munaraku viljastumist hakkab moodustunud rakk poolduma,
reprodutseerides samal ajal oma DNA-d. Pooldumine jätkub kiiresti ja selle ajal liigub
rakkude kogum emaka poole, kus loode hakkab arenema.
Lapse areng emakas
1. nädal: Ema
Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks
trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast.
Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase
menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev.
3. nädal: Ema
Pärale jõudnud seemnerakul tuleb kõigepealt läbi tungida munarakku ümbritsevast
kõvast membraanist. Kui seemne- ja munaraku tuumad liituvad, moodustub loote
17
docx
LOOTE ARENG ÜHEKSA KUU JOOKSUL
Hakkavad kasvama küüned, tekivad sõrmejäljed. Nina ja
huuled on täiesti välja arenenud. Lapse pea on kehaga sama suur. Juuste kasv
3
algab. Võimalik teha kindlaks sugu. Suu sisemust katavad maitsmispungad. Algab
täielik soolestiku töö. Esmane ensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest koosnev
väljaheide. Loode on peaaegu ülekeha tundlik õrnadele puudutustele. Tekib
imemisrefleks. Põskedele ladestuvad rasvavarud, algab hammaste areng. Loode on
saavutanud virsiku suuruse. Loote sisikond ei arene enam nabanööris, vaid liigub
õigesse kohta lapse kõhus. Loote kaal tõuseb platsenta hulga tõttu, hakkavad
arenema vokaalsed akordid.
3. TEINE TRIMESTER
14.-16. nädal
4
Loote kael pikeneb ja ta on võimeline seda rohkem püsti ajada. Lisaks juustele
hakkavad kasvama kulmud. Nahk on õhuke, kaetud karvade ning rasuse lootevõiga.
15
21
pptx
Loote areng
Loote areng
Esimene etapp
● Raseduse 1. nädal.
● Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul
korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge.
● Beebi eostamiseni on jäänud veel umbes kaks nädalat.
Teine etapp
● Raseduse 2. nädal.
● Rakkude paljunemine jätkub.
● 24 tundi pärast eostamist on embrüo kiiresti kasvavate rakkude kogumik.
● Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks.
● Viljastus ei pruugi olla juhtunud.
Kolmas etapp
● Raseduse 3. nädal.
● Moodustuvad skeleti ja närvisüsteemi algmed.
● Idulane saab toitained munarakku talletatud toitainetest.
● Idulane ehk embrüo on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja
loode.
● Esimene visiidil naistearsti juurde kinnitatakse ultraheli või emaka suuruse
hindamisega raseduse olemasolu ning tehakse emale erinevaid uuringuid, nt
vereanalüüs ning PAP test.
Kromosoomi- ja geenihaiguste testid
● Beebiootel naisel on võimalik a
17
ppt
Raseduse kulg
Raseduse kulg
Mis on rasedus?
· Seisund viljastumise ja
sünnitamise vahepeal
Raseduse algus, kestus
· Algab viljastumisega
· 40 nädalat
· 5% enneaegselt
· 10% hiljem
Rasedu se kulg
Embrüo, 2-8 nädal,
rakust areneb 3 cm
pikkune loode
Loode, alates 3.kuust-
sünnihetkeni.
1.kuu
Rakk pesastub
Tekib platsenta
Emal võivad esineda
menstruatsioonieelsed sümptomid
(krambid, tujukõikumised)
Embrüo seemnesuurune
2.kuu
Emal suurenenud söögiisu,
Hommikune iiveldus,
Väsimus,
Rinnad suurenevad
Embrüo vaarikasuurune
tal arenevad ajurakud, süda juba lööb,
varbad ja sõrmed arenevad lahku
3.kuu
Emal võib esineda uimasus, gaasid,
väsimus
Loode ploomisuurune, kuu lõpus
greibisuurune
Tal arenevad suguelundid, luud, hambad
Loode toodab hormoone, uriini,
seedemahlu, valgeid vereliblesid
4.kuu
Kasvavad juuksed ja sooline erinevus on
märgatav
Loode 2025 cm pikk
Kaalub
10
docx
Loote areng
Loote areng
Rasedus kestab 9 kuud, on selle pikkuseks täpsemalt võttes 40 nädalat ehk 280 päeva, mis
jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase
menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik
viljastumine üldse aset leidis.
3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast
On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud.
Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas.
4. nädal
Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning
seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta
(tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund,
emakook).
Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad
moodustama nahka, lihaseid ja veresooni.
5. nädal
11
odt
Arengupsühholoogia referaat
iseenesliku katkemise oht. Rinnad võivad muutuda tundlikumaks ning näivad pingul. Rindadest
võib erituda ka vähesel määral piima. Emaka kasvamise tõttu võib tunda alakõhus
ebamugavustunnet ja nõrka mööduvat valu. [2, lk 17]
13. nädal
5
Loote välimus sarnaneb inimesega, kuid pea on kehaga võrreldes suur ning jäsemed on lühikesed.
Tal on olemas kõik luud ja lihased ning piimahammaste alged. Nägu sarnaneb järjest enam inimese
näoga. [1, lk 33]
14. nädal
Emakas on kasvanud greibisuuruseks. Lootel tekivad juuksed. Nahk on õhuke, punakas, kortsuline,
kaetud karvakestega ning rasutaolise lootevõiga. Ta liigutab aktiivselt oma pead, käsi ja jalgu. [1, lk
33]
15. nädal
Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need nüüd tumedat pigmenti tootma. [1, lk 33]
16. nädal
Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 100-120 grammi. Tal on nii aktiivseid kui ka
passiivseid (magamise) perioode. [1, lk 34]
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid