Edukam oli Kitzberg aga draamas. Oma kirjanikunimele Kitzberg Viljandis midagi ei lisanud. ,,Punga Mart" ilmus alles pärast tema lahkumist Viljandist ja teised näidendid jäid veel aastateks käsikirja. 1894. aasta kevadel asus Kitzberg kontoristina teenistusse Daugavpilsi lähedale piirituse- ning pärmivabrikus. Kitzbergi töötingimused seal olid mugavamd kui kunagi varem. Vaimseid virgutusi ei saanud võõrsil viibiv kirjanik kusagilt, aga ometi vajs ta alati kedagi, kes eeskuju või nõuga teda oleks toetanud. Ja nii jäi tema selleaegne toodang napiks. Peale mõne tähtsusetu tõlje ja visandi on neist aastaist arvestatavad vaid vesteline ,,Rahvuslik" ja ulatuslikum külajutt ,,Püve Peetri riukad", mis mõlemad ilmusid ,,Postimehes". Kitzbergi isiklik elu oli küll mugav kuid vabrikuperemeeste vahetuse tõttu muutnud olud sundisid teda nelja aasta pärast jälle uut kohta otsima. Selle leidis Kitzberg Riias vagunivabrikus, kuhu ta 1898
Kas Tiina on võitja või kaotaja? Selles jutustuses mina tahaksin öelda seda et Tiina on nii kautaja kui ka võitja, sest Tiina ju oli tugev inimene tegelikult üksinda metsa minna, kuid siiski teda millegipärast ei hoolitud.Inimesed ei saanud lihtsalt aru et ta pole mingi hunt, kuid kõik klappis sellega mida nag mõtlesid.Inimesed on karmid ja see ongi inimeste miinus, et nad ei usu inimesi. Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma Tammaru perekonda, kes on võtnudm ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps söötnud ja üles kasvatada
kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Realistina näitas Kitzberg hallparunite ülbust ja kehvade inimeste kõrvalesurutust, kuid autori üldine suhtumine oli seejuures lepitada püüdev või idüllilis-humoristlik. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas, Ta keskendus sellal peaaegu täielikult näitekirjandusele, mida stimuleeris kirjaniku tihe koostöö teatri direktori ning näitejuhi K. Menninguga. Tema loomingu kõrgpunkt oli 40-50. aastasena. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus.
Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Ta oli Eesti draamakirjanduse üks rajajaid. Realistina näitas Kitzberg hallparunite ülbust ja kehvade inimeste kõrvalesurutust, kuid autori üldine suhtumine oli seejuures lepitada püüdev või idüllilis-humoristlik. Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. Ta keskendus sellal peaaegu täielikult näitekirjandusele, mida stimuleeris kirjaniku tihe koostöö teatri direktori ning näitejuhi K. Menninguga (http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm). Kitzbergilt
kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts
Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikkalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud.
1855 1927 Varasem looming jutud(memuaarilised) ,,Veli Henn," ,,Hennu Veli," ,,Maimu"(Romantism ja realism) Hilisem looming algab küla nõudlike jantidega. Teema kihistumine ja karsklus. ,,Tuulte põõrises"(1906). Siis rajati ka Vanemuise uus teatri hoone. Kutselise teatri rajamine. Tegevus toimub maal. Inimkarakteri psüholoogiline kujutamine. 70- nd hästi peale. ,,Tuulte Põõris" näidendite võistluse võitja. Kitzbergi näiendite tipp 1912 ,,Libahunt" klassikaline draama. Tegevus toimus 18- saj Eestis. Päris orjuse mõttelaad. Teine tipp teos oli ,,Kauka Jumal"(1912) lavale 1915. ,,Libahunt" Osades: Tammaru peremees ja perenaine Nende poeg Margus Nende kasutütred Tiina ja Mari Sulased Jaanus ja Märt See on Kitzbergi näitekirjandusliku loomingu tipptulemus. Rahvapärimuslikule
Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad, lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I
Kõik kommentaarid