"Stepihundi" ja "Fausti" võrdlev analüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Stepihunt - Herman Hesse

kuid temagagi kohtub harva ja selleks, et koos olla mõni tunnike. Peale viimase sõbra kaotust (professor) on Harry otsus kindel ­ tuleb minna koju ja käiku lasta habemenuga, enam ei saa oodata, sest pole, mida loota homselt päevalt. Kuid samas on meeletu hirm eelseisva stseeni ees ja nii öös ringi uidates satub ta baari, kus tutvub naisega nimega Hermine, kes justkui tunnetaks ta sisemaailma ja pooluste vahelist võitlust. Harry mõistab, et kaaslannal on ettekujutus stepihundi elust ja olemusest, ning see tundub lohutav. Ta täidab naise soovid, üritab sulada ümbritsevasse keskkonda, õpib isegi tantsima, kuigi varem vihkas seda tegevust. Sisimas Harry imestab, mis vägi Herminel tema üle on, sest ta pole paarilisse isegi armunud. Kuid Harry on leidnud inimese, kes tunneb teda ja tema sisemaailma nii hästi ja selle nimel on valmis leppima uuendustega. Tantsides baaris, tutvub ta kena neiuga, Mariaga, kellest saab Harry armuke.

Kirjandus

4

docx

Hesse "Stepihunt"

muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku – ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema

Kirjandus

12

doc

Carl Hermann Hesse

kaua, kuni ei olda valmis nägema mõtet just neis harvades elamustes, tegudes, ideedes ja teostes, mis sellise elukaose kohal särama löövad." Stepihunt on muutunud oma igatsetud sõltumatuse ohvriks, ta on enesetapjate kilda, seetähendab ta näeb enesetapus reaalset võimalust elust lahkuda ja kõiksust saavutada. Selle võimaluse teadvustamine aitab tal taluda kui tahes suuri kannatusi. Harry Halleris on aga Stepihundi metsikusele ja inimpõlgusele vaatamata alati kohal ka inim ­ kodanlik pool, mis otsib parajust, väldib äärmusi, püüab säilitada mina. Traktaat mõistab kaasaegse kodanluse mugava eksistentsi hukka. Vaid tugevamaid kunstiinimesed suudavad end kodanlusest täiesti lahti rebida, ,,leiavad absoluuditee ja saavad imeteldaval viisil hukka", saavutavad igaviku, teised, kes jäävad kodanlusega seotuks, saavad edasi elada huumori abil

Kirjandus

5

doc

Stepihunt

,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele ­ mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta läks kõrtsi ning sealt tulles ei leidnud enam silti ega väravat. Möödamin

Kirjandus

2

doc

Stepihunt

Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,reaalse ja irreaalse vahel, pid

Kirjandus

3

doc

Stepihunt kokkuvõte

Stepihunt Hermann Hesse Tegevuspaik ja aeg: 1920ndate Saksamaal. Tegelaste iseloomustus: · Harry Haller ­ Üksik härra, kes peagi saab 50-aastaseks. Rändab linnast linna, raha saab ta dividendide arvelt. Liigagi tõsine, kahtluste, maailmavalu, ängi, spliini käes kannatav. Väga haritud mees, kes oli kunagi tavaline kodanlane, nüüd inimesi vältiv erak. Usub sügavalt oma isiksuse duaalsuses. Ta on avaldanud patsifistlikke artikleid, mistõttu teda halvustatakse ajalehtedes, mis pooldavad sõda. · Hermine ­ Kurtisaan, kes on oma isiksuselt küllaltki vastandlik Harryle. Rõõmus, lõbus, salatsev, impulsiivne, ei võta kõike liiga tõsiselt. Näeb Harry küllaltki hästi läbi. · Pablo ­ Nooruslik saksofonimängija, kes on täie hingega andunud muusikale. Väga lõbus ja ei võta elu liigtõsiselt. Harryle tundub, et noorm

Kirjandus

8

doc

Faust 1. osa kokkuvõte

nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib. Fausti

Kirjandus

4

docx

Goethe “Faust”

1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast

Kirjandus

Kommentaarid (0)