Descartes: „Arutlus meetodist“ (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Descartes : „Arutlus meetodist“

Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele , niisiis teadmised tulenevad meist endist.

Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul tarvitseb oma olemuse määratlemiseks vaid sellest mõelda, teise argumendi puhul väidab Descartes, et meie kui ebatäiuslike olendite olemus sõltub täiuslikust Jumalast.

Mina olemus seisneb mõtlemises, seda tõestab ka paratamatult enda eksistentsis kahtlemine. Meie olemus ehk loomus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja eksistentsiks kohta ning ei ole millestki sõltuv. Descartes nimetab seda hingeks ja hing ei saa olla keha, hing on iseseisev, kehast täiesti erineb ja kui pole keha, siis hing on ikkagi see, mis ta on.

Me tajume ennast kahtluse tõttu ebatäiuslikena. See annab alust uskuda , et eksisteerib midagi täiuslikku kuna vähem täiuslik on täiuslikuma tagajärg. Lisaks oleme me teadlikud oma ebatäiuslikest omadustest, järelikult on keegi need meile omandanud , sest kui me ei sõltuks kellestki, oleksime meie ise täiuslikud ja kõikvõimsad.
Descartes: „I Meditatsioon “

Senini on kõike tõeseks peetud kuna kõik teadmised võetakse meie meelte abil vastu ja me ei kahtle nendes kuna oleme arvamusel, et meie enese meeled meid ei peta ehk usaldame oma meeli liialt. Tegelikkuses petavad meeled meid mõnikord ning seetõttu tuleks meelte teel vastu võetud tões alati kahelda.

Kahelda ei saa me selles, kuidas me tunnetame iseennast , praegu, siin, sel hetkel. Väita, et ma pole siin, kus ma olen, vaid kuskil mujal oleks hullumeelne ja ebaloogiline. Samas ei suuda magav inimene eristada unes - ja ärkvelolekut ning võib tajuda end olevat ärkvel. Me võime tões kahelda kuna meil puudub kontroll selle üle, kuidas me enda olekut tunnetame või tajume.

Paljud asjad, mida me unes näeme või tunnetame ei pruugi paika pidada, kuid võivad sellegipoolest olla vormitud tõeliste asjade sarnaselt ja nii nagu ei kahelda tõelistes asjades ei ole põhjust ka neis kahelda. Loodusteadused vaatlevad mitmeid asju liidetuna, mis ometi ei anna ühte tervikut ja on seetõttu raskesti mõistetav.

Matemaatilised tõed on Descartes’i jaoks kaheldamatud kuna järgivad kindlaid mõtlemisele omaseid reegleid. 2+3=5, sest meie endi poolt loodud reeglid ütlevad nii ja see on kõikidele üheselt arusaadav. Kahtlust äratab aga Jumala olemasolu, nimelt võib Jumal olla loonud hoopis vastupidised reeglid, mille vastu me armastame eksida.

Kui Jumal poleks kõikhea poleks ta inimestel esiteks sündidagi lasknud. Maailmas valitsev kord aga võimaldab meil tõde teada saada ning asju tõeselt tajuda, Jumal hoidub meie petmisest see annab omakorda vaidlematult tõestust Jumala headusest. Samas võib aga Jumal olla väga osav petis , luues pettekujutelma kogu meid ümbritsevast, seades nii kahtluse alla meie endi eksistentsi. Kuna kõikhea jumal on meid loonud nii, et me ei eksiks, juhtub seda mõnikord siiski ja see tekitabki inimestes segadust tõelise tõe tunnetamisel kui ka reaalsusel ja unenäol vahet tegemisel.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaigas Õppematerjali autor

Sisaldab Descartes'i Arutlust meetodist ning I Meditatsiooni, esimese hinne pluss sulgudes, teise eest pluss ringis, kokku pluss. Vigu esines põhiliselt "Arutlus meetodist" 1. ja 4. punktis

Descartes Filosoofia Margus Mägi Descartes Arutlus meetodist

Sarnased õppematerjalid

docx

Filosoofia kodutöö: meditatsioonid, arutlus meetodist

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega.

Filosoofia

doc

Descartes

Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui

Filosoofia

docx

Descartes, Arutlus meetodist (Teadmine)

Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja,

Filosoofia

doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 4 Descartes - Arutlus meetodist

Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138)  selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta

Filosoofia

odt

Rene Descartes

Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel

Filosoofia

doc

Descartes, R. Arutlus meetodist. 4. osa

1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt.

Filosoofia

doc

Rene Descartes

Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese

Filosoofia

doc

Descartes’i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast“

Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest.

Õiguse filosoofia

Rohkem sarnaseid