AVICENNA (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Islami meditsiin keskajal

leetritest ja rõugetest. Ali ibn Abbas al-Majusi ,,Täielik raamat meditsiinikunstist" oli Razi tööst lühem ja süstemaatilisem. Tähtis suurkuju islamimeditsiinis on ka Abu al-Qasim al-Zahrawi, keda peetakse kaasaegse kirurgia isaks. Tema tähtsaim teos on ,,Kitab al-Tasrif" (,,Book of Concessions", "Möönduste raamat"). See on suur 30. köiteline teos, avaldatud aastal 1000pKr. Seal on ta kirjeldanud ka mitmeid uusi instrumente. Kuulsaim islami arst on ilmselt 11. sajandil elanud Avicenna (Ibn Sina), keda peetakse kaasaegse meditsiini üheks isaks ja Hippocratese ning Galeni järel kolmandaks maailma tähtsamaks arstiks. Tema tähtsamad tööd on: ,,Meditsiini kaanon", mis jäi meditsiini õpikuks sajanditeks ja ,,Raviraamat". Avicenna panus meditsiini oli eksperimenteerimise ja kvantifitseerimise sisseseadmine füsioloogia õpetuses. Teda peetakse ka nakkushaiguste nakkusliku iseloomu avastajaks ja ravimite tõhususe testide loojaks. Veel omistatakse talle

Ajalugu

8

docx

Kuld ja alkeemia

Elva Gümnaasium ,,Kuld ja alkeemia" Referaat keemiast Marete Hüdse 9.A klass 2012/2013 õppeaasta Sisukord 1. Kuld.................................................................................................................................3 1.1. Kulla kasutusalad.....................................................................................................5 1.2. Kulla hind 2. Alkeemia.........................................................................................................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.............................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad............................................................................

Keemia

12

doc

Meditsiini ajalugu konspekt

meditsiini suure jälje. Informatsioon levis kaubandusega. Haiglad ja meditsiini koolid. 754 aastal Bagdadis esimene apteek. Hiljem levis Euroopasse. Hippokratese ja Kaleose tõlked tuntud. Bagdadi haigla asutaja usbekk Al-Razi e. Razes. Võttis kasutusele vati ja erilise riista, kuidas eraldada silmast võõrkeha. Looduslikud ravimid. Gazu ibn Abbaro ­ valitsejate raamat, soovitas ravimeid loomade peal kasutada. Abu-Ali-ibn-Hussein-ibn-Abdullah-ibn-Sina e. Avicenna. Sündis 980 aastal Huharas, taidsik. Elu seiklusrikas, õuearst, vesiir, vang. Oli imelaps: 5 aastaselt omandas teadmisi, 10 aastaselt vuristas Koraani peast. Õppis rehkendamist, Aristotelese metafüüsikat. 16 aastaselt arstiteadus. 18 aastaselt tunnustatud arst. Ravis õnnestunult rikast printsi. 1037aastal suri 57 aastaselt. Surmaga seotud legend, et segas kokku 40 eri rohtu 40 erinevas nõus. Õpetas ma lemmikõpilast kuidas manustada

Meditsiini ajalugu

20

docx

Meditsiini ja bioloogia ajalugu

Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid. Haavade raviks kasutati mett ja õli. Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust. Vanad kultuurrahvad tundsid mõnede taimede valuvaigistavat toimet. Taimse päritoluga

Meditsiin

21

docx

Maailmakirjanduse lühiülevaade

Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr ­ 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.­5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid ­ need pandi kirja sajandid hilje

Kirjandus

20

doc

Loogika aine ja ajalugu

araabiamaailmas. Umbkaudu 850. aastaks olid Aristotelese ja Porphyriose peateosed araabia keelde tõlgitud, ning Bagdadi koolkonnas hakati kirjutama loogikaalaseid originaalteoseid. Peamised 9. sajandi autorid olid al-Kindi (805- 873) ja Muslim al-Farabi (873-950). Suure osa Bagdadi koolkonnast moodustasid nestoriaanlikud ja jakobiitlikud kristlased. 1050. aastaks oli Bagdadi koolkond lagunenud, üldse kahanes 11. sajandil loogika populaarsus araabiamaailmas. Erandiks on Ibn Sina ehk Avicenna (980-1037). Erinevalt varasematest autoritest kirjutas Avicenna uurimusi iseseisvate originaaltekstidena, mitte kui kommentaare Aristotelese tõlgetele. Seejuures kritiseeris Avicenna Bagdadi koolkonda Aristotelese pimeda järgimise eest. Avicenna tööd jätkas teoloog al-Ghazali ehk Algazel (1058-1111). 12. sajandi olulisim araabia loogik oli Hispaanias elanud Ibn Rushd ehk Averroes (1126-1198). Bagdadi koolkonna

Loogika

27

docx

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

rahvusvahelist võrku. 11. sajandil araabia meditsiinitarkused infiltreerusid tasaaegu Euroopasse- eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse. Lõuna Itaalias, Monte Cassionos, töötas munk- Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid. Tänu sellele kasvas välja Salerno meditsiinitraditsioon, mis domineeris keskaeguses Euroopas paarsada aastat. Islami arstid- Avicenna ja Rhazes. Rhadez- 10. Sajand Meditsiini Raamat. Avicenna teosed domineerisid hiljem, pärast Galenose töid, Euroopas. Teoseks nimelt Meditsiinikaanon- kirjeldas, et meditsiin jaguneb kaheks- teooriaks ja praktikaks. Praktika jaguneb samuti kaheks- tervete kehade tundmaõppimine ja tervise säilitamine ning haige keha tundmaõppimine ehk arstlik õpetus. Tervishoiu kunst pidavat seisnema selles, et inimene tuleb viia võimalikult soodsatel tingimustel selliste tingimusteni, milles

Arstiteadus

65

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)