Ajad
muutuvad- inimese loomus jääb samaks
Inimese loomuse
üle on arutletud juba sajandeid. Loomust saab jagada inimlikuks ja
loomalikuks. Tähtsale kohale on enda novellides seadnud loovuse
mees nimega Friedebert Tuglas , kes väljendab inimloomust sümbolite
abil. Tuglase novellides kohtab mõlemat, nii inimlikku kui ka
loomalikku loomust, mis on omavahel tihedalt seotud.
Erinevalt endaga
kogu aeg kooskõlas olevast loomast kujundavad inimlikku olemasolu
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Käty Kuusemets
Õppematerjali autor
Noormees lahkub kodust end otsima, leidma lahtisi allikaid. Ema Neenu ning pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab neid ka reaalselt läbi. Teater elus. Erinevad rollid annavad kogemusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Tagasipöördumine koju. Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja. 9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane (1906-1917), asus põhiliselt Soomes,
Tuglase essee, kus lahkab Vilde loomingut. Tõlked prantsuse luulest, 6 luuletaja loomingut tõlgiti. Baudelaire ,,Raibe" vapustab (see on eeskujuks H. Talviku ,,Laip rannal"). IV ALBUM (1912) ilukirjandusliku poole pealt on oluline Suitsu luuletus ,,Värisevate haabade all" esimene eesti klassikalise vaba värsi näide. Lisaks August Alle, Johannes Vares-Babaruse, Johannes Sempri luuletused. Kirjandusteaduslikult poolelt Tuglase artikkel kirjanduslikest stiilidest. Illustratsioonid väga head. V ALBUM (1915) Tuglase novell ,,Vabadus ja surm", kummaline puänt. Suitsult artikkel, kus annab hinnangu NE tööle. Lahku minemise põhjustavad ühiskondlikpoliitilsed probleemid, lähenev I maailmasõda. Emotsionaalses mõttes tajuvad, et aeg lahku minna. Kirjastus ja ajakiri jätkavad. SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas
poja surm. Haual võõras mees hakkab rääkima. 3. Milles seisneb ootamatu lõpplahendus ehk puänt? ema saab teada, et haiglas polnud pojal midagi rasket viga. Et suured vigastused oli ta saanud mujalt. Ema mõtles, keda ta on oodanud, armastanud, matnud. 4. Mis juhtus selles novellis? (püüa ühe lühikese lausega vastuses kokku võtta novelli sisu) peale sõda jääb inimesest alles vaid vari. On kujutis ja keha, aga pole enam inimlikkust, sisu. Friedebert Tuglas (1886 - 1971) Sündinud Lõuna-Eestis Ahja mõisas. Vanemad mõisateenistujad. Sai hea hariduse. Läks Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima, aga kuna ta oli uuenduslike vaadetega, siis jäi see tal pooleli. 1905 toimus üle Eestiline mässude laine, tsaari võimu vastu ja lõppes mõisate põletamisega. Tuglas oli sotsialistlike vaadetega (vasak), nõudis võrdsust. Ülestõusud suruti igal pool veriselt maha. Tuglas käis mööda maad üleskutsujana, kutsus mässama. Peale mässu
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J
(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade. ,,Popi ja Uhuu", ,,Vari"(+) 32. Vabalt valitud pilet.(+) Pilet number 1 Teaduskirjandu Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised s Iluirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming:
....................................................35 22. Dramaatika olemus..................................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid