ja graafik. Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tihti idealiseeritud. Mehed-Julged, õilsad, ausad ja vaprad.
Juba 20-aastasena oli ta leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ehk naturalism. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe VI poolehoiu. Pärast noore kunstniku tööde nägemist ei lasknud kuningas enam mitte kellegil teisel ennast maalida ning kunstniku osaks sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast, õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest. Ometi säilitas ta lihtsuse ja loomulikkuse ka õuemaalijana. Korduvalt maalis ta väikest prinsessi Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on tema loodud portree julmast paavstist Innocentius X-st. Töö Diego Velazquez Lõunasöök. u. 1617. Pildil on kujutatud lihtrahvast söögilaua taga
perioodil suundub tema huvi üha enam sotsialiseerumise poole. Selles vanuses elavad suurem osa lapsi veel osaliselt muinasjutumaailmas, kus kujutlus ja tegelikkus võivad olla üsna põimunud. Niisiis on nende igapäevaelus olulisel kohal mäng ja sõbrad. Kuna 6-aastased lapsed on juba piisavalt iseseisevad, et mängida ning suhelda teiste lastega, valiksin mina oma uurimismeetodiks vaatluse, sest nii on lastel võimalik olla oma tavalises, loomulikus keskkonnas, mis toob välja siiruse ning loomulikkuse nende käitumises. Ühtlasi ei häiri see ka lapse igapäevatoimetusi. Samuti on lapsed selles eas väga koostöövalmid ning soovivad pigem teha asju koos teistega kui üksi ning vaba mäng on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal. Vaatlust läbi viies tuleks jääda diskreetseks ning mitte sekkuda laste mängule vahele,
· Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaalija · Enamasti kujutab interjööre , tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga · Tegevus piltidel vähetähtis · Karged külmad toonid · Endastmõistetav ruumikujutus · Aknaid kujutab alati vasakul pool
ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse ja pimedana. Mida tõi kaasa endaga renessans? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri.
laulumängude rütmi ning hoolikalt täitma kõik mängud ettetulevad toimingud. Rütm olgu alati selge ja takt üldiselt vilgas, sest elavus ja rõõm vallutavad laste meeled. Laulude viisidele vastav rütmiline liikumine olgu üldiselt ohjatud, näiteks jooks kerge, sammud võimalikult kenad jne. Kunagi ei tohiks olla valjuhäälset laulmist, üksteisest üle karjuda ei tohi. Laulumängudes esinevat mitmekesist meelekujutustegevust juhtigu õpetaja loomulikkuse nõudmatuse ja kauniduse poole püüdvas vaimus. Siis kaovad saamatus, pikaldus ja tehtud olek ning arenevad liigutuste kenadus, tähelepanu ja ilus esinemine. Abi, mida pakuvad sarnaselt õieti juhitud laulumängud laste arendamisele, on suure väärtusega. Laulumängude peasihiks jääb rütmitunde arendamine ning eneseavalduse võimaldamine ja lastes rõõmu ja mõnu äratamine.
Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid. Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist: Sophilos (590580 eKr) Andokides (550525 eKr) Exekias (u. 550525 eKr) Punasefiguuriline stiil: Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika. Vaasitüübid: Rhyton Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, mis ühendasid endas funktsionaalse vormi, kauni dekoori ja tipptasemel viimistluse ning olid ka üheks põhiliseks Kreeka kaubandusartikliks Vahemere äärsetes maades. Vastavalt igapäevavajadustele kujundati välja erinevad nõude tüübid. Näiteks hüdria oli veenõu, kyathose abil mõõdeti veini hulka ja lebest kasutati pesu-ja keedunõuna.
ROMANTISM Oli kooskõlas ROUSSEAU ja HERDERi üleskutsega pöörduda tagasi looduse ja loomulikkuse juurde. Oli kaasa elanud Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis lisas kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimismi ja skepsist. Romanikute protest väljendus pessimismis: nad ei saanud küll muuta ühiskondliku arengu peasuunda, kuid nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õigusepaatos mõjutas tugevasti ühiskonna teadvust. Nt saadi aru, et loodusrahvaste orjastamine on jõhker vägivald. Erinevalt valgustusest levis romantism ka Lääne-Euroopast väljaspoole.
kasvavate taimede lillepottides kasvatamise kunst. "Õige" bonsai kordab looduses kasvava taime proportsioone . Bonsaid võib kasvatada praktiliselt igast puuliigist, sealhulgas ka viljapuust. Vahel elutsevad ühes suures potis koos korraga mitu taimeliiki, ning selline kompositsioon võib imiteerida kas mäenõlva või metsarikast orgu. Bonsai ilmumine kodusesse interjööri toob sinna kaasa metsiku looduse harmoonia ja loomulikkuse. Milles seisneb siis bonsai erinevus tavalisest potilillest? Kui toalilli hinnatakse nende õite või lehtede põhjal, siis bonsai hindamise aluseks on puu kui tervik. Väga tähtis on bonsai kooskõla anumaga, milles see "elab". Taime kõrgus võib kõikuda 5 cm ja 1,5 meetri vahel, kõige populaarsemaks peetakse siiski 38 - 65 cm kõrgust puud. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_keraamika http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaapani_kunst_leilalille.htm http://209
emotsionaalse mälu abil taasloodud möödanik. -väikese inimese pisendamine ja alandamine ühiskonna anonüümsete Uudsus: jõudude poolt. Loobus arendamast korrapärast süzeed; -lõpp: inimliku lootuse ja mõistvuse, võõrandumise ületamise ja Loobus esitamast selgepiiriliselt karaktereid; loomulikkuse sümbol Keskendus tegelaste teadvuse seisundite jäädvustamisele; ,,Protsess"-vähe ruumi lunastuseks, lootuseks ,,Hüppab" jutus olevikust minevikku ja tagasi olevikku; ,,Loss"- tugevasti sümboliseritud on romaani ruum Kiiresti ühest tegevuspaigast teise; Üldist:-peategelased kuuluvad anonüümse ja bürokratiseerunud,
moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis hajutatud valgus abikaasa (lõi ruumilisuse)
Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav. Ta tahab headuse nimel tegutseda ja toimida. Sellest järeldub, et maailmajaatus avaldab eetika arengule soodsat mõju, kuna 5 maailmaeitus muudab eetika olemasolu vaevaliseks. Esimesel juhul võib eetika esineda sellisena, nagu ta tegelikult on, teisel juhul ta kaotab loomulikkuse. Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia kuulutas humanismimeelsuse mõistusest tulenevaks vaateks, oli edaspidi suur tähtsus. Igatahes pole teadmine , et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule, iial saavutanud täielikku autoriteeti,kui ta väärik. Veel meie päevilgi kahjustab teda vahetegemine rasside , usundite ja rahvuste vahel.Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole me veel üle saanud.
Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja teistest kvaliteetsetest lubjakividest. Nikerdati käsitsi metallist tööristadega. Kreeka skulptuurid püüdlesid 3 varakult ilmekuse, proportsionaalsuse, monumentaalsuse ja ühtlasi loomulikkuse pool.e. skulptuuridele püüti anda kestvust ja isikupära. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, küledele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros),
ja veendunult asub looduse poolele. Inimlikkus tähendab Boccacciole loomulikkust, seetõttu ei kõhkle ta ka armastuse kujutamisel erootilist kirge heaks kiitmast, kuigi see on nii tema kaasaegsetele kui ka hilisemate aegade lugejatele tihti siivutu tundunud. Ta näitab inimeste intiimelu enneolematu avameelsusega, olles vaba varasemast askeetlusest. _____________________________________________________________________________ _ Renessansiks nimetatakse muurangulist pööret looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. See tähendas ka inimese isiksuse vabanemist keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamist. Autorid/Teosed Dante peoteos ,,Jumalik komöödia". Teos kujutab patuse inimese hinge rännakut teispoolses elus, jagunedes kolmeks osaks: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli", ,,Paradiis". Cervantes mõõtmatu sammu edasi uuemate aegade romaani poole tegi XVII saj. Hakul
metsikult kasvavate taimede lillepottides kasvatamise kunst. "Õige" bonsai jäljendab looduses kasvava taime proportsioone. Bonsaid võib kasvatada praktiliselt igast puuliigist, sealhulgas ka viljapuust. Vahel elutsevad ühes suures potis koos korraga mitu taimeliiki, ning selline kompositsioon võib imiteerida kas mäenõlva või metsarikast orgu. Bonsai ilmumine kodusesse interjööri toob sinna kaasa metsiku looduse harmoonia ja loomulikkuse. Milles seisneb siis bonsai erinevus tavalisest potilillest? Kui toalilli hinnatakse nende õite või lehtede põhjal, siis bonsai hindamise aluseks on puu kui tervik. Väga tähtis on bonsai kooskõla anumaga, milles see "elab". Taime kõrgus võib kõikuda 5 cm ja 1,5 meetri vahel, kõige populaarsemaks peetakse siiski 38 - 65 cm kõrgust puud. Bonsai loomise kunst on väga vaevarikas. Kui seda kasvatatakse
Jane Bronte) Romantism on kunstivool, mis viitab keskaja imetlusele. Romantsimiajastu inimestele tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib tunnuseks pidada looduse ja loomulikkuse ülistamist, tundelisust, mineviku idealiseerimist, individuaalsuse tähtsustamist ja erandlikkuse rõhutamist. Üks silmapaistev romantismiajastu kirjanik oli Emily Jane Bronte (1818-1848). Ta jõudis välja anda ainult ühe raamatu - "Vihurimäe" (1847). Teose lugu algab 1801. aastal. Mr. Lockwood saabub külla Vihurmäe mõisa, kuna seal elab Heathcliff, kelle käest ta äsja Rästapesa mõisa rentis. Teda koheldakse toorelt ja külmalt ning ka Heathcliff ei ole just eriti seltskondlik
k 1961, 1974), ,,Tartuffe" , ,,Don Juan" , ,,Misantroop" , ,,Ihnus" , ,,Õpetatud naised" ,,Ebahaige" *M'i teatri paeluvuse üks allikaid on kindlasti see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsm elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik.*Ta ei piirnunud ka lihtsalt eluolu peegeldamisega, vaid tegi seda kriitiliselt, vaheda satiiri vahendusel. *M pani kõik oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat : ta on kõikjal loomulikkuse ja ühtlasi inmliku lihtsuse pooldaja. *teda häirib kõik see, mis räägib loomulikkusele vastu. Karakterkomöödia: M toob pea alati rõhutatult esile inimloomuse mingi valitseva joone, pääseb siiski enamik tema tegelasi ühekülgsusest. Neis jääb ruumi ka vastuolule, mis muudab nad elulisteks ja problemaatilisteks. M on silmakirjalik moraali kriitik. *Alceste on oma idealismis naeruväärne, kuid ometi juhib tema teguviis M'ile endale südamelähedane loomulikkuse ja lihtsuse põhimõte
,,Iga silp peab algama konsonandiga". Ustavuskitsendused nõuavad, et pindvormoleks identne süvavormiga, millest ta genereeritakse. Morfoloogiateooriad Optimaalsusteooria kitsendused olemas kõigis maailma keeltes erinevalt järjestatud, seepärast ongi keelte grammatikad erinevad kitsenduste hierarhia muutumine muudab ka keelt Morfoloogiateooriad Loomuliku morfoloogia teooria on keeleteooria, mille kohaselt toimuvad kõik keelemuutused loomulikkuse suunas. Opositsiooni lihtsamliige on optimaalselt loomulik ehk markeerimata ning keerulisemliige on mitteloomulik ehk markeeritud. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (1): Ülesehituslik ikoonilisus (keelemärgi vormi ja sisu sarnasus): semantiliselt lihtne kodeeritakse vormiliselt lihtsamana ja semantiliselt keerukam vormiliselt keerukamana. Vormi ühtsus: ühel vormil on ainult üks funktsioon.
· Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Tarbeehitised · Need erinevad suuresti kreeka klassika pärandist. Rooma meistrid suutsid kohandada ehituskunsti paremini inimese vajadustele. · Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta
Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (1599-1660) - tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Pärast noore Velazqueze tööde nägemist ei lasknud kuningas enam mitte kellelgi teisel ennast maalida ning Velazqueze osaks sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast ja õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest - kuigi ta oli alustanud tavaliste inimeste ja igapäevaste esemete maalimisega. Kuid lihtsuse ja loomulikkuse säilitas ta ka õuekunstnikuna. Korduvalt maalis ta väikest printsess Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on portree salakavalast paavstist Innocentius X-st. Mõned suured maalid lõi Velazquez ka õukonnaelu, ajaloo ja mütoloogia ainetel. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta. edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust; tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed.
Maa oli tema jaoks elu, tema suur armastus, mille eest ta hoolitses kui omaenese lapsukese eest. Iisaku töö oli enam kui võrdsustav maailma loomisega. Iisaku töö andis tema jaoks suurimat rõõmu, mida inimene eales suudab tunda. Tänapäeva inimesele võib Kaugemaa talu töö tunduda üksluise,liiga raskena, kuid selles on ka väga helgeid pidupäevi just nimelt töös mida meil pole kerge oma tegemistes tabada. Nende toimingutes helgib vastu tavalisuse võlu, elu loomulikkuse ilu. See, et Iisak nägi oma töö vilju, see oligi töö rõõm. Iisaku mured: Muidugi muretses Iisak ka vilja ja heina pärast sellel kuival ajal, kuid palju murelikumaks tegid teda teised mured. Nimelt, mida laplane oli Ingerile suvel rääkinud.. et tema pole seda maad ostnud? Kas ta siis oleks pidanud selle ostma? Milleks? Mida ta ütleks, kui lensman tuleb, mis mõttega ta tulla võiks? Hiljem muretses Iisak hobusele kaelavajuva talli katuse pärast; aida pärast, sest seal hoidis
JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sageli grupiportreed. Suurimaid meistreid F. HALS sidus nii üksik- kui grupiportree mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Natüürmort kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljade ja muu toiduga, vaipasid jne · Maastikumaal eriline koht meremaalil, sest Holland on mereriik REMBRANDT Hollandi ja euroopa kunstiajaloo üks olulisimaid maalikunstnikke tänu tehnilisele meisterlikkusele ja sügavale inimlikkusele tema maalides. Saavutas edu juba noore kunstnikuna ning abiellus jõuka kaupmehe tütrega, Saskiaga, kellest maalis mitmeid portreid.
kujudega kaunistatud trepistikud või purskkaevud. Inimesi kujutati tugevatena lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Iseloomulik oli ülekuhjatus, ebatavalised zestid, pehmus, sujuvus ja ümarus. Itaalia skulptor Berini, kes 17 saj. tegutses peamiselt roomas andis sellele barokilikku hõngu. Antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti altarikuju Püha Theresa ekstaas. Hispaanias: harrastati laadi, kus värvitud puuskulptuuridele lisati loomulikkuse saavutamiseks klasssilmad ja kristallpisarad ning mõnikord riietati isegi. Maalikunst: Barokk rikastas maalikunsti: usulise ja mütoloogilise kõrval hakati seniset suuremat tähelepanu osutama ka oma kaasajale ja ümbritsevale maailmale. (kolm liiki: kiriklik=Hispaania, õukondlik=Flandria, kodanli =Holland) Iseloomulik: soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, tunti huvi valguse ja varju ülemineku kujutamise vastu, heleda ja tumeda kontrastid, materialide
päris maailma. Ta otsustab minna võitlusse, et päästa maailm ning võidelda kauni daami nimel. Ta relvaks on roostetanud oda, ratsuks armetu setukas Rocinante, kannupoisiks kohalik külamees Sanco Panza, südamedaamiks naaberküla karjatüdruk Aldonza (nim. Toboso Dulcineaks) MÕISTED Antiik- vana, muistne Renessanss- (taassünd), vaimne ja kultuuriline üleminek keskajast uusaega, see oli pööre teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Estofiil-eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane Tüliõun-väljend, mingi asja või küsimuse kohta, mis põhjustab tüli. Achilleuse kand- nõrk koht
Romantism Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud
kunst on eemal loodusest ja loomulikkusest ning sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. Mitte mõistus, vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Esse tõi talle palju poolehoidjaid, aga ka vastaseid. Rousseau ründas kirjanduses klassitsismi. Tema üleskutsed olid: Rohkem elutõde kunstiloomingus! ... kirjutage lihtsatest inimestest! Eemale tsivilisatsiooni mürgisest mõjuväljast! Rääkige lihtsat keelt! Tagasi loodusesse! Rousseau' üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole võtab eeskujuks 18. sajandi lõpu romantiline liikumine. Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine. Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" 1754 ja "Ühiskondlik leping" 1762) põhjustasid võimude teravdatud tähelepanu ja tagakiusamise. Ta läks vastuollu ka entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukas oli tema romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk Uus Heloise" (1761)
omandas, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Kuna ta ei suutnud omantada oma õpetaja jõulisust. Van Dycki portreedele on ette heidetud kergemeelset, tühist elegantsi, mittemidagiütlevat pilku, võimukandjate ees lipitsemist, loomulikkuse asendamist poosiga. Van Dycki tuntakse siiski peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree. Paraadportree näitab inimest tähtsa ja võimukana, kel on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning keda ümbritseb luksuslikkus. Inimest püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana. Tänu temale on kunstis talletatud aristokraatliku käitumisega seltskond. Oma parimad tööd maalis ta Inglise kuninga Charles I
48). Seetõttu polnud vähemalt sisemisi konflikte oodata, mis riigi lõppu oleksid tähendanud. Rootsi suur edu 17.sajandil tekitas lähinaabrites kahtlemata kadedust ja ohutunnet – tolleaegset Euroopa kaarti vaadates oli Läänemeri sisuliselt rootslaste sisemeri. Jõudude tasakaalu punktist vaadates oli see naabritele ohu märgiks. Arvestada tuleb ka seda, et sõjad olid tolleaegse Euroopa ühiskondade lahutamatud osad ja sellesse suhtuti teatava loomulikkuse ja lugupidamisega. Martin Lutheri sõnul oli sõda „niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“. (lk. 17). Selle taustal polnud mingi ime, et Rootsi oli kogu aeg konstantse ohu all ja ilmselt said nad sellest ka ise aru. Näiteks oli Rootsi ajavahemikul 1521-1814 sõjas 154 aastat ja rahuolukorras vaid 139 aastat (lk. 19). 1 Taustateguritena toimus 17
Maastik ka nii nagu oli. · Peamised zanrid. Olustikumaal, mis tavaliselt kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (meremaal). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti, maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad. · Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch · Jan Vermeer van Delft. Üks suurim Hollandi maalija, kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega
tegevuspaigad 3 · tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted · lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele · üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine · pessimism, maailmavalu · mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu · subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine · ideaaliks vabadus ja armastus · looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus 4 2. ROMANTISM KIRJNDUSES Kui ma ütlen: "Tervist preili Kukkel, mul on rõõm teiega tutvuda!", siis ma olen klassik. Kui ma aga ütlen: "Oo, preili Kukkel, kui kaunid silmad teil on, ma armastan teid! Julgen loota, et vastate minu tunnetele!", siis ma olen romantik. Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism
moonutustest. Igasugune riigi täiustamine peab püüdma taastada loomulikku inimühiskonda, kus ei ole enam kohta tsivilisatsiooni poolt loodud egoismil. Mõtlemisseisund on loomuvastane seisund. Mõtisklev inimene on rikutud loom. Inimene erineb loomadest selle poolest, et tal on vaba tahe ja täiustumisvõime. Täiustumisvõime on inimsoo õnnetuste algpõhjus. Naasmine loodusesse on ühelt poolt naasmine algupärase loomulikkuse juurde, mis on teesklemise ja kunstliku vastand. Inimene eksitab oma loomuliku ise oma keeruka kultuuri labürintidesse. Progressi käigus alati hävib midagi, sellepärast on progress halb. Naasmine loodusesse on olukord, kus süstemaatilist ekspluateerimist ei olnud. Seevastu ei usu Rousseau, et on võimalus hävitada ühiskonda, kui see juba rajatud on. Nüüd peame ühendama loodusliku seisundi ja ühiskondlikud eelised. Ühiskondlik
Ometigi on kultuuril niisugust vastandumist alati tarvis. Siinjuures saab just kultuurist opositsiooni markeeritud liige. Teiseks, kogu kultuuri ja mitte-kultuuri eraldamise mitmekesisus taandub tegelikult ühele: kultuur tõuseb mitte-kultuuri foonil esile m ä r g i s ü s t e e m i n a . Kas me räägime muuhulgas niisugustest kultuuri tunnustest, nagu “tehtus” (“looduslikkuse” antiteesina), “tinglikkus” (“loomulikkuse” ja tingimatuse antiteesina), võime kondenseerida inimkogemust (erinevalt looduse ürgsusest) – kõikidel juhtudel on meil tegemist kultuuri märgilise olemuse erinevate aspektidega. … Meie käsitame kultuuri kui k o l l e k t i i v i m i t t e p ä r i l i k k u m ä l u, mis avaldub teatava keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. … definitsiooni poolest on kultuur sotsiaalne nähtus. See tees ei välista individuaalse kultuuri võimalikkust, juhul kui üksik
Kordamine renessansi kontrolltööks 1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused
4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Tuli 19. saj klassitsismi asemele. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa
(1598-1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi.Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. Maalikunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele Harrastati ajaloolisi teemasid
Afroameerika muusikast sai Euroopa kultuuri mitteteadvus/Miski. Maileri idee selles, et valge kultuur peaks avastama eneses mustanahalise. Mustanahalistele ei laienenud inimesele omased õigused (Ameerikas), jäeti inimese määratusest välja. Väljajäetuse tõttu tundus valgenahalistele see põnev. Valge inimese kadedus mustanahaliste päris elu vastu, sisemus pääseb valla. Miski/mitteteadvus tungis kultuuri. Jazz sisemise vabaduse, loomulikkuse avaldus. Süüdistati labasuses, primitiivsuses, käitumuslikke aspekte peeti silmas. Muusika rütmid põhjustasid valge noorsoo allakäiku, ebasütsat käitumist. Afroameerika kultuur põhjustab inimeste loomastumist. Eelajalooline transs, milles kogu tsivilisatsioon hävib, kui vaatad kuidas ameerika noored tantsivad mustanahaliste muusika järgi. Neegrite muusika järgi tantsides inimene depersonaliseerub, individuaalsuse piirid kaovad. Primitiivsus
Nn. Egiptuse poosi kasutamine inimeste kujutamisel on tingitud soovist rõhutada kujutava väärtuste ulatumist üle aegade, vastupidiselt arvamusele nende oskuste puudumisest inimese kujutamisel, kuna orje ja vähemväärtuslikke inimesi kujutati anatoomiliselt palju õigematena, kuna nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Egiptuse aja lõpu poole muutus korraks usk mitmesse jumalasse vaarao pere kummardamiseks, kuid see taastus kuningas Tutanhamoni ajal, kuid jättis siiski inimliku loomulikkuse jäljed. 1.5. Egeuse e. Kreeta-Mükeene kultuur III aastatuhande lõpuks e.kr. oli väljakujunenud mereline kõrgkultuur, mis oli erinev jõeäärsetest suurriikidest. Inimestele olid oluliseks merega seotud elualad nagu kalandus, kaubandus ja ka mere piraatlus. Ei rajatud linnuseid ega kindluseid ja tõenäoliselt oli religiooni keskseks viljakuse kultus. Suurejooneliselt kaunistati seinu värvide, figuuride ja ornamentidega ning domineeris elav ja mänglev
1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi. Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. KASUTATUD KIRJANDUS Illustreeritud lasteentsüklopeedia Õhtumaade muusikalugu I Renessanss (Dorling Kindersley) http://et.wikipedia.org http://www.paideyg.ee Kunstiraamat noortele
sünnitavad pahesid ja rikuvad inimese vaimu. Mitte mõistus, vaid headus olgu esmane kriteerium inimese hindamisel. Esse tõi talle palju poolehoidjaid, aga ka vastaseid. Rousseau ründas kirjanduses klassitsismi. Tema üleskutsed olid: Rohkem elutõde kunstiloomingus! ... kirjutage lihtsatest inimestest! Eemale tsivilisatsiooni mürgisest mõjuväljast! Rääkige lihtsat keelt! Tagasi loodusesse! Rousseau' üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole võtab eeskujuks 18. sajandi lõpu romantiline liikumine. Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine. Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" 1754 ja "Ühiskondlik leping" 1762) põhjustasid võimude teravdatud tähelepanu ja tagakiusamise. Ta läks vastuollu ka entsüklopedistide ja Voltaire'iga.
tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu. Kust tahes alustades jõuab ta ikka lõppu kord n-ö sirgjoones minnes, kord põigates siia-sinna ja ümberringi ekseldes. Hindrey vaatab ilma ja inimesi omaenese silmadega ja omaenese temperamendi läbi nii, et tulemus on huvitav, köitev, lausa põnev ka siis, kui me kõigega ei nõustu. K. A. Hindrey on läbi ja lõhki konservatiiv. Tema novellides on tähtsal kohal sündsus, kasvatus, traditsioon vastandudes mõistuse, loomulikkuse ja alasti tõega. Paljudes novellides on autor minajutustajana ise kohal. Sel juhul kasvabki novell autori hinnangutest teatavale inimtüübile, situatsioonile, probleemile, mida ta käsitleb sageli täiesti ootamatust vaatenurgast. See käsitelu on täis psühholoogilist eritlust, mis ei väsita ega lähe igavaks. Kuid autor asetavat ennast ainuõigena ümbruskonnast kõrgemale. Hindreylik tegelane on härra,
Arhailise perioodi mehekuju nimetatakse Kuroseks. Enamus arhailise perioodi skulptuuridest olid valminud hauatähisteks, kuid osad võivad kujutada ka mõnda jumalat. Klassikaline "Kritiose poiss" tähistab kreeka skulptuuri üleminekut arhailiselt klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt astuv mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga. Loomulikkuse edasiandmiseks toetub keharaskus ühele jalale jättes teise vabalt kõrvale.Sellise asendi nimi on kontrapost.Nüüd ei asu ka õlad ja puusad enam samal joonel, sest paindesse viidud selgroog nihutab nõjajala poolse puusa allapoole ja sellepoolse õla ülespoole. Hellenism
Postdramaatiline teatritekst ja teater – ühist definitsiooni ei ole, eelnevast traditsioonist eristab negatiivne piir, mitte üks-ühele vastandus, mitte mudel vaid panoraam 7. Režiikunsti ajalugu Režissöör – lavastaja Režii – lavastuse v filmi kunstiline juhtimine, plaan Lavastaja-eelne teater – varasem dramaturgia andis ise ette, kuidas üht v teist teksti peaks ette kandma, lavastaja funktsioon polnud oluline Valgustusaeg – 18. saj, esitati realistlikkuse ja loomulikkuse nõuet, teater peaks olema elulähedane, 60-aastane ei peaks last mängima (nt enne oli ampluaasüsteem, kus 1 näitleja terve elu samas rollis) Misansteem – pr k lavale pandud, nt näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Lavastajateater – Saxe Meingeni hertsog Georg II oli esimene lavastaja- produtsent, hakkas massiliselt töötama massistseenidega, antiigi taaslavastamisega ja tekstide lavastamisega tekkis eristav nihe, et lavastused pidid olema antiigitäpsed 8. Tegelane
Romantism Romantismi iseloomustus lk 79- 80 18.sajandi lõpp ja 19.sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi- valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu
toretsev riietus, aumärgid ja teda ümbritseb luksuslik interjöör N: Inglise kuningas Charles I. DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660) oli Hispaania kuninga õuekunstnik, kuid talle ei jäänud võõraks ka lihtrahva elu. N: "Infanta Margarita". Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu kunstiajaloos. FRANS HALS (1581-1666) tegi nii grupi- kui ka üksikportreid. Ta sidus olustikulise tegevuse ja portreed, millega saavutas erilise loomulikkuse N: "Mustlanna", "Narr lautoga".Olustikumaali viljelejatest on kõige tähtsamad ADRIAEN van OSTADE (1610-1685) ja JAN STEEN (1626-1679). Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, näiteks riiete, mööbli illusionistlikus kujutamises N: PIETER de HOOCHI (1629-1684) "Perenaine ja teenijanna". Hollandis töötas palju silmapaistvaid meistreid, kuulsaim neist on REMBRANDT (1606-1669). Ta armastas neid, keda kujutas, mõistis nende nõrkusi, häid ja halbu jooni ja andestas nende puudused
13. Mida kujutab endast keskaegne Rebaseromaan millised tegelased seal on? Keskaja kuulsaimad jutustused olid ,,reinuvader Rebase seiklused", mida hiljem nimet, rebaseromaaniks. Peategelaseks rebane (kaval tüssaja). Selles peitub keskaegne sümboolika . loomamaskide taha peitus tollane ühiskond. IV Renessanss 1. Miks renessansiajastul on selline nimetus taassünd? Kuidas sa iseloomustad seda aega? Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikkuse, teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus Lääne-Euroopas 14-16. sajandil. See oli ka inimese isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmadest ja inimese individuaalsuse rõhutamise aeg. 2. Milliselt maalt sai humanism alguse, millisel sajandil? Humansimi algas kõige ulatuslikumalt hiliskeskajal Itaalias (14.-15. saj) ja levis mujale Euroopasse varauusajal (16.saj). 3. Milles seisneb humanistlik õpetus?
Morrisoni arvates tulenes romantilise lapsekeskse pedagoogika kaotus sellest, et lapsekeskne suund ei hoolinud oma ematsipatoorsest potensiaalist võimalusest muuta ühiskonda ja lapse seisundit ühiskonnas. Kasutatav mõistete süsteem oli segane. Tekstide poliitilised ja ematsipatoorsed aspektid heideti kõrvale ja sõnum muudeti mittepoliitiliseks. Lapsekesksuse põhimõte oli rohkem etteantud kui toimivaks tõestatud. Romantilise suuna seisukohalt keskset loomulikkuse mõistet ei vaidlustatud. Loomulikkus rajati tehislikku ja ebareaalsesse maailma. Romantilised kasvatus-uuendajad hülgasid kasvatuspraktikas süsteemse teadmiste hankimise põhimõtte ja soosisid kriitikata õpilase kogemuse mõistet. Morrison on öeldnud, et romantiline lapsekeskne teooria pani vääralt võrdlusmärgi lapsekeskse pedagoogika ja individualismi vahele. Kui pedagoogika aheneb individuaalsuse rõhutamiseks, kaotatakse võimalus ära kasutada
milline on oodatav tulemus; 19) Ressursside vajalikkuse printsiip: igasugune tegutsemine, sh mis tahes asja loomine, teatavas seisundis või tegevuses hoidmine nõuab vältimatult selleks vajalikke ressursse; 20) Ressursside piiratuse printsiip: mis tahes tegevuseks (mis tahes eesmärkide saavutamiseks) vajalike ressursside hulk on alati piiratud; 21) Võitluse vältimatuse printsiip: mis tahes ressursside hankimise ja omamise nimel toimub vältimatult võitlus; 22) Kaitsemehhanismide loomulikkuse printsiip: kaitsemehhanismide ehk kaitsesüsteemide loomine, olemasolu ja kasutamine on loomulik nähtus; Teiseks kümme inimese käitumisega seotud printsiipi: 1) Maksimaalse arusaadavuse printsiip: see, mida te tahate, et inimene teeks, seda peab talle reaalsete võimaluste piires maksimaalselt arusaadav olema; 2) Maksimaalse põhjendatuse printsiip: kõike, mida soovite inimestele (sh iseendale) esitada, tuleb reaalsete võimaluste piires püüda maksimaalselt põhjendada;
Romantiline kangelane: 1. iseloomustatakse napilt, mitte tutvustamiseks vaid pigem võõrandamiseks 2. ta peab olema eriliselt võimekas ja sotsiaalselt eelistatud 3. võimelised sütitama suuri kirgi, kuid võimetud neid ise tundma ja kannatavad seepärast sügavalt, see teeb neist vahel südametunnistuseta manipulaatori. 4. hindab kõrgelt loodust ja loomulikku keskkonda 5. sisemiselt lõhestatud 6. loomulikkuse ihalus võib asenduda irooniaga 7. tuleb eikusagilt , me ei näe kuhu ta kaob teose lõpus. ,,Hours of Idleness"(,,Jõudetunnid") 1808.a ,,The Edinburgh Review" Luuletus ,,Romantikale".Byron pöörab pilgu reaalsuselt ära ja püüab tabada teist, kaunist, hingestatud ja unenägude maailma kuuluvat elu, kas või selle vastuhelki. Romantiline konflikt seisneb selles, et tegelikkus on vastuvõetamatu ja unistused ei täitu. Reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani
Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat ja ümarat. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. Prantsusmaal oli tähtsaim tegija Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskuju sai ta antiikkunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarsed olid ratsamonumendid, kuid tehti ka kahureid, relvi jms. Barokk-kunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta
paisuvat liimi. Põrandalaudade vahesid pole võimalik kunagi täiesti likvideerida, kelle jaoks on see oluline, võib ühe variandina proovida mastiksit, mis on musta värvi ja mida kasutatakse eriti just laevades heledate laudade puhul dekoratiivsuse saavutamiseks, kuid tavainimesel käib ta hind tihti üle jõu. Kasutus- ja hooldusjuhend Õige hoolduse korral peab puitpõrand kaua vastu, säilitab oma loomulikkuse ja valmistab rõõmu aastakümneid. Eri puiduliigid ja eri viisil töödeldud parketid nõuavad teatud tingimusi ja hooldust. Kui järgid järgmisi lihtsaid juhiseid ja soovitusi, on tagatud põranda kvaliteedi säilimine ja hea väljanägemine pikaks ajaks. Kõige tähtsamad põhimõtted: __ õiged niiskus- ja temperatuuritingimused, tuulutamine, õhuniiskus __ uksematid mõlemal pool välisust __ esikus plastmatid kingade alla veekahjustuste vältimiseks __ napp vee kasutamine koristamisel
annaabi.ee 
