Vanakreeka keraamika (0)

Vanakreeka keraamika.
Vanakreeka keraamika on Vana-Kreekas viljeletud keraamika.
Perioodid :
Eelgeomeetriline stiil:
10. sajandil eKr hakati Vana-Kreekas pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist taas viimistletud keraamikat looma, mis oli väljakujunenud ühtse stiilina ja kaunistatud vähesta aga seejuures väga lihtsate joontega. Seda stiili, mille viljelemisel oli eesrinnas Ateena , tuntakse kui eelgeomeetrilist stiili (vahel nimetatud ka protogeomeetriliseks tulenevalt ingliskeelse mõiste Protogeometric Style järgi). Eelkeomeetrilinse stiili õitseaegoli vahemikus umbes 1050–900 eKr.
Geomeetriline stiil:
9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht-geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena.
Geomeetrilist perioodi jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u. 900–850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u. 850–770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770–700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi.
Orientaalne stiil:
Ajavahemikus 7.–6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal.
Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos.
Mustafiguuriline stiil:
Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine.
Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.
Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist:
Sophilos (590–580 eKr)
Andokides (550–525 eKr)
Exekias (u. 550–525 eKr)
Punasefiguuriline stiil:
Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning mustaga kaunistati figuuride taha jääv taust. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka kasutatav temaatika.
Vaasitüübid:
Rhyton
Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, mis ühendasid endas funktsionaalse vormi, kauni dekoori ja tipptasemel viimistluse ning olid ka üheks põhiliseks Kreeka kaubandusartikliks Vahemere äärsetes maades.
Vastavalt igapäevavajadustele kujundati välja erinevad nõude tüübid. Näiteks hüdria oli veenõu, kyathose abil mõõdeti veini hulka ja lebest kasutati pesu-ja keedunõuna.
Erinevad nõude tüübid jagunesid laias laastus viide rühma:
Veininõud
Jooginõud
Tualettnõud
Hoiuanumad
Majapidamisnõud
Temaatika:
Algsed geomeetrilised kujundid arenesid ajapikku järjest keerukamateks vormideks ja jõudsid lõpuks välja oskuslikult loodud mütoloogiliste ja ajalooliste stseenide , pidustuste, spordivõistluste, igapäevaste toimetuste, töötavate käsitööliste ja erootika kujutamiseni.
Keraamika valmistamine:
Keraamilised anumad treiti valmis potiketradel ning pärast seda kinnitati nende külge reljeefsed detailid ja sangad, mis olid valmistatud vormide abil.
Saviesemete kuivamine toimus välioludes. Pärast seda käisid esemed läbi kergest eelpõletusest, mille järel teostati poleerimine ja dekoori pealekandmine.
Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks.