IGAPÄEVAELU 1920.- 1930. AASTATEL Oskar Nirk Mark-Mihkel Eiche Teaduse areng • Demokraatlikes suurriikides tehti suuri edusamme loodusteaduses, meditsiinis, matemaatikas jm. • Diktaatorlikes riikides tegeleti peamiselt uute relvade loomisega. Transport • Elektri ja bensiini kasutamine transpordis. • Võeti kasutusele sisepõlemismootorid. • Suuremate lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks Kirjandus ja kunst • Ilmus palju sõjateemalise romaane, sest just oli saanud läbi 1. maailmasõda • Mõned tuntuimad romaanid sellest ajast: Francis Scott Gerald „Suur Gatsby“ • 1930
3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus? -Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. 9. Mis mõõtmine on
omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines. 1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti vastu emakeele- ja aritmeetikaeksami alusel, reaalkooli 1.klassi (7.õppeaasta) astumisel tuli sooritada eksam emakeeles, matemaatikas ja loodusteaduses. Gümnaasiumi astuda soovijail tuli teha emakeelne kirjand, kirjutada töö matemaatikas ja õiendada test keskkooli ainete ulatuses. Progümnaasiumi võis astuda 14 aastatena, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumi 19. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Õppimine oli tasuline. 1936.a. keskkolides oli esimene võõrkeel inglise keel. 1937.a. viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse
mõtlemise ja tahte vormis toimub vastuvõetava informatsiooni töötlemine- kategoriseerimine, arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Sõnal „teadvus” on mitmeid tähendusi, mis osalt kattuvad sõnade „vaim” ja „hing” tähendusega. Erinevalt viimastest on see sõna religioossete ja metafüüsiliste tähendustega vähem koormatud, mistõttu loodusteaduses eelistatakse seda sõna. Siin siis osad näited, mida „teadvus” võib tähendada: 1. Teadvus kui elusolek või hingestatud olek usundites või piiramata tõelus müstikas. 2. Teadvusolek on inimese või muu looma ärkvelolekuseisund, mis erineb muu hulgas unes ja teadvuseta olekust. 3. Fenomeniline teadvus on inimese või looma kogemused ehk elamused. Selles mõttes figureerib fenomeniline teadvus näiteks valu tundmisel, rõõmustamisel, värvutste tajumisel ja külma tundmisel. 4
Mai 1711 Edinburghis · Kasvas ülesse Edinburghi lähistel perekonnamõisas Ninewellis · 11-aastasena läks koos vanema vennaga Edinburghi ülikooli · Ülikoolis läbis edukalt üldise hariduse kursuse · Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud · Sihtinud esialgu juristi karjääri, jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale · Haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. · Elas poolteist aastat Prantsusmaal - ,,Traktaat inimloomusest" · Kaks korda taotles ta filosoofia professori kohta, kuid mõlemal korral ebaõnnestunult · nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär · 1752-57 tegutses Edinburghi advokaatide raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast
vihmametsadest. Amazonase vihmametsad toodavad 50% maailma hapnikuvaradest. Huvitavad faktid: Amazonase jõekaldal on 3 sadamat: Manaus, Iquitos, Obidos. On olemas selline legend, et Amazonase jõgi voolas kunagi oli oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Uskumatu, et keskmiselt 25 cm2 suurusel maalapil Amazonase vihmametsas võib leida 1,5 tuhat erinevat taime- ja loomaliiki ning vaid 30% neist on loodusteaduses tuntud. Palju on liike, mis esinevad ainult Amazonases.
moraalne järeldus. Maksiim - peamine arvamus või seisukoht või moraalne sentents Sentents - üldine elutõde 12. René Descartes tähtsus ajastul, filosoofilised põhimõtted. Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatika, füüsik, füsioloog ja loodusteadlane. Kartesanismi ja ratsionalismi rajaja. R. Descartes'i rajatud õpetus, sellest lähtuv suund 17-18 sajandi filosoofias ja loodusteaduses. Tunnetusteoreetiline suund, mis peab mõistatust ainsaks tõese teadmise allikaks
võimas(ülejäänud inimkonna vaenlane). 3. Russeau · Ideaalne riik väga väike (nt Sveitsi kanton, Kreeka polis) nende puhul on võimatu äraostetavus · Haridus võrdsed võimalused lastele, tuöleks õpetada lapsi austama õigeid asju: väärtushinnangud, ausus, kodu, austamine jne. 4. Didrest, d' Alembert entsüklopeedia Valgustuse ajal toimus läbimurre loodusteaduses: Newton, Linne · Valgustusel oli suur mõju riiklikule organisatsioonile. Valitsemisse hakati suhtuma kui lepingusse rahva ja valitsuse vahel · Riiklik võim on rahva käes. · Tõstetakse esile võimulahusus selleks, et keegi ei kuritarvitaks võimu. · Suures osas Euroopas hakkas võimust võtma valgustatud absolutism. · Valgustus tekitas kriitilise hoiaku religiooni suhtes. Üritati ebausku eraldada tõelisest usust.
09.2010 Sündis 13.juulil 1925.aastal Ameerikas, Nebraska osariigis, Suttoni linnas. Ta elas farmis koos oma nelja õe ning vennaga ning lõpetas Suttoni keskkooli. Teda toetas õendusvaldkonda sisse astuma tema tädi, kellel oli kaasasündinud südamehaigus. 1945.aastal astus Madeleine koos oma õega Cadet Nurse Corpsi ja St. Anthony Õenduskooli Denveris. Madeleine läks edasi õppima Benedictine Collegei, et saada kraad loodusteaduses ja omandada pisut filosoofiat ning humanitaar alasid. Pärast lõpetamist töötas ta juhendajana ja peaõena meditsiinilis-kirurgilises osakonnas. 1950.aastal asutas Leininger psühhiaatrilise õenduse kliiniku. 1954.aastal läks ta Cincinnati Ülikooli, kus ta alustas tööd laste psühhiaatrilise õenduse programmiga. Samuti alustas ta seal psühhiaatrilise vaimse tervise õenduse programmi. 1960.aastal oli ta kaasautoriks
Kitsamas tähenduses: kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. Realistlikku elutunnetust mõjutasid: · positivistlik filosoofia tuleb loobuda mõistetest, mida ei saa vahetu kogemuse najal kontrollida ja lähtuda tuleb konkreetsetest faktidest ja teadmistest, s.t sellest, mis on reaalne, käegakatsutav, täpne ja kasulik. · edusammud loodusteaduses (darvinism) kõik põlvneb rakust, organismid on muutlikud, organismi omadused on päritavad, kiire paljunemise tagajärjel tekib olelusvõitlus. Realism vastandus romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. 1831.aastal ilmusid kaks raamatut: Victor Hugo romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis" ja realistliku kirjandusvoolu alguseks peetav Stendhali ,,Punane ja must". Romantikute töödes leidus ohtrasti
Karl-Kristjan Smitt Teaduse süstemaatilisus ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Teede-ehitus teaduskond Õpperühm: KTE 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Tallinn 2018 VASTUSED 1. Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks teaduse suunda erinevad teineteisest sellepoolest, et loodusteaduses kirjeldadakse konkreetseid sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi mingis kindlas valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus eluta- ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust ja levikut, ehk kirjeldatakse kindlaid sündmusi ja protsesse. Kui võtta vastunäiteks füüsika, mis
3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3
Mis juhtus b-bassiga? Nad rikkusid b-bassi ja see oli tähtis pill aastapäeva kontserdil. Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk · Mille eest said poisid preemiaks õppesõidu Tallinnasse? Nad leidsid kiviaegse(võin ka eksida) kivikirve. · Miks süüdistas ajalooõpetaja seltsimees Pugal poisse pärast Tallinnas käimist kergemeelsuses ja raharaiskamises?.Kuna nad jätsid käimata KIKK jaKÖKKis ja laristasid raha maha. · Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku · Miks hüüdis vanamees Kiilikesele: ,,Poiss! Hei! Too nüüd kala tagasi!Kala oli vanamehe oma ja kiilike palus seda näitamiseks. · Millise vingerpussi tegid poisid Agu Sihvka algatusel Kiilikesele vastu? Nad äratasid kiilikese varahommikul ülesse ja karjusid,et kähku kooli. Sport ja kollektiivsus · Miks viisid b-klassi õpilased suurel söögivahetunnil oma kompotid a-klassi lauale?Kuna neil oli vaja , et
Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud juristiks aga ei töödanud juristina *15.aastaselt oli kirjavahetuses Evelinega, kellega hiljem abiellus *Lõi enda trükikoja, mis läks pankroti
3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks
toimub iga 3 aasta tagant 3. uurib 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi 4. hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, matemaatika ja loodusteadus. 5. näitab osavõtvate riikide haridussüsteemi efektiivsust, tugevusi ja nõrkusi. PISA uuring annab palju võimalusi haridusprotsesside uurimiseks. Annab võimaluse näha oma haridustegevusi teisest perspektiivist. PISA 2009 põhivaldkond oli lugemine, samuti kontrolliti õpilaste teadmisi matemaatikas ja loodusteaduses. PISA 2009 uuringu tulemused kinnitavad seda, et oleme maailmas eesotsas oma teadmiste ja oskustega. Eesti õpilased loevad hästi, nad on edukad ja konkurentsivõimelised võrreldes teiste riikide omavanuste noortega. Järeldused: Kõige kõrgema lugemistulemuse sai Hiina, teise ja kolmanda Korea ja Soome. Eestil oli punkte 501. Madalama punktisumma sai Mehhiko. See tähendab, et vahe kõrgeima ja madalama tulemusega riigi vahel on 114 punkti, mis tähendab rohkem kui kaht kooliaastat.
Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine
2. Sünteetilised aposterioorsed otsustused, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise. 3. Sünteetilised aprioorsed otsustused, mis kuuluvad tõelise, täiusliku teadmise koosseisu. Sünteetilised aprioorsed otsustused tulenevad paratamatusest, üldkehtivusest ja seniste teadmiste avardamisest. Kanti analüüsid inimtunnetuse võimaluste ja piiride kohta viisid kolme küsimuseni: Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised väited matemaatikas, teoreetilises loodusteaduses jametafüüsikas? Kanti järgi on inimesel kolm põhilist tunnetuslikku võimet: meelelisus, aru ja mõistus. Meelelisus Kanti arvates on olemas meist sõltumatu maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita. See on ,,asi iseeneses" ning see mõjutab meie meeleorganeid ja seda, kuidas asi meile näib, nimetab ta ,,asi meie jaoks". Lisaks on olemas meelelise tunnetuse aprioorsed vormid aeg ja ruum, mille abil kaootilised aistingud korrapärastuvad ja tekitavad taju. Aru
1522.Tapeti pärismaalaste poolt Filipiinidel. Negatiivsed tagajärjed-süüfilis, malaariat peeti alguses kartuli süüks. Positiivsed tagajärjed-toodi euroopasse kartul, tubakas, mais, tomat. Väärismetallide sissevedu euroopasse. 2.ikonoklastid-e.ikoonipurustajad, keiser Leon 3(keelas ära ikoonide kummardamise) ja tema pooldajad, Ikonoduulid-ikoonide austajad Pilet 3 1.Renessans ja humanism. Levik euroopas 16. saj. Uus maailmavaade, ühiskond edukas, edusammud loodusteaduses, jumala asemel tähtis inimene, eeskujud antiikajast, ka kolmas seisus e. Kaupmehed rikastusid, humanism e. Ilmalik haritus, vastandus teoloogiale.Vabaneti usulisest maailmavaatest.LEVIK EUROOPAS-prantslane Erasmus Rotterdamist, ,,Narruse kiitus"(naeruvääristas teoloogiat), inglane Thomas More, Erasmuse sõber, teos ,,Utoopia"(ühiskonnakriitiline ja julge nägemus ideaalsest maailmast, kritiseeris ebavõrdsust) 2.Karl Suur(768-814)
madala (rahvaliku) keele, arhaismid, leiutatud neologismid ja fantastilised
hüperboolid
Joomise ja söömise janu sümboolika
Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse
väljendamine
Pidev arutlus, toetab seda
Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee
üle
Kogu õppetegevus waldorf-meetodiga on kunstipärane ja loov. Eesmärgiks ei peeta võimalikult suure hulga teadmiste omandamist, vaid vaba ja loovat protsessi. Loovas kunstipärases tegevuses leiab peale intellekti rakendust ka tahe ja tundeelu - seega inimene tervikuna. Niisugune õppetöö mõjub tänapäeva ühiskonnas närvilisusest ja pingetest kahjustatud lastele tasakaalustavalt. 1.-8. Klassis õpetab kõiki põhiaineid klassiõpetaja. Ühte ainet (emakeel, matemaatika, ajalugu, loodusteaduses jne.) õpetab ta kahe kuni viie nädala pikkuste tsüklitena. See võimaldab põhjalikku ja järjekindlat süvenemist käsitletavasse teemasse. Tsükli lõppedes algab järgmise aine tsükkel jne., kuni jõutakse esimese aine juurde tagasi. Pärast sama aine eelmise tsükli lühiülevaadet jätkatakse uue temaatilise tervikuga. Põhiainega tegeldakse igal hommikul kaks esimest tundi. Õpetaja valmistab õppematerjali tsükli jaoks ette elamuslikult jutustavas vormis. Aineõpikuid ei kasutata
hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist. Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid. Empirism filosoofiline koolkond, kus toetutakse meelelisele kogemusele. Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus. Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse). 6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused :1) Euroopa linnades kujunes uus
Platonil oli suur mõju kogu filosoofia ajaloo jooksul. Alfred North Whitehead (1861 1947) on öelnud, et Lääne filosoofia on vaid hulk ääremärkusi Platoni filosoofiale. Platoni põhiteos on ,,Riik". Oma õpetuses rebis Platon ideed lahti meeleliselt tajutavatest asjadest. Reaalseks pidas ta ideede -- EIDOSte (eidos on tõlkes väliskuju) -- maailma. (Tänapäeval vastavad eidostele matemaatiliselt formuleeritud füüsikaseadused matemaatilises loodusteaduses. Galileo Galilei seadis teadlikult eesmärgiks eksperimentaalselt tõestada platonismi. Selleks oli ta sunnitud teadlikult kõrvale heitma asjade KVALITEEDI, mida Aristoteles rõhutas.) Asjade maailma tunnistas Platon ainult niivõrd, kuivõrd see olevat ideede maailma jäljendiks. Ta kirjutas: ,,... petlik on nägemine, petlik on kuulmine ja teised tunded...". Ideed on olemas voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust. Platon uskus, et meeled on ALATI petlikud
teoseks. Järgnevatel aastatel kirjutas Hobbes oma peateose esimese ja teise osa: ,,Kehast" ja ,,Inimesest" . Oma 1688. aastal lõpetatud teose ,,Behemot", kaasaegse ajaloo analüüsiva esitluse avaldamiseks ei antud talle luba. Teos ilmus alles 1889. aastal. Vedi aega enne surma tõlkis Hobbes inglise keelde Homerose Iliase ja Odüsseia. Ta suri 4. detsembril Hardwickis. (1) 2.1 Kust sai Hobbes'i filosoofia mõjutusi? Hobbes'i vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis tõuke saada Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kuid tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemat mõju avaldas talle seal Pierre Gasendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materjalismi, ja munk Mariane Mersenne(1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud Descartes'i ideedega
faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia) Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud. Iga reegli jaoks leidub tingimus, kus tead pole mõttekas järgida. Teaduses kõik lubatud. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? 4
Esiteks olid Euroopat laastanud kohutavad reformatsioonijärgsed ususõjad : 1562-1598 Prantsusmaal, 1642-1646 Inglismaal ja Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 Kesk-Euroopas. Teiseks avaldasid muljet need tohutud edusammud, mida kõikjal oli teinud matemaatilisi meetodeid kasutav empiiriline loodusteatus. Need kaks kogemust olid aluseks Hobbesi mehhanitsistlikule süsteemile, mis räägib looduse tunnetamisest ja inimloomusest, kõige rohkem aga riigist. Hobbesi vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis saada tõuke Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kui tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem kohtumine G.Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemalt mõju avaldasid talle seal Pierre Gassendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materialismi, ja munk Marin Mersenne (1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma
Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest". Hiljem kandideeris edutult Edinburghi professori kohale, kuid teda kahtlustati ateismis ja nii sai temast kindral Sinclairi erasekretär. 1752-57 tegutses Edinburghi
1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt
kogumine. Nende andmete põhjal püstitatakse hüpoteesid millest arenevad erinevad teooriad maa arengust. Maakera kui planeedi tekke küsimustes on geoloogia seotud astronoomia kosmoloogia ning füüsika ja keemiaga. Elu tekkimise ja arenguga seoses ka bioloogiaga. Seos geodeesia ning geograafiaga, mis uurivad maa kuju. Peale nende võib nimetada veel klimatoloogiat, hüdroloogiat, okeanograafiat, mullateadust. Kokkuvõttes on geoloogia üheks lüliks loodusteaduses, mis tervikuna uurib meid ümbritseva maailma minevikku, olevikku ja arengut tulevikus. I GEOLOOG1A AJALUGU. Geoloogia areng algas juba kauges minevikus ca 10000 aastat tagasi, kui maast ammutati olulisemad tootmisvahendid või tooraine nende valmistamiseks. Kiviajal otsiti maapõuest primitiivseteks tööriistadeks sobivaid kivimitüüpe. Pronksiajal toodeti neid tinast ja vasest. Rauaajal lisandus raua tootmine. Vanimad, kuni 600 aastat vanad kaevandused on säilinud Kesk-Aasias ja Hiinas.
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks
suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast Urbanisatsioon ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Vaatlus - on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.- Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Väljasuremine - on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. Ökoamplituud - on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Ökoloogia - on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogiat on
Teavik infot kandev objekt raamatukogus nt trükis, foto, elektrooniline teavik jne. Täiendusõpe - erineva pikkusega kursused erialase või ametialase pädevuse tõstmiseks ning huvialakoolitused, koolitusseminarid, õppepäevad, arenguprogrammid, e-õpe, suveülikooli ja talveülikooli kursused, loengusarjad ning tellimuskoolitused. Vaatlus - tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes. Valdkonnapädevus - üldpädevuste (õpi-, tegevus-, väärtus-, enesemääratluspädevus) ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused nagu nt loodus-, sotsiaalne, refleksiooni- ja interaktsiooni-, kommunikatiivne, tehnoloogia, kultuuri ja matemaatika pädevus. Vilistlane - õppeasutuse lõpetanu. Vilumus kogemustega omandatud kindlus midagi teha, tegutsemise juures ei ole vaja enam
Eesti Vabariigi eelne uurimisperiood Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Kestis 1922. aastani Eesti looduse maastikuliseks käsitluseks valmistasid ette järgmised asjaolud: · rahvapärane maastikutunnetus, · praktilise suunaga uurimised kartograafia alal (maakadastrid, maahindamistööd jt.) · teaduse areng (geoloogia, botaanika, mullateadus, klimatoloogia, hüdroloogia jt.). Rahvapärane maastikutunnetus. paljud tänapäeval loodusteaduses kasutatavaid nimetusi pärit rahvakeeles. Rahvanimetused enamasti väikesemõõtmelistel, haaratavatel aladel. Soo liigniiske ala Padu liigniiske ala luidete vahel Nõmm kuiv liiva ala Loo paepealne Karge kuiv kõrgem moreeni või rannasetetega ala Lais rannajärv jne. V. Dokutsajev. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht 1876. a
Töö materjali otsisin internetist ja tarkadest raamatutest nagu ,,ENE", ,,Universum" ja ,,Galileo". 3 1. GALILEO NOORUSAASTAD Galileo Galilei sündis 15. veebruaril 1564 Pisas. Tema isa Vincenzio Galilei oli muusik, kelle omapärased ja vaidlusi tekitavad vaimuanded põhjustasid revolutsiooni, kui ta ühendas praktilise tegevuse ja teooria muusika-samuti nagu Galileo tegevuski, kui ta püüdis teha sama loodusteaduses. Galileo ema Giulia Ammanneti on tuntud ainult väheste säilinud kirjade põhjal. Gaileo oli seitsmest lapsest vanim. Pere elas Pisas, kuni poiss oli umbes kümneaastane, ja kolis seejärel Firenzesse. Pärast põgusat koolitust saadeti Galileo Vallombrosos asuvasse vanasse kamaldolaste kloostrisse, mille vaikne elu ja õpingud köitsid noorukit sedavõrd, et ta otsustas noviitsiks astuda. Galileo isa soovis, et poeg õpiks meditsiini ja viis ta tagasi
eluvormid, nagu samblad ja meduusid. Edasi tulid kõrgemad organismid, nagu kalad ja vaalad, ning veelgi kõrgemal seisid linnud ja imetajad. Kõige ülemine aste kuulus inimesele. Theophrastos (u 372 eKr – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane. Kõige tuntum oli Theophrastos juba antiikajal oma botaanika-alaste teoste tõttu. Teda peeti varakult botaanika-klassikuks ning botaanika kui distsipliini alusepanijaks. Ta mainib ja käsitleb oma teostes üle 500 taime. Loodusteaduses püüdis Theophrastos luua kivimite, taimede, loomade ja inimeste liigitamiseks ning kirjeldamiseks vajalikku mõistesüsteemi ja terminoloogiat. Ehkki ta ei esitanud üldist taimede klassifitseerimise süsteemi, ühendas ta siiski mitmed liigid üksustesse, mida tänapäeval nimetatakse perekondadeks. Vanad kreeklased kasutasid omapärast lokaalanesteesiat – väljapõletamisele või
päikesekiirguse käes kiiremini, mis on oluline seal, kus soojus on limiteeriv faktor. **************************** jutu lõpp ************************* Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma keskkonnale kohastunud. Kohastumuste seletamine on olnud loodusteaduses ja loodusfilosoofias põhjapanevaks probleemiks. Enne 1859. aastat, kui Charles Darwin avaldas teose "The Origin of Species", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati see Looja plaanile. Darwin kogus palju tõendeid organismide evolutsioonilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile seletuse loodusliku valiku teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse plaanipärasuse probleem täielikult loodusteaduse pädevusse. Ta asendas teoloogilise teleoloogia
On olemas mõisteid, mis ei põlvne meie kogemusest. Nende allikaks tuleb pidada inimese hinge ennast. 9 Võiks öelda, et Descartes jätkab siin selle probleemi edasiarendamist, mida me tunneme apriorismi nime all ja mille tähtsamaks esindajaks antiikajal oli Plato. Matemaatilise loodusteaduse uuestisünniga haarab see ,,ideede ime" uuesti meeli.Matemaatilise mõtlemise võimsus - see on selgesti ilmnenud Galilei ja Kepleri loodusteaduses. Nad õpetavad seaduspärasust, mis on leitud kogemuse alusel, kuid mille kehtivus ulatub kaugele üle kogemuse. Matemaatilise mõtlemise võimsusest on haaratud ka Descartes. Nii ulatab Descartes üle sajandite oma käe Platonile. ühtlasi aga kerkivad esile teravamini kui antiikajal raskused, mis on ühendatud apriorismi küsimusega. Nõnda nimetatud ideed, sünnipärased ideed, kuuluvad meie hingele. Kuid nende abil saavutatud tunnetused tahavad kehtida ruumilis-kehalise maailma kohta
Põhjuslikust pole olemas. Uuris: 1) mida ma võin teada? 2) Mida ma pean tegema? 3) Millele ma julgen loota? Kanti küsimused? 1) KUIDAS on võimalikud aprioorsed sünteetilised (predikaadis saab teada midagi uut) otsustused? 2) KUIDAS on võimalik puhas matemaatika? 3) KUIDAS on võimalik puhas loodusteadus? 4) KUIDAS on võimalik metafüüsika kui loomulik kalduvus? 5) KUIDAS on võimalik metafüüsika kui teadus? Ei kahelnud mates ja loodusteaduses, lihtsalt huvitas. Metafüüsikas ka ei kahelnud, lihtsalt ei rahuldunud kirjeldamisega. Filosoofias tähtis ainult üks küsimus: mis on inimene? 24. Kant puhta mõistuse antinoomiatest. Antinoomiad lähtuvad kosmoloogilistest ideedest. Kui ARU väljub tunnetuse raamidest, siis selgub, et on võimalik tõestada vastukäivaid teese. 1.tees: Maailmal on piir ajas ja ruumis. Antitees: maailm on ajas ja ruumis lõpmatu. 2.tees: Kõik maailmas on lihtne. Pole midagi lihtsat, kõik on liitne. 3
Ekspositsiooni ülesehitus järgis loomariigi süsteemi. Kolmandal korrusel paiknenud botaanika ekspositsioon algas darvinismi ja evolutsiooni käsitlemisega. Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi ekspositsiooni "kaasajastama". Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus. Teiseks väga oluliseks ekspositsiooniosaks sai ENSV sotsialistlikku põllumajandust käsitlev ekspositsioon. Viimane tuli 1954. aastal ümber
Ekspositsiooni ülesehitus järgis loomariigi süsteemi. Kolmandal korrusel paiknenud botaanika ekspositsioon algas darvinismi ja evolutsiooni käsitlemisega. Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi ekspositsiooni "kaasajastama". Eriti andis see tunda botaanika osakonna väljapanekus, kus esiplaanile tõusid loovdarvinismi küsimused. Neid käsitleti läbi nelja teema: Mitsurini töömeetodid, Viljamsi õpetus, Lõssenko õpetus ja Ivanovi õpetus. Teiseks väga oluliseks ekspositsiooniosaks sai ENSV sotsialistlikku põllumajandust käsitlev ekspositsioon. Viimane tuli 1954. aastal ümber
Kui Malinowski lahkub, võtab RB sisuliselt üle Briti sotsiaalantropoloogia juhi koha Oxfordis. 'Peame mõistma kusagil toimuvat selle laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis. RB mõjutab tohutut hulka uurijaid, kuid enim mõjutanud poliitantropolooge (Gluckman, Firth, Fortes, Evans-Pritchard jne) Funktsionalism vs strukturaalfuntsionalism - Ta ei uskunud funktsionalismi ega kuulunud Malinowskiga samasse koolkonda. Tema arvates sotsiaalantropoloogia loodusteadus ning loodusteaduses ei ole koolkondi. Ta ei nõustu Malinowski funktsiooni ideega, mis on liigselt seotud inimvajadustega. RB huvitub süstemaatilise distsipliini koherentsetest kontseptsioonidest, meetoditest, andmetest ja teooriast. (Samas Malinowski on olnud impulsiivne, juhuslikest teemadest huvituv, maailmas aktuaalsetele teemadele reageeriv ja pidevas diskussioonis oma tudengitega.) RB jaoks oluline Durkheimi sotsioloogia ja Spenceri evolutsionism.
materiaalse vormiga (nt klassikalisel ajastul); kunsti ilu on kõrgem kui looduse ilu, sest kunst on võimeline meelelis-kaunil moel näitlikustama absoluutset ideed. · Modernismiajastul on ilu mõiste kriisis, sest esteetika kategooriana kerkib esile inetu · Ilu mõiste lahutatakse järk-järgult moraali ja religiooni mõistetest · Nietsche kritiseerib ilu mõistet, nõuab senise apolliinliku ilu kõrvale ka dinüüsoslikku ilu · 20. Sajandil tegeldakse ilufenomeniga 1) loodusteaduses · S.Freud sõnastatud psühhoanalüüs: ilu on seksuaalenergia sublimatsioon, mis tagab meile õnne- ja rahuldustunde; kuigi ilul konkreetne pragmaatiline eesmärk puudub, ei kujutas me iluta kultuuri siiski ette · Tajupsühholoogia: inimese loomingulisus ei pea keskenduma ilu tekitamisele. · 2) kunstiteostes ja vooludes · Palju spetsiifilisi arusaamu ilust (nt esteistide, sürrealistide, kubistide, juugendstiili-
Nad käsitlevad eriteadusi erinevalt: Kaks suunda teadusliku uurimuse eseme konstitueerumises : kuidas käsitletakse füüsilist ja psüühilist. Loodusteadused abstraheeruvad looduselamuse karakterist elav tunne jne lk 76. Alles jääb siin ruum, aeg, mass ja liikumine. Loodusteadus uurib psüühilist maailma, loob abstraktsioonid. Kuidas on need omavahel seotud? Need seosed on loodusseadused. Loodusseaduse roll on luua loodusliku muljet. Kuidas teoreetiline pool loodusteaduses on? Üks pool on praktiliselt katsuda asju; teaduslik käsitlemine teoreetiline pool eeldab hulk loodusteadusi. Kõike saab seletada vastavalt loodusseadustega. Loodusteadus tegeleb – muljete (empiiriline antus) konstueerimisega. See hõlmab endas kahte asja: teadus asetab aluseks loodusseaduse (hüpotees); et mulje saaks konstrueeritud, siis tuleb mulje tuletada loodusseadusest (lk 76). On veel teine poole: vaimuteadused vaatlevad füüsilist psüühilise kaudu. Füüsiline on siin
· Paracellus uuendab arsti, botaaniku ja keemikuna meditsiini. Ta mõistab elu keemilisi ja füüsikalisi aluseid ja üritab seda seletada oma kogemustele tuginedes. · Hispaania arst Serveto avastab vereringe. · Uus jumalakäsitlus panteism: Jumal on lõputu, ta leidub kõikjal, ta kehastub looduses. · Looduse uurimine peab toetuma vaatlusele, kogemusele, katsele empirism meelelise kogemuse rõhutamine. · Loodusteaduses kujunes uus, teaduslik meetod, mis rõhutas eksperimendi osa ja nõudis tulemuste väljendamist täpses matemaatilises keeles. Uus maailmapilt Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline, nagu olid õpetanud juba antiikastronoomid. Varauusaegsed maadeavastused, mille käigus purjetati ümber maakera, kinnitasid seda lõplikult. Maa kerakujuliseks tunnistamisega kaasnes veendumus, et maakera
juurde. Metafüüsika seostub siin mõistusega kitsamas tähenduses. 5 tunnetusvõimet; see annab analüüsida olemasolevat metafüüsikat ehk selle kohta, saab midagi öelda. Prg 32-35 + 44 ja 45. 7. seminar. 37.lk. oleme vaadelnud kahte trantsendentaalset põhiküsimuse osa „kuidas on võimalik puhas matemaatika?“ ja „kuidas on võimalik puhas loodusteadus?“. Peame leida teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused ja kuna matemaatikas ja loodusteaduses keegi ei kahtle, siis saame nende kaudu leida teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused. Miks on kaks küsimust metafüüsika kohta? Metafüüsika üks aspekt on teadusteoreetilisus – empiiriline vaatlus ja võrrelda parameetreid, kuidas metafüüsika paistab ehk ei paista teadusena ja jääb teistele teadustele alla. Teine aspekt on antropoloogiline käsitlus ja sellega viiakse metafüüsika suhtesse inimloomusega – vaadeldakse kui inimloomust. Inimloomusele omistatakse huvid,
majandustingimused halvenevad jne. Vaatlusmeetod ei kannata nende puuduste all, sest registreerib sündmusi nii nagu need tegelikult toimuvad (näiteks TV- vaatajate vaatlus). Vaatlusmeetodi olemus Vaatlusmeetod seisneb valitud tegevuste isiklikuks või mehaanilises (elektroonilises) monitooringus (mitteotsene kontakt) ning registreerimises nende toimumise ajal. Vaatlust kasutatakse väga palju füüsikas ja loodusteaduses, sest need distsipliinid käsitlevad elutut loodust, taimi ja loomi; st objekte, mis ei saa anda vastuseid. Sotsiaalteadustes on uuringud suunatud inimesele, kes oskab kirjutada ja anda vastuseid ja seetõttu on enamlevinud meetodiks küsitlus. Turundusuuringutes kasutatakse vaatlust erineva kompleksusastmega lihtsamatest keerulisemateni. Madala tasemega vaatluse näide võib olla nõudepesijate kasutamine 58
kasutas Newton. (Tool ise seisab praegu reservis, kuna professoriks olev Stephen W. Hawking saab kasutada ainult spetsiaalset elektroonilist ratastooli.) Etteantud teemas oli Newtoni traktaat täiuslik. Vast märkasite, et sellest puudub polarisatsiooni mõiste. See pole juhuslik - kuigi polarisatsiooninähtust tunti juba enne Newtonit, vaikis ta selle maha. Pole ju võimalik seletada kaksikmurdumist korpusklitega. Loodusteaduses, ka füüsikas, pole kunagi võimalik midagi "ära teha". Teadus on igavene otsing. Ja ajalugu näitab, et mida põhjalikum on üks või teine teooria, seda põhjalikumalt on ta tunnetusprotsessil jalus. Eitades valguse laineiseloomu, pidurdas Newtoni teooria füüsika arengut rohkem kui sajandi vältel. Samal ajal pole midagi praktilisemat heast teooriast. Näiteks Newtoni omast. Kohe näete. Geomeetriline optika Newtoni järgi on valguskiir sirge
teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit (üldiselt üksiku kohta järelduste tegemine, vastupidine tendents induktiivne meetod). Eelnevast lähtuvalt oli kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. (Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani.) Samas, tuleb tunnistada, saab abstraktset lähenemist loodusteaduses kasutada piiratult. Lisaks pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja
ära selle, mida tegevusharu tegemata jätab või ,,tüütu erandina" kõrvale lükkab. Nad otsustavad millele antud tegevusharu tähelepanu pöörab ning mida eirab või ignoreerib. Kuid vaatamata eelduste tähtsusele analüüsitakse ja uuritakse neid harva, seatakse kahtluse alla harva ja õigupoolest neid isegi väljendatakse harva..319 Juhtimise kui sotsiaalteaduse ühe haru jaoks on eeldused tegelikult palju tähtsamad, kui seda on paradigma loodusteaduses. Paradigma, see on valitsev üldteooria, ei avalda universumile mingit mõju. Loodusteadus tegeleb objektide käitumisega. Kuid sotsiaalteadus, nagu seda on juhtimiskunst, tegeleb inimeste ja iniminstitutsioonidega. Seetõttu kalduvad praktikud tegutsema ja käituma nii, nagu tegevusharu eeldused neile ette kirjutavad. Veelgi tähtsam on see, et loodusteaduse realiteedid, materiaalne universum ja selle seadused
annaabi.ee 
