püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega kaubitsemist. Direktiivil on 5 lisa mis toovad välja Euroopa territooriumil ohustatuks peetavad linnud, nendega kaubitsemise Merikotkas keelud. Liigid keda võib küttida, keelatud tapmisvahendid ja meetodid. Lindude uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid ning kõikide lisade vastavad erandid. Loodusdirektiiv eesmärk Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Loodusdirektiivi eesmärk on Teine tase ohustatud looma ja taimeliikide Kolmas tase Neljas tase ning nende elupaigatüüpide ja
Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 võrgustiku loomine toimub etapiviisiliselt: 1. Liikmesriigid töötavad välja alade väljavalimise kriteeriumid, metoodika ja vastava administratiivse protsessi. Aluseks on Loodusdirektiiv & Linnudirektiiv, Euroopa Komisjoni juhendid & soovitused ning Euroopa Kohtu lahendid. 2. Liikmesriigid valivad välja sobivad alad. 3. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kirjelduse ja põhjenduse ala valikuks, täites selleks ära vastava Natura 2000 standard-andmevormi. 4. Liikmesriigid koostavad iga ala kohta kaardi, mis lisatakse Natura 2000 standard- andmevormile. 5
· Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste looduslike elupaigatüüpide säilimine ja kaitse inimtegevuse kahjuliku tegevuse eest. · Tagada Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide elupaikade säilimine ja kaitse · Taastada biogeograafilisele piirkonnale omased elupaigad · Võimalusel taastada piirkonnast hävinud liikide asukonnad Nende ülesannete lahendamiseks on välja töötatud kaitsealade võrgustiku idee läbi kahe Euroopa Liidu direktiivi: linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Linnudirektiivi eesmärgiks on kaitsta linde ja loodusdirektiiv kaitseb ülejäänud loodust. Neis kirjeldadakse eesmärke, Natura 2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku põhimõtteid, hoiualade kaitsemeetmeid, korraldust ja finantseerimist, ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsemeetmeid. (Vello Keppart, 2006) Linnu direktiiv valmis loodusdirektiivist varem ja selles kasutati ära IBA andmebaase.
6 Liigi kaitse korraldamine Rahvusvahelistest lepetest hõlmavad meie nahkhiiri Berni konventsioon (1979), Bonni konventsioon (1979) ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping (1991). Eesti on ühinenud Berni konventsiooniga kuid pole ühinenud Bonni konventsiooniga. Samas on Eesti ühinenud Bonni konventsiooni all sõlmitud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (EUROBATS). Euroopa Liidu õigusaktidest käsitleb nahkhiiri loodusdirektiiv (1992). Euroopa Liiduga liitudes muutus selle põhimõtete rakendamine Eestile kohustuslikuks. Spetsiaalselt nahkhiirte kaitsele on pühendatud Euroopa nahkhiirte kaitse leping (EUROBATS, 1991), mille artikkel III sätestab järgmist: Peamised kohustused Iga liikmesriik: 1) keelustab nahkhiirte tahtliku püügi, vangistuses hoidmise või tapmise; 2) määratleb oma territooriumil nahkhiirte kaitseks tähtsad varje- ja toitumispaigad ning
kaitstavad loodusobjektid mõiste ja funktsioon, näited). Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid (loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd), piirangute loogika. Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuseteatis, hoiuala teatis, kaitsekorralduskava, elupaiga tegevuskava. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid (ulatuse loogika?). Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid, liigikaitse põhimõtted
keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 19972010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon* · Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiiv* 2. Programmi tegevus 1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. 2. Kahjustatud keskkonna (elupaikade, kudekohtade jne.) renoveerimine ja korrastamine. 3. Kalakasvatuslik taastootmine 2.1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. · Eestis rakendatavad ohustatud kalaliikide kaitse ja taastamise seadusandlikud meetmed ei ole
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
(recycling) Energia kasutus (põletamine) Ohutu recovery (incineration) Nii vähe kui kõrvald võimalik amine Ohutu kõrvaldamine (ladestamine jm.jm.)landfilling) Looduskaitse · Linnudirektiiv - direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta · Loodusdirektiiv - direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta Looduskaitse · RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE MÄRGALADE KOHTA, ERITI VEELINDUDE ELUPAIKADENA · CITES EHK WASHINGTONI (1973) KONVENTSIOON LOODUSLIKU LOOMASTIKU JA TAIMESTIKU OHUSTATUD LIIKIDEGA RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOHTA · RIO DE JANEIRO (1992) BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON · Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (2000)
languse ja elupaikade hävimise trended jätkuvad. 5. liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvakondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis EU CITES, märgalade kaise Ramsari konventsioon, loodus- ja linnudirektiiv. Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta – nn loodusdirektiiv – ja euroopa nõukogu direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv Eestis looduskaitseseadus. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks – lk 221 29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255
Vaid viimati toodud tegevusjälgede järgi on lendorava esinemise üle otsuse langetamine siiski väga riskantne. Lendorav on meil üks kõige rangemat kaitset vajavatest loomaliikidest. Tema asurkond on väike, seega tuleb sugulusristamisest tulenevate negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks kaitsta lausa iga indiviidi. Kuna lendorava probleemiks on vanade metsade kadumine metsaraiete tagajärjel, siis on lahenduseks vastavate kaitsealade loomine, mida nõuab ka Euroopa Liidu loodusdirektiiv. Esimene märge Eestis elavast lendoravast pärineb Pärnumaalt 1777. aastast. Alates eelmise sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava
Olulisemad direktiivid: Keskkonnamõjude hindamine Jäätmetealane raamdirektiiv Looduskaitse algus Ühtse Euroopa Akt KKP peatüki kaasamine Alates 1987: 15 Õiguslik taust Maastrichti leping 1992 Amsterdami leping 1997 Täpsustatud ja muudetud keskkonnapoliitika taust Keskkonnapoliitika integreerimine muude poliitikatega Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv IV keskkonnaprogramm 1987-1992: Kompleksne kaitse Haldussuutlikus V keskkonnaprogramm 1992-2000: Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu Keskkonnaauditid VI keskkonnaprogramm 2001-2010: Prioriteedid: Kliimamuutused Bioloogiline mitmekesisus Tervisekaitse ja elukvaliteet Loodusvarad, jäätmed Põhimõtted: Haldussuutlikkus Keskkonnakaitse integreerimine teiste poliitikatega
vormid), mille säilimine on küsitav, kui arvukuse vähenemist põhjustavad tegurid kestavad edasi. Sinna kuuluvad taksonid, mille isendite arvukus on langenud kriitiliselt madalale tasemele või mille elupaigad on sel määral ahenenud, et liik või vorm on otseses väljasuremise ohus. (E.Kumari, Punane raamat, 1982) Harilik ebapärlikarp on kantud Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisasse, mis määratleb kaitsealuste liikide jaoks spetsiaalsete kaitsealade loomise nõude. Loodusdirektiiv võeti vastu 21. mail 1992 ja see sätestab looduslike liikide (v.a linnud) ning nende elupaikade, samuti looduslike ning pool-looduslike elupaigatüüpide kaitse Euroopa Liidu territooriumil. Selleks, et tagada II lisas olevate liikide soodne looduskaitseline seisund ja aidata kaasa nende taastamisele, tuleb liikide elupaikades moodustada loodusalad. Juhul kui on tegemist veeliikidega, võib loodusalasid määratleda üksnes liigi eluks ja paljunemiseks vajalikes piirkondades. (K
15 võimalikult efektiivselt ja reeglina piiratud ressurssidega, vajab käsitlemist nii riigi kui regiooni tasandil. 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres Igal Euroopa Liidu (EL) riigil on omapoolsed kohustused looduskaitses ning EL-i tasandil on mitmeid direktiive, mille eesmärk on tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine ning ökosüsteemi funktsioneerimine. Kõige olulisemateks neist võib pidada nelja loodusdirektiiv, linnudirektiiv, vee raamdirektiiv ning merestrateegia raamdirektiiv. EL loodusdirektiiv käsitleb ohustatud looma- ja taimeliike ning nende elupaikade kaitsepõhimõtteid. Iga liikmesriik määratleb oma piirides loodusdirektiivis käsitletavad liigid, mis on Euroopa Liidu tähtsusega, vastavatesse kategooriatesse (Anon. 1992): ohustatud liigid need, mida ähvardab antud riigis kadumisoht (välja arvatud
Mahepõllumajanduse seadus, Metsaseadus, Veeseadus, Keskonnamõju hindamise ja keskonna-auditeerimise seadus, Keskonnaseire seadus, Geneeetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv. Lisaks Rio konventsioonidele on Eesti osaline paljudes teisteski keskkkona- ja looduskaitsealastes rahvusvahelistes lepetes, mis käsitlevad natuke kitsamaid valdkondi, kuid aitavad lõppkokkuvõttes kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse konventsooni eesmärkide saavutamisele. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga otsesemalt seotud lepped on näiteks Euroopa põlislooduse ja liikide kaitset käsitlev Berni konventsioon,
elupaiga tegevuskava – koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine Valitseja - tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit. kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik – koosneb linnu ja loodusaladest(linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid. Kallas – veekogu maismaavöönd. Funktsioon: rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand. Kallasrada (VeeS) Laius: - laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; - teistel veekogudel 4 meetrit;
mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel · Looduskaitse Euroopa Liidus. o Euroopa Liidu looduskaitse poliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitseste. linnudirektiiv (ingl. k. BirdsDirective) direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest e. loodusdirektiiv (ingl. k. HabitatsDirective). o Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. · Loodusdirektiiv. o Võeti vastu mais 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisusekaitsmist EL territooriumil o Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade võrgustiku NATURA2000 loomine säilitamaks nii merekui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade
Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine · Tallamine Relikt - jäänuk
_Maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: _direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv _direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv ÅRHUSE (AARHUSE) KONVENTSIOON _Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. _Taani, Århuse _Allkirjastati 1998, ka Eesti _Eesti ratifitseeris 2001 _Konventsioon jõustus 2001 _43 riiki (8. oktoober 2009) 3 alustala _Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue) _Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus) _Juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse) _ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (1974) _IUCN(1948)
tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine: · Üldised kitsendused (valitseja nõusolek) · Liikumine kaitsealusel objektil · Kaitsealuse maa võõrandamine · Kaitseala valitseja · Vajalik tegevus, loodushoiutoetus · Kaitsekohustuse teatis · Kaitsekorralduskava ja elupaiga tegevuskava Natura 2000 võrgustik koosneb: linnualadest (linnudirektiiv) ja loodusaladest (loodusdirektiiv) Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid Rand- veekogu ääristav maariba (ookeani, mere, suure järve kallas) Kallas- veekogu ääristav maariba (jõel või järvel) Vööndid: veekaitsevöönd (20m), ehituskeeluvöönd (100 v 200 m), piiranguvöönd (200m). Liigikaitse. Liik- bioloogias pärilikult ühetaoliste organismide geneetiliselt eristunud rühm, organismide liigituse põhiüksus. Ülevaade teadaolevatest liikidest:
Ehituskeeluvöönd - Ulatus sõltub veekogust. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandid seaduses! Suurendamine ja vähendamine. Piiranguvöönd - Ulatus sõltub. Keelatud tegevused: reoveesetete laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemine-ladustamine, maavara kaevandamine, mootorsõidukiga väljaspool teid sõitmine. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv): Natura 2000 võrgustik koosneb: linnualadest ja loodusaladest. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-,linnu ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Direktiivid: Kohustuslikud. Vaba meetodite valik kohustuste täitmiseks. Kindel tähtaeg; Võimalik üleminekuperiood. Linnudirektiiv: Linnuhoiualade loomine; Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele
Liikide soodsa seisundi tagamine: Kaitse- või hoiualade moodustamine, püsielukohtade kindlaksmääramine või isendi kaitse rakendamine. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Säästva arengu seadus , Looduskaitseseadus, Planeerimisseadus , Jahiseadus , Metsaseadus, Keskkonnaministri määrus nr 65. Rahvusvahelised lepingud: Ramsari konventsioon, Bern‘i konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Washingtoni konventsioon , Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv Keskkonnaseadusandluse põhjal võib liigid jaotada järgmiselt: Looduskaitse alla võetud looduslikud liigid. Liigid, kes ei ole looduskaitse all (jahiulukid). Kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kelle kaitset reguleerib vaid Loomakaitseseadus. Liikide kaitse korraldamine: Kalade kudemis- ja elupaikade nimistu. Rändeteede ja liigi kaitseks ajutised liikumispiirangud. Kaitsekorralduskava. Kaitse ja ohjamise tegevuskava. Kaitsekohustuse teatis
2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 2 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada Lisa 4 – keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid Lisa 5 – uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid Linnuala- moodustatakse ka I lisast puuduvate rändliikide kaitseks- Loodusdirektiiv- ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Loodusdirektiivi lisad Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal
2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 2 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada Lisa 4 – keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid Lisa 5 – uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid Linnuala- moodustatakse ka I lisast puuduvate rändliikide kaitseks- Loodusdirektiiv- ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Loodusdirektiivi lisad Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal
ja nende alade ökoloogilise kirjelduse koostamine. 3. Rändliikide rõngastamisel saadud arvukuseandmete loetelu koostamine. 4. looduslike lindude loodusest võtmise meetodite mõju hindamine liikide arvukusele. 5. Lindude poolt põhjustatavate kahjustuste vältimise ökoloogiliste meetodite väljatöötamine või täiustamine. 6. Teatavate liikide rolli kindlaksmääramine reostuse indikaatoritena. 7. Uuringud, mis käsitlevad keemilise reostuse kahjulikku mõju linnuliikide arvukusele. Loodusdirektiiv Loodusdirektiiv, 1992: Ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Võeti vastu mais . Direktiivi peamiseks eesmärgiks on kaitsealade võrgustiku NATURA 2000 loomine säilitamaks nii mere kui ka maismaa ohustatud liikide ja elupaikade levikut ning ohtrust. I lisas on ohustatud elupaigad. 1997 198 elupaigatüüpi, neist 60 Eestis
languse ja elupaikade hävimise trendid jätkuvad. Liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvkondade arvu vältel. 27. Liikide õiguslik kaitse Euroopa tasandil ja Eestis Euroopa Liidus on looduskaitset kõige tugevamalt kujundavateks seadusaktideks Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kohta – nn loodusdirektiiv – ja Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta – nn linnudirektiiv – mis on neist kahest ka vanem. Mõlemad dokumendis on loetletud üleeuroopaliselt tähtsad ja ohustatud liigid, mille elupaigad vajavad kaitset. Nende direktiividega moodustub üleeuroopaline hoiualade võrgustik – Natura 2000 Direktiivide üldsätetes määratakse kindlaks direktiivi rakendamise kord ja üldprintsiibib.
ülejäänud looma- ja taimeliikidele. Aga mitte ainult: loodusdirektiiv annab suunise kaitsta Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel linnu- ka elupaiku olenemata sellest, kas seal elab ja loodusaladel on omakorda suur ühisosa
10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades reostuse liiki, vajalikke abinõusid ja kaitstavat geograafilist piirkonda. 11. Riikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud, EL-siseselt, mitte isolatsioonis tehtud pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. LOODUSKAITSE EUROOPA LIIDUS Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: 1. Linnudirektiiv loodusliku linnustiku kaitsest. 2. Loodusdirektiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku. Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. LINNUDIREKTIIV loodusliku linnustiku kaitsest Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (va Gröönimaal). I lisa liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla
EMÜ leping: kaupade vaba liikumise tagamine; normide ühtlustamine pole eesmärgiks > erinevate keskkonnatingimuste arvestamine. EL III keskkonnaprogramm1983-6: KKP integreerimine muudesse poliitikatesse. Ühtse Euroopa Akt KKP peatüki kaasamine. 1987 : Õiguslik taust- Maastrichti leping 1992 , Amsterdami leping 1997 .Täpsustatud ja muudetud KKP taust, KKP integreerimine muude poliitikatega, Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv .IV keskkonnaprogramm 1987-1992Kompleksne kaitse, Haldussuutlikkus. V keskkonnaprogramm 1992-2000Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu, Keskkonnaauditid. VI keskkonnaprogramm 2001-10 : Prioriteedid- Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, Tervisekaitse ja elukvaliteet, Loodusvarad, jäätmed. Põhimõtted Haldussuutlikkus, Keskkonnakaitseaspektide integreerimine teiste poliitikatega, Juurdepääs kk -teabele .
suuremat kahju kui tegevuse jätkumine. Parameeter on inimese tervis. Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine Vabatahtliku kkjuhtimise ja kkauditeerimise süsteemi korralduse kehtestab EÜ määrus 761/2001. Kehtib Eruoopa EMAS skeem, kus saab osaleda. Keskkonnaaudit on argumendiks tehingute sõlmimisel. KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Bioloogiline mitmekesisus EÜ-s - linnudirektiiv linnud ei tunne riigipiire, sellepärast neile eraldi direktiiv üle euroopa - loodusdirektiiv- elupaigad. Kehtestab Natura alad. Loetleb üleeuroopalist tähtsust omavad liigid ja leupaiga tüübid - kaubitsemine CITES rakendus Euroopas
tagamine, milleks tuleb igal osapoolel arendada vastavaid riiklike strateegiaid, plaane ja programme ning integreerida loodusliku mitmekesisuse kaalutlused teistesse poliitika valdkondadesse. Euroopa Liidus direktiiv lindude kaitse kohta (79/409/EMÜ) (nn linnudirektiiv) direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku säilimise kohta (92/43/EMÜ) (nn loodusdirektiiv) Eesti õiguses reguleerivad bioloogilise mitmekesisuse kaitset looduskaitseadus, samuti mited jahti, kalapüüki, metsade majandamist jms reguleerivad seadused. Natura alade reºiimi erisused Üleeuroopalise Natura võrgustiku aladel (aga ka neist väljaspool) tuleb arvestada väga suurte majan- dustegevuse piirangutega. Natura alad ei ole tavalised kaitsealad need on paikkonnad, millel on üleeuroopaline tähtsus ning
tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid – kui otsustaja KMH tulemusi või keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta seda oma otsuses põhjendama. Samuti tuleb kava või planeeringu koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi. Nn Natura hindamine Juhul, kui kavandatav tegevus või kava võib avaldada olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb läbi viia teatud erisustega mõju hindamise menetlus. Sellise, nn Natura hindamise menetluse läbiviimise näeb ette EL direktiiv 92/42/EMÜ (loodusdirektiiv) ning Eestis viiakse see läbi koos KMH või KSH menetlusega. Sellise mõju hindamise käigus peab arvestama eelkõige Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärki. Tegevusloa võib anda ainult juhul, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse-eesmärki. Juhul, kui ilmneb, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju Natura
taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 124. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida
taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 122. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 123. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5
ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 124. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega
seisukohalt. ︎20. okt – rahvusvaheline maastiku päev ︎ NATURA 2000 • Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. • Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: • direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv • direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv Linnudirektiiv ︎ Linnuhoiualade loomine (IBA alade kriteeriumid) (BirdLife). Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele (Art. 4). Linnualamoodustatakseka Ilisast puuduvate rändliikide kaitseks. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha Linnudirektiivi lisad Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA)
o kaitseala valitseja o kaitsekohustuse teatis o kaitsekorralduskava Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik: o Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti o linnudirektiiv o loodusdirektiiv rand ja kallas, ranna/kalda vööndid: o kallas – veekogu maismaavöönd o kaitse-eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand!
(3) III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. (4) Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. 85. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud Peamiselt Looduskaitseseadus 2004, peale selle linnu- ja loodusdirektiiv. Rahvusvahelised lepingud: CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon – loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon; Ramsari (1971) konventsioon – rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse; Berni (1979) konventsioon – Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse; Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK);
pikaajaliste kontseptsioonide ja strateegia alusel. Euroopa Liit ja keskkond Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika on üles ehitatud peamiselt kahele direktiivile: 1. direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest e. linnudirektiiv (ingl. k. Birds Directive) ja 2. direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest e. loodusdirektiiv (ingl. k. Habitats Directive). Need kaks direktiivi moodustavad seadusandliku raamistiku EL looduslike liikide ja elupaikade säilitamiseks ning kaitseks. Linnudirektiiv Direktiiv 79/409/EEC loodusliku linnustiku kaitsest (ingl. k. Council Directive 79/409/EEC on the conservation of wild birds) võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks on kõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal). Direktiiv käsitleb liikide kaitset, kaitsekorraldust ja kontrolli
annaabi.ee 
