TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Sergei Kulakov LOGISTILINE KAUBAVEDU REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Transporditeaduskond Õpprühm: TLI-11 Kontrollis: R.Ruus Tallinn 2008 SISUKORD Kasutatavate lühendite loetelu:................................................................................................................ 3 1 Ekspediitorfirmad ..................................................................................................................................4 1
Logistiline ahel Automatt Regiina Selart 1. Tooraineks on lateks, lõng ja lõnga karkass Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Karkassile õmmeldakse peale lõng Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 3. Seejärel töödeldakse toodet nõeltöötlusliinis Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL Referaat Õpilane: Kadri Lippa Klass: MK1 Juhendaja: Aili Kendaru Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Tarneahelate juhtimine 3
2011 ETTEVÕTLUS Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu Raplamaal on rohkelt väikeseid ettevõtteid. Põllumajandus ettevõtete arv on langenud ning suurenenud on metsa- ja puidufirmade arv, väikesed mööblitootjad, metalli- ja autotöökojad, käsitööle ja õmblemisele rajatud ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid. Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee, mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla, läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid raudtee kvaliteet ei ole väga hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks katkenud.
SISSEJUHATUS Suvel praktikal olles puutusin kokku sigadega ning ka mu lõputöö sisuks on seakasvatus ja sellega kaasnev. Seetõttu osutus ka mu ainetööks sööda teekond sigalasse. Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on kogu töö planeermiseks, II graafik on kontroll ja III graafik näitab teostust. 4 1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA Oma ainetöös näitan ettevõtte siseselt logistika toimimist. Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb
5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhitähelepanu pöörati transpordile ja laomajandusele. Arenguetapile olid tüüpilised: *klientide vähesed nõudmised
Sõnastada tarneahela üldised eesmärgid (tuleb hinnata kõiki ketti kuuluvaid organisatsioonilisi üksusi. Kavandada organisatsiooni struktuur, mis parimal viisil toetab logistilist võrku) Määrata tarneketi struktuursed alternatiivid (keti struktuur mõjutab jaotuse kiirust ja stabiilsust) Valida sellise struktuuriga ahel, mis parimal viisil vastab firma eesmärkidele. Strateegiline logistiline plaan peaks sisaldama: Logistilise strateegia üldise kirjelduse Logistika eesmärkide püstitamise. Peab arvestama kulusid ja teenindustaset Logistilise strateegia eesmärke toetavad tegevuste nagu klienditeeninduse, laovarude juhtimise, laomajanduse, transpordi, tellimisprotsessi jne kirjeldust Logistilise finantsaruande, mis detailiseerib ekspluatatsioonikulud, kapitalivajaduse ja rahavood. LOGISTILISE STRATEEGIA KAVANDAMINE
Mudel seletas 7.7% variatiivsusest numbrilise võimekuse tulemusest, kohandatud R 2 = 0.077, F(3, 4458) = 125.088, p < .001. Regressioon binaarse muutujaga Regressioon, kus sõltumatu muutuja on binaarne väärtus (nt sugu) Muutujad tähistatakse kui 0 ja 1, 0 on referentsmuutuja Sisuliselt saaks samad tulemused t-testi puhul Simpsoni paradoks – esineb, kui juhtumid on jagatud mingi tunnuse poolest gruppideks. Logistiline regressioon Sõltuv muutuja on dihhotoomne väärtus (nt jah/ei, on/ei ole, 0/1); see eeldab ka vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), sest arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust On üks või rohkem sõltumatut muutujat. Omavahel sõltumatud ja mitte kollineaarsed vaatlused. Šansid (odds) – tõenäosus, et midagi juhtub, jagatud tõenäosusega, et see sama asi
MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus:
Toimub kauba koondamine, komplekteerimine, sortimendi valik, ladusid, kaugemad veod. 80. Autotranspordi eelised ja puudused. väiksemate kaubapartiide organiseerimine, reservpartiide hoidmine. 70. Nimetage laovarude täiendamissüsteeme. E: *paindlikkus, juurdepääs igasse kohta, ei vaja oma infrastruktuuri 59. Kumb annab väiksema laovarude koguse, kas logistiline *Kindel e ökonoomne tellimiste kogus- tellitakse juurde, kui varu jõuab *uksest ukseni vedu- kiire (lühike jaotusaeg) *Kauba kohaletoimetamise (kogukulu alusel) või tootmise ja turustuse seisukohalt kaalutlemine? kindlale tasemele suur kiirus *marsruutide optimeerimise võimalus *ökonoomus väikeste 60. Mis on läbimisaeg ja tellimistsükli aeg
Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on logistikastrateegia eesmärgid? a)Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.b)Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale konkurentsieelise. c)Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 10) Millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). 11) Mis on tootmislogistika võtmeküsimus? tootmisprotsesside
Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3. Logistika areng, ajalugu Vanas Kreekas tähendas sõna logistike arvutamis- ja arutlemiskunsti. Rooma Impeeriumis mõeldi logistika all toiduainete jaotamise reegleid ja korda. Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti
..................................................... 7 T-test sõltuvate gruppidega................................................................................. 8 Mann-Whintey U Test (e. mitteparameetriline t-test)...........................................8 Korrelatsioon....................................................................................................... 9 Lineaarne (paaris)regressioon...........................................................................10 Logistiline regressioon....................................................................................... 11 1 Andmefailid SPSS'is 1) Sõltumatute gruppidega katseplaan KI valed 6iged VAS vanus sugu katsetingimus 1 5 3 1,4 21 m 1
Transpordiliigid on: 1. Meretransport (veeteede transport) 2. Õhutransport 3. Torutransport 4. Kaabeltransport (sidetransport) 5. Raudteetransport 6. Maanteetransport Transpordi sõlmpunktid: 1. Sadamad 2. Raudteejaamad 3. Jne Statistikas mõõdab logistilist kulu või tulu vastavat näitajat. 1. Kulud 2. Logistiline kaubakäive 3. Logistiline puhaskäive Mõõdetakse reaalsetest näitajatest: 1. Lülilisus 2. Käibekiirus 3. Tulud Mida vähem lülisid kaup läbib, seda kiirem ja odavam on logistika ahel. Seda vähem on kauba kadusi ja riknemist. Logistilistes uuringutes arvestatakse sellist näitajat nagu lülilisuse konfisent.Kõige väiksemad kulud logistikas on kauba transiitvedudel. Lülilisuse konfisendi
Tagastuslogistika TARNEAHEL Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. Logistika puudutab tegevusalasid, mille keskmes on materiaalsete väärtuste ja info liikumine ning selle ettevalmistamine, alates toorainest ja lõpetades lõppkliendiga ja hõlmates ka üha suuremat tähtsust omandava tarvitatud kaupade ja pakendite korje. TARNEAHEL Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem. Tarneahel lisab väärtust ja määrab lõppkokkuvõttes ettevõtte suutlikkuse rahuldada klientide nõudlust. TARNEAHELA JUHTIMINE Logistika, strateegiline turundus, tarneahela juhtimine ja strateegiline juhtimine on tegevusvaldkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Tarneahela juhtimine on ettevõtluse
Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad; Õhu ja meretransport (lennukikandjad); Raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis ja jälgimissüsteemid LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 3. Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalisruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. MAJANDUSE VÕTMETEGURID ON RESSURSID, AEG JA KOHT Logistika üks eesmärke on ressursside optimaalne kasutamine. Logistika optimeerib kauba ja kapitaliringlust ning nendega seotud kulusid; Logistika võimaldab suurendada
Nägemus logistika valdkonna arengust ja tulevasest elukutsest Kristina Rõkalova VLOGge20 Logistika sai oma alguse juba varasemas ajaloos sõjanduse kaudu - toidud, relvad ja varustus. Kõigi sõjategevustega kaasnes logistiline mõtlemine ning tegutsemine. Logistika eesmärgiks on midagi ratsionaalselt, arukalt ja efektiivselt korraldada. Samal ajal ka ressursse säästval viisil, et kogu tegevus mööduks kasulikult tegutsedes. Sõna logistika päritolu kohta on olnud palju vaidlusi - kust ja kellelt see täpsemalt tuleneb. Näitena võib tuua selle, et kreekakeelse sõna all logisticos mõistsid vanad kreeklased mõtlemist, arvutamist ning otstarbekust. Rooma riigis tähendas see aga toodete jaotust.
Keskonnakaitse Eksam Küsimus vastus Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor)
S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani. Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: • unikaalne toode; • pikaajaline turuliidri seisund; • kaasaegne tehnoloogia; • koolitatud personal; • tugev logistiline lahendus; • lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud; • madalad püsikulud; • kogenud ja kompetentne juhtkond jne. Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: • puudulik kvaliteedijuhtimine; • kehv kvaliteet; • suured üldkulud; • madala kvalifikatsiooniga tööjõud; • tootmis- ja/või tootearendusalase oskusteabe puudumine; • toode on moraalselt vananenud;
Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon
soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani! Tugevused Nõrkused · unikaalne toode; puudulik kvaliteedijuhtimine; · pikaajaline turuliidri seisund; · kehv kvaliteet; · kaasaegne tehnoloogia; · suured üldkulud; · koolitatud personal; · madala kvalifikatsiooniga tööjõud; · tugev logistiline lahendus; · tootmis- ja/või tootearendusalase · lähedus toorainele ja seetõttu madalad oskusteabe puudumine; varumiskulud; · toode on moraalselt vananenud; · madalad püsikulud; · toote või kaubamärgi halb maine · kogenud ja kompetentne juhtkond jne ostjate seas; · madal krediidivõime jne.
on tagatud klientide rahulolu, toimingud on sooritatud efektiivselt ja partneritele on antud logistilises ahelas võimalus sooritada oma tegevused õigeaegselt ja kokkulepitud viisil. Kvaliteediga on seotud alati vajadus parandada pidevalt toodete ja teenuste taset, kvaliteeti hinnatakse üha rohkem selle põhjal kui efektiivselt on saavutatud tulemuslikkus Läbimisaeg Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. Läbivooluriiulite tehnoloogia Laotehnoloogia, mille puhul on kaubaalused paigutatud rullikute ja kaldpinaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaldpindade kalle on enamasti 4%, kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist
korda odavamad. Kaubaalused liiguvad jaotusahelas üldjuhul alati koos lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride ladudes ning hulgiladudes toimub pidev kaubavoogude konsolideerimine ja jaotus (dekonsolideerimine), tekib vahekäsitsemiste juures täiendav aluste vajadus ja vastavad ettevõtted on sunnitud neid juurde hankima. LOGISTILISE AHELA JUHTIMISE MEETMED. Juhtimispõhimõtted; logistiline kogukulu; kogukulude analüüs. ABC-analüüs. Logistikastrateegiad. Outsourcing logistikas; 1-PL, 2-PL, 3 PL- ja 4P- logistika. Infovoogude juhtimine: logistiliste infosüsteemide rakendamine (JIT-tarned, EDI, VMI-müügikeskused). Transport logistilise ahela osana. Transpordiliigid (auto-, mere-, raudtee- ning õhutransport; multimodaalse transpordi mõiste); veokitüübid. Transpordiliigi ning veoki valiku kriteeriumid. Vedaja ja ekspedeerija mõisted; vedaja valik.
ehk logistiliste teenuste outsourcing Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest täielikult loobunud ehk ostavad need spetsiliseerunud ettevõtetelt. Sel juhul sünnivad strateegilised ühisused ja partnerlused. Ühisuse puhul lepivad osalised (kauba saatja/müüja ja saaja/ostja) kokku logistikateenust pakkuva firma nn 3 osalise teenuse teenuste kasutamises. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 2000 - 2020 4PL (Fourth Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Mõnevõrra tinglik, sest ka praegu on ettevõtteid, kes on 1. 2. ja 3. ajajärgus või lähevad madalamale tagasi. Outsourcingu Outsourcing all mõeldakse ettevõtte poolt teostatud toimingu eraldamist muudest toimingutest ja selle määratlemist eriliseks vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja/tarnija. Enamlevinud logistikateenused transport suuregabariidiliste pakendamine kaupade vedu
Tootmise planeerimine ja kavandamine, müügiprognoosid *jaotus on kui vedu (veolepingud) *ei reageerita pakendamine ja komplekteerimine ning klienditeenindus nõudlusele *tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonide kaudu 4. Mis erinevus on logistilise keti ja tarneketi juhtimise 12. iseloomustage matrjalihaldamise ja füüsilise jaotuse vahel? keskset arengufaasi. Logistiline juhtimine on kitsam tegutsemine- tarneketi osa mis 3)Materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne a-etapp: algas 70- planeerib, realiseerib ja kontrollib infovoo liikumimist ning selle 80ndail. Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, vaadeldi kordineerimist ja optimeerimist. logistilises ketis toimuvat kui tervikut. Firma tegevust vaadeldi 5
Teise rindel avamisel lääneliitlaste poolt kasutati juba edukalt vägede ühtse juhtimise, varustamise, ladustamise ja transpordi koordineerimise logistilisi printsiipe. Logistika hea korraldus aitas suuresti kaasa dessandi õnnestumisele Normandias ja edasisele sõjategevusele. Tänu dessandi väga heale logistilisele ettevalmistamisele suudeti vähendada inimohvrite arvu. Logistika tähtsus Teises Maailmasõjas oli suur. Hästi välja töötatud, erinevaid olukordi arvestav logistiline tegevus väeosade kindlustamisel õigel ajal vajalike ressurssidega (relvad, laskemoon, kütus, toiduained, rõivad jne) nii operatiiv- kui ka teenindusvaldkonnas andis võitlevale väeosale olulisi eeliseid võrreldes vastasega, kelle logistika ei olnud korraldatud samal tasemel. Mõnede hinnangute põhjal kaotas Saksa armee Venemaal eelkõige seetõttu, et sõjakäik Venemaale ei olnud logistiliselt õigesti ette valmistatud. Kasutati liiga väikese
· Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja jaotamist. · Juhtimine ulatub üle organisatsioonide piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli organisatsiooni teiste üksuste tegutsemise üle. · Kõigile liikmetele kättesaadav infosüsteem teeb võimalikuks koordineerimise organisatsioonide vahel. · Liikmes organisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu. Logistiline ahel e tarneahel (supply chain) on logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulk logistikafunktsioone. 5 2.Mis on tarneahel Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (pipeline). Tarneahelat vaadeldakse
on otstarbekam investeerida vahemeestel on rohkem kogemusi ja kontakte Vormikasu: kujutab tegevust, mis muudab toote välimuse ja koostise kasutajale külgetõmbavamaks Ajakasu: tuleneb toote kättesaadavusest ajal, mil tarbijaid seda tahavad. ( sõbrapäev, jõulud, hooajakaup.) Kohakasu: saadakse toote paiknemisest paigas, kust tarbijad soovivad seda osta. Omandikasu: vahendajate tegevus aitab toodet paremini omandada Funktsioonid: Tehinguline *riskivõtt *ostmine *müümine Logistiline *sortimendi kujundamine *ladustamine *komplekteerimine *transportimine Abistav ( pangad, kindlustused) *finantseerimine *hindamine *turuinfo kogumine
Nüüd toimub uuesti infovahetus, et kas oli midagi valesti, kas kaup oli terve, oli midagi üle või puudu.. Ning küsimused ka kvaliteedi kohta. Samamoodi toimub ka ettevõtte sisene infovahetus, et milles või kus oli probleem. Oluline info liikumise võimalus on vahetu inimestevaheline suhtlemine, mille abil juhid saavad teavet organisatsiooni liikmetest ja nende eesmärkidest, lahendusi vajavatest probleemidest – sellest, kus on nõrgad lülid ja mida saaks teha paremini. Logistiline juhtimine planeerib, organiseerib, optimeerib, reguleerib ja kontrollib hanke- tootmise ja füüsilise turustuse ja jaotuse tegevusi ja vahendeid. Logistiline juhtimine võimaldab efektiivsemalt saavutada organisatsiooni strateegilisi, tähtajalisi ja operatiivseid eesmärke. Firma logistilise juhtimise tegevusi saab realiseerida teatud ülesehituse, kvaliteedi ja algstruktuuride seostega süsteemis. Mikrologistilise süsteemi (firma tasand) loomisel on
üleandmine tarbijale 5printsiipi:õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õige hinnaga, õige kogus vahendajate tähtsus:tootjal puudub raha otsemüügiks, on otstarbekam investeerida põhialasse, vahemeestel rohkem kogemusi ja kontakte vormikasu-toote välimus ja koostis kasutajale külgetõmbavamaks ajakasu kohakasu-nt kütusetanklad asetsevad maantee ääres omandikasu- nt kinnisvarabüroode kasutus Turustuskanali funktsioonid: 1. tehinguline-1.riskivõtt 2. ostmine 3. müümine 2. logistiline- 1.sortimendi kujundamine 2. ladustamine 3. komplekteerimine 4. trantsportimine 3. abistav- finantseerimine, hindamine, turuinfo kogumine kes ostab, kust ostab, millal ostab, kui suures koguses, mis eesmärgiga ostab
veebruar 1918 ning taasiseseisvumine 20.august 1991.Seepärast tõstatan küsimuse, millised on noore riigi Eesti peamised head ja vead minu silmis? Leian, et Eestis on infotehnoloogia küllaltki hästi arenenud, näiteks on Wi-Fi võrk levinud rohkem kui suurriikides nagu USA ja Venemaa. Mind rõõmustab infotehnoloogia hea areng, sest tänapäeval on see suur osa meie elust. Paljusid asju ei oskagi inimesed enam ilma infotehnoloogia abita teha, näiteks toimub kogu logistiline töö ladude vahel IT abil. Lisaks sellele rõõmustab mind ka infotehnoloogia kättesaadavus. Pean seda oluliseks, kuna siis on võimalus väga kiirelt infot vahetada.. On hea, et infotehnoloogiat püütakse kättesaadavaks teha ka vanematele inimestele. Näiteks 2010 aastal oli arvuti kasutamise osatähtsus 16-74 aastaste seas 74,6% ning interneti kasutamise 74,1% Lisaks infotehnoloogiale rõõmustavad mind head tulemused hariduses, näiteks oli Eesti
2) jääkide dispersioon peab olema sõltumatu (ehk siis x-telje) muutuja väärtusest sõltumatu. Kuidas kontrollida kas regressiooni jäägid jaotuvad normaaljaotusele lähedaselt? Laseme arvutada mudelikohased sõltuva muutuja väärtused ja jäägid: Analyze -> Regression -> Linear - Save - Linnuke kasti Predicted values (unstandardized) ja Residuals (unstandardized). Järgneb jääkide täpsem diagnostika (kas on normaaljaotusega jne). Logistiline regressioon Logistiline regressioon või üldisemalt logistiline mudel ehk logit-mudel prognoosib uuritava sündmuse toimumise tõenäosust ja selle muutumist sõltuvalt pideva argumenttunnuse väärtuse muutumisest. Näiteks uurimaks, kas isiksuseomadused ennustavad eesnäärmeuuringutele minekut tulevikus. / Uuritakse, kas suutmatus tähele panna (inattention_inatt18a), sugu ja tulemus Raven'i testis ennustavad kõrghariduse saamist 25-ks eluaastaks EHK ennustame inimese
pöörduv,ontogeneeetilinekontiinum-pidevuslevik-liigi territoriaalne paiknevusliigierisus-näitab,kuias antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahelliigirikkus-näitab erinevate liikide arvu antud alal liik-bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus,on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi logistiline kasv- populatsioon kasv on algul aeglane,seejärel kiireneb looduskaitseühiskondlikud ja riiklikud meetmed,mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise,taastamise ja kaitselooduslik valik-iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus,genotüüpide difereniseerunudpaljuneminloodusvaradvesi,õhk,taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad,põllukult
5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17
siseveetransport, meretransport, raudteetransport ning taas maanteetransport. Konteinereid valmistatakse standardsete mõõtmetega, neid on võimalik laadida, virnastada, transportida efektiivselt suurte kauguste taha ja viia üle ühelt veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või
Kaubavoog- kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Konteiner- veomahuti Komisjoniladu- kaupade vaheload edasimüügi aitamiseks L Loovutusala- ala,mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgselt hoiustamiseks Ladu- kauba hoidla Logistika- toote kulg tootjast tarbijani ning sellega seonduvad toimingud Läbimisaeg- ajavahemik,mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline tehing kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingu on teostatud Laotehnika- masinad ja seadmed, mida vajatakse laotööde teostamisel Läbivooluterminal- tegeletakse saabunud kaupade väljastamisega ja sorteerimisega edasisaatmiseks veomarsruutidele Laohotell- logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordivahendiga sisse toodud klientide kaupu Laadimislüüs- levinum üleminekutehonloogia, kasutatakse koos laadimissillaga M Manuaalne- käeline, kätega tehtav
Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja klientide allvooks. Väärtusahela lülide ehk liikmete nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suuresti erinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku sõlmpunktis, hulgimüüja on see vastu tihti arvamusel, et tema tootja ja jaemüüja vahel tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna tema puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab setõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust. Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustab nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog ujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente.
selle dünaamilisuse tõttu suudetud veel välja töötada kõiki rahuldavat ja kõikehõlmavat üldtunnustatud definitsiooni ega isegi ühest terminit (Kiisler, 2011). Siiski on logistika kohta palju erinevaid definitsioone. Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine (Wikipedia, 2015). Omavahel seotud erinevad logistikategevused moodustavadki tarneahela. Tarneahel ehk teise nimetusega logistiline võrgustik on toodete/teenuste tarnijalt kliendini liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Nagurney, 2006). 1 TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG 1 Tarneahela ja logistika areng Joonis 1. Logistika evolutsioon (Wikipedia, 2015) Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Pärast Teist
analüüsida süsteemi nõrku kohti riskide võimaliku esinemise seisukohalt (riskiaudit) ja tagada süsteemi järjepidev täiustamine töötada välja alternatiivid Riskide juhtimise all logistikas mõeldakse abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede pehmendamiseks logistiliste toimingute teostamisel. See tagab riskide optimaalse jaotamise koostööpartnerite vahel. Riskide juhtimise eelduseks on töötav logistiline süsteem, mis võimaldab täita põhiülesandeid parimal viisil. Suur osa riskidest maandatakse või jaotatakse osapoolte vahel lepingutega. Ülemääraste riskide võtmisest hoidumiseks ja lepingute sõlmimise lihtsustamiseks on lepingute sõlmimine reguleeritud seadustega. Põhiline lepinguid käsitlev seadus Eestis on võlaõigusseadus, mis hõlmab peaaegu kõiki logistika valdkondi eeldusel, et protsess algab ja lõpeb Eesti territooriumil
Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus) Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 4. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kasutatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste , info ja muude ressursside süsteem. Tarnehala juhtimine on seotud igasuguste tegevuste juhtimisega, läbi mille suudetakse pakkuda suurimat võimalikku klienditeeninduse taset optimaalsete tarneahela kogukulude ning investeeringute juures. 8. Transport kui majanduse „vereirnge“
olla mugav ja väärtustada aega. Turul läbilöömiseks on meil nii nõrku kui ka tugevaid külgi, kuid mitmekülgse reklaami ja suurte investeeringute näol suudame jõuda klientideni. 7 3. SWOT Ettevõtte sisemised tugevused: · Kontakt tuntud ja tunnustatud firmaga · Kvalifitseeritud personali olemasolu · Kulutusi tehakse arukalt ja mõõdukalt · Tugev logistiline lahendus Ettevõtte sisemised nõrkused: · Aegunud seadmed · Vähene tuntus turul · Puudub võimalus finantseerida vajalikke muudatusi Ettevõtte välised võimalused: · Sisenemine uuele turule või turusegmenti · Nõudluse kiire kasv · Rahvastiku ostuvõime tõus · Soodne demograafiline muutus Ettevõtte välised ohud: · Uute konkurentide turule ilmumine · Ostjate eelistuste muutumine · Energia kallinemine
Tehnoloogia Patendid, litsensid, äriplaan Madal kulubaas Varasem maine ja tuntus Nõrkused: Varasema kogemuse puudus ettevõtjana Tundmatu firma/kaubamärk Halb maine Kõrge kulubaas Töötajate vähene kvalifikatsioon Tarnijakindlus puudub Oskusteabe puudumine Logistiline kaugus sõlmpunktidest Asukoht ei ole hea Võimalused: Toetused, subsiidiumid, algkapitali saamise võimalus Konkurentsi vähenemine Raske siseneda tegevusvaldkonda teistel konkurentidel Mugav laieneda uutele sihtturgudele Seadusandluse muutus meie kasuks Hea ettevõtluskeskkond Maksusoodustuste saamine Ohud: Konkurentsi tihenemine
loodus, liivarannad, märgalad, metsad ja mitmekesine loomastik. Siinkohal ohustab aga asukohta äärmiselt suur veereostuse oht. Antud uuringu rahastajaks oli NASA/SC-EPSCoR ning see koostati NASA/SC-EPSCoR märgalade uurimise projekti raames. Samuti osalesid 3 Clemsoni-, Lõuna-Carolina ülikoolid ning Charlestoni kolledž. Antud uuringu teostamiseks töötati välja ruumiline mitme muutujaga logistiline regressioon ja töötati välja GIS andmebaas, mis sisaldab endas ehituslube, katastriüksuste andmeid, teedevõrgustikku jm. Digitaalne aluskaardi andis uuringuks GIS osakond Georgetown County’s. Kasutades GIS programme analüüsiti kus ja kuidas maakasutuse muutused on toimunud ning kus nad võivad aset leida tulevikus. Võrreldi maakasutuse muutusi aastatel 1981-1996 ning ennustati võimalikke maakasutuse muutusi aastateks 1997-2010. Uurimus teostati 4107st
Kontrollida ja vajadusel lisada liikauvatele Sõidukid ja masinatele helisignaalid ja visuaalsed liikuvad indikaatorid, liikumistrajektoorid tähistada masinad visuaalselt või piiretega. Igapäevasel Objektijuht, 100-500 10.12.2016 tööohutuskoosolekul objekti logistiline töölised graafik töölistele esitada(kui suures mahus toimub materjalide saabumine objektile antud päeval). Piirata masinaosade tööraadiused piirdega, Liikuvad veenduda tööala ohutuses, lisada hoiatavad Koheselt
Populatsiooni arvukuse valem: R- strateegia(reproduction) palju järglasi, väikesed järglased ja väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised K-strateegia keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased suht suured ja hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Logistiline kasv populatsiooni kasvades hakkavad ressursid kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents, kisklus, parasitism, haigused Levila piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad (kosmopoliitne, kontinentaalne) Relikt - liik, mis on säilinud varasema levialaga võrreldes väiksemal alal Levik näitab, kuidas isendid paiknevad
1, on tõenäoliselt tõsine probleem multikollineaarsusega, väärtused vahemikus 0.1-0.2 viitavad võimalikule problemaatilisusele; kui VIF on üle 10, siis on tõenäoliselt meie mudelis multikollineaarsus. b) Nüüd tasub koefitsientide tabelist vaadata, millised prediktorid ei ole statistiliselt olulised (kui kasutatud on Enter meetodit). Mõistlik on need prediktorid enda mudelist eemaldada ning uus regressioonianalüüs läbi viia. 10. PRAKTIKUM: 1) LOGISTILINE REGRESSIOON Logistilise regressiooni olemus on sarnane lineaarse ja mitmese regressiooni omaga põhiline erinevus seisneb selles, et logistilise regressiooniga ennustame kategooriat väljendavat tunnust. Kui meil on kaks kategooriat, on selle analüüsi nimi binaarne logistiline regressioon (binary logistic regression); kui on kahest enam kategooriat, on selle nimi multinominaalne logistiline regressioon (multinominal logistic regression).
paindlikkus. -- Logistikal on väga palju erinevaid definitsioone, mis kokku moodustavad ikkagi terviku kuna logistika pole pelgalt üks asi, vaid siiski on jõudnud tarneahelate ajajärku ning on osa tarneahela juhtimisest. 1986 – rahuldada klient; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud org, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info jne süsteem. Tarneahel on vaadeldav kahel tasandil: 1. kui individuaalne organisatsiooni vaatepunkt ehk ettevõttesiseste tegevuste ning tarnijate ja klientide võrgustik KA logistikaahel 2. kui tervik tasand e algtarnijast lõpptarbijani KS laiendatud tarneahel -> tarneahela juhtimine Liikudes mööda tarneahelat -> *Hankelogistika (tooraine omandamine ja
tellida. Mõlemad kliendid asuvad Lõuna-Eestis Põlvamaal, kuhu toimuvad veoringid ainult teisipäeviti ja neljapäeviti. Eksimus tuli ilmsiks 15 minutit peale autojuhi lahkumist ning koheselt teavitati klienditeenindust. Tellitud kogused tundusid kahtlaselt suured ning esimene kauplus oli uurinud, kas teine kauplus on juba kauba kätte saanud, sest tavaliselt käib autojuht enam-vähem samal ajal. Kauplusel endal puudub logistiline lahendus teisest kauplusest esimesele kauplusele kaup kohale toimetada. Kuna kaupa vedava ettevõtte poolt on veoringid ainult kahel tööpäeval antud piirkonnas, siis enne järgmist määratud veoringi aega ta sinna ei sõida. Eesmärk on võimalikult väikese kütuse ja ilma ülemäärase ajakuluta kaup õigele kliendile kohale toimetada. Klienditeenindus teavitas probleemist logistikajuhti ning uuris, kas autojuhil oleks
Näiteks keskkonnakavas on kirjas et ületatud norme-0. See tähendab, et näiteks tahkete osakeste kontsentratsioon on normaalne ja ei ületa norme. 10. Mis on asjaajamiskord ettevõttes/sadamas? asjaajamise kord määrab kindlaks asjaajamise korraldamise ja dokumendihalduse nõuded 11. Mis on sadama/sadamate tegevusvaldkonnaks/valdkondadeks? Kaupade ümberlaadimine ja ladustamine 12. Mis on sadama/sadamate missioon ja visioon? Missioon on luua logistiline keskkond inimeste ja kaupade sujuvamaks liikumiseks. Visioon on anda mereäärsele ruumile suurim võimalik väärtus. 13. Mis on juhtimissüsteemi käsiraamatu eesmärk? Käsiraamat on mõeldud kasutamiseks ameti töötajatele selleks, et tagada ameti tegevuse tulemuste püsivalt kõrge kvaliteet, töötajate keskkonnaalane teadlikkus ja selle edasine tõstmine. Samuti on käsiraamat mõeldud inimestele, kes soovivad tutvuda ameti töö ja juhtimise korraldusega
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine
annaabi.ee 
