LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool
Kaubandusökonoomika õppekava
Ingrid Leichter
TARNEAHELATE TÄHTSUSE
ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG
referaat
Õppejõud: Pertti Pärna
Mõdriku
2016
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Leichter
Õppematerjali autor
Segadus Saaremaa laevadega Rail Balticu segane protsess Autojuhtide palkadega skeemitamine Maailm Keskkonna probleemid Aeglased tolliprotseduurid Tagastuslogistika halb organiseeritus (kaubaaluste, taara, konteinerite tagastus) Logistikaturu ‘’solkimine’’ monopolide poolt Õigeaegne kohaletoimetamine varieerub väga suuresti 3. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Tarneahela ülesanne on ühendada omavahel kõik tegevused, struktuurid ja osalised alates toorainete valmistajaist kuni tarbijateni. Tarneahel on võrgustik, kus ettevõtted juhivad ja arendavad koostöös ahela voogusid. Tarneahelas on igal organisatsioonil oma roll. Tarneahela struktuur sõltub ettevõtte valmistatavatest toodetest, tegutsemisalast ja selle klientidest.
Logistikasüsteemi lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, vedajad, ekspedeerijad, börsid, pangad, IT firmad jne. Mitmetest ettevõtetest koosnevat logistikasüsteemi, kus toimub koordineeritud ja eesmär- gistatud koostöö ning mis hõlmab vähemalt üht materjalitarnijat, valmistoodete tootjat ja hulgi- ning jaemüüjaid, nimetatakse tarneahelaks. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. Tehakse vahet mikro- ja makrologistilistel süsteemidel. Makrologistilised süsteemid on
tänapäevases tähenduses formeeruma 1950 aastatel eelkõige USA-s. Teise maailmasõja militaarlogistika kogemused leidsid kasutamist ärielus 10 –15 aastat hiljem. Teise maailmasõja järel oli tüüpiline tootjate turg, millega kaasnes reservide otsimine tootmises. Tollal formuleeriti tulevase logistikakontseptsiooni eeldused: varude ja transpordikulude kasv jaotusprotsessis, transporditariifide tõus, militaarlogistika teooria ja praktika areng, turundus kontseptsiooni tekkimine ja kiire areng. Logistika ülesandeks on käsitleda vaadeldavat süsteemi kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Suurte süsteemide (sotsiaal-majanduslike ja inimene–masin – süsteemide) uurimisel lähtutakse logistikas süsteemsest käsitlusest, mille eripära on jälgitava objekti kui terviku uurimine allstruktuuride seoste ja nende muutuste kaudu.
Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega 4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid.
SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng.............................................................................................. 6 2.2 Logistika evolutsioon..................................................................................... 8 2.3 Kaasaegse ärilogistika ajalugu......................................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................
SISUKORD lääne-viru rakenduskõrgkool................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 SÕJANDUSLOGISTIKA........................................................................................... 4 2 LOGISTIKA AJALOOST........................................................................................... 6 2.1 Logistika areng.............................................................................................. 6 2.2 Logistika evolutsioon..................................................................................... 8 2.3 Kaasaegse ärilogistika ajalugu......................................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................
3. Keskmine mobiilsus on palju rohkem suurenenud 4. Tihedam konkurents ja toodete lühenevad elutsüklid 5. Nõudluse killustatus(tooe ja teenuse valiku laienemine, niššide teke) 6. Tarbija informeeritum, vähenev brändilojaalsus. 7. Tarneahela keerukuse kasv, spetsialiseerumise süvenemine. 8. Traditsioonilse masstootmise vähenemine. 9. UUS! Järjest enam minnakse üle e-kaubanduse peale ja seda aktsepteeritakse aina enam. Ehk IKT areng ja mõju B2B kui ka B2C turgudele. 10. Keskkonnamõjude tähtsustumine ja sellest lähtuva regulatsioon. 11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse.
saavutada süsteemset tulemust. d) Logistika on see osa tarneahela juhtimisest, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekoha ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. e) Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisest järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäsitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. f) Logistika on kaupu või teenuseid pakkuvate tegevuste kavandamine ja organiseerimine. g) Logistika on ressursside omandamise, liikumise ja tarbimise planeerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid