TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool
Kaubandusökonoomika õppekava
Ingrid Leichter
TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG
referaat
Õppejõud: Pertti Pärna
Mõdriku
2016

SISSEJUHATUS

Logistika kui eraldiseisev valdkond on eksisteerinud aastatuhandeid. Kaupu transporditi juba kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks ( Tulvi , 2013).
Selleks, et mõista tarneahelate tähtsuse esilekerkimise ja arengu põhjuseid, tuleb teada mis on tarneahel , mis on logistika ja kuidas on need omavahel seotud.
Logistika kohta puudub siiamaani ühtne ja ainus määratlus. Kuna tegemist on noore, kiiresti areneva ja üha suuremat tähtsust omandava distsipliiniga, ei ole logistika jaoks selle dünaamilisuse tõttu suudetud veel välja töötada kõiki rahuldavat ja kõikehõlmavat üldtunnustatud definitsiooni ega isegi ühest terminit ( Kiisler , 2011). Siiski on logistika kohta palju erinevaid definitsioone.
Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine (Wikipedia, 2015).
Omavahel seotud erinevad logistikategevused moodustavadki tarneahela. Tarneahel ehk teise nimetusega logistiline võrgustik on toodete/teenuste tarnijalt kliendini liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Nagurney, 2006).

TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED ja areng

Tarneahela ja logistika areng

Joonis 1. Logistika evolutsioon (Wikipedia, 2015)
Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmises ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele (Tulvi, 2013).
20. sajandi teisest poolest alates võib rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud, mida iseloomustab eelpool olev joonis 1 (Wikipedia, 2015).
1990. aastal võeti kasutusele termin tarneahela juhtimine selleks, et iseloomustada logistikafunktsioonide lõimumist ka ettevõtte väliste talitlustega, mis tagavad lõpptarbija varustamise toodetega. 21. sajandil sundis äge konkurentsi kasv kaubandusettevõtteid pidevalt oma turupositsiooni parandama, tuues turule uusi tooteid, et luua võimalusi tegevuse optimeerimiseks (Kiisler, 2011).
Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid , vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad (Rannus, 2003).

Tarneahelate esilekerkimise peamised põhjused

Kuna aja jooksul on toimunud palju muudatusi, on logistika ja tarneahelad edasi arenenud ja seeläbi on ettevõtted sunnitud oma tarneahelaid oprimeerima, et konkurentsis püsida.
Peamised tegurid, mis on aidanud kaasa tarneahelate juhtimise aktuaalsuse kasvule, on:
- tootetsükli lühenemine;
- vajadus kiiremate uuenduste järele;
- globaliseerumine;
- rahutud , pöörased turud;
- nõudluse kõikumine;
- keskendumine ettevõtte põhikompetentsidele;
- e-äri teke;
- soov vähendada tarnijate hulka;
- püüe kohandada toodet/teenust iga kliendi vajadustele (Rannus, 2003).
Neid põhjuseid on veel palju. Näiteks konkurentsi suurenemine, klientide nõudmiste kasv, tootmisvõimaluste laienemine ja nii edasi. Kõik need põhjused on seotud inimkonna arenguga läbi aja. Ettevõte peab toimimiseks leidma kõige efektiivsema viisi õige toote tarbijani toomiseks.

KOKKUVÕTE

Esmalt kasutati logistikat vaid sõjanduses ning peale Teist maailmasõda toimus suur muudatus ning logistika olemus muutus suuresti. Selleks, et iseloomustada logistikatalitluste põimumist, võeti kasutusele termin tarneahela juhtimine. Käesoleval sajandil, tiheda konkurentsi tõttu, on ettevõtted sunnitud oma tegevust tõhusamaks muutma läbi tarneahela optimeerimise, sest omavahel konkureerivad ettevõtete tarneahelad. Konkurentsis püsimiseks tuleb pidevalt ettevõtetel oma tarneahelaid arendada.
Tarneahelad on esilekerkinud paljude erinevate aspektide tõttu, näiteks tänu suurele nõudluse kõikumisele, e-äri tekkele, konkurentsi suurenemisele ja paljule muule. See kõik on juhtunud sellepärast, et inimkond areneb ja kliendid muutuvad üha teadlikumaks, ning seetõttu, et kliendi vajadused suudaks ettevõtte parimal viisil rahuldada, milleks peab ta tarnima nõutud toote tootjatelt lõpptarbijateni võimalikult kiiresti, sealjuures ise kasumit teenides.

Kasutatud allikad

Kiisler, A. (2011). Logistika ja tarneahela juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus.
Nagurney, A. (2006). Supply Chain Network Economics: Dynamics of Prices, Flows and Profits. Edward Elgar Publishing.
Rannus, R. (2003). Maagiline tarneahela juhtimine. Director , http://www.director.ee/maagiline-tarneahela-juhtimine/ .
Tulvi, A. (2013). Logistika õpik kutsekoolidele. Tallinn.
Wikipedia. (2015). Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Logistika