RAPLA'st ettekanne (0)

RAPLA
Rahvastik ja ettevõtlus
2011
ETTEVÕTLUS
Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu
Raplamaal on rohkelt väikeseid ettevõtteid. Põllumajandus ettevõtete arv on langenud ning suurenenud on metsa- ja puidufirmade arv, väikesed mööblitootjad, metalli- ja autotöökojad, käsitööle ja õmblemisele rajatud ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid.
Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja
Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee , mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla , läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid raudtee kvaliteet ei ole väga hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks katkenud.
Suuremad põllumajandusettevõtjad on tänapäeva Raplamaal Raikkülas, Kehtnna ja Kaius. Pärast liitumist EL’iga, mis tõi kaasa põllumajandustoetused, on osa tootjatest suuremaks ja edukamaks muutunud, ent enamus tootmisest on väike-ettevõtete käes.
Üks tähtsaim ettevõte on ilmselt NSVL ’i ajal loodus rahvusvaheliselt rajatud värvide-lakkide tootja - ES Sadolin. Teine tundud ettevõte Raplamaa tööstuse on olnud juba astaid Järvakandi klaasitehas. Tänapäeval toodetakse Järvakandi Klaas AS tehastes pudeleid. Raplamaa teiste tuntumate firmadena võib välja tuua vannitoamööbli tootjat - Balteco Mööbel AS, põllumajandusettevõtet - Raikküla Farmer, teederajaja - Rapla Teed OÜ ja pärmitootjat - Salutaguse Pärmitehas AS. Samuti on Raplamaal edukas kütusemüüja HEPA OÜ.
Põllukultuuridest kasvatatakse enim teravilja ja rapsi. Loomakasvatus rajaneb veisi-ja sealihal. Samuti on lehmakasvatus arenenud ning müüakse palju piima välja kui ka müüdakse kohalikele.
RAHVASTIK
Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimus Rapla maakonnas rahvastiku vähenemine, kaheksakümnendatel toimus väike rahvastiku kasv. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga – Raplamaa kaotab aastas keskmiselt 0,5% oma rahvastikust.
Raplamaakonnas on iive negatiivne, sisseränne oli 2009ndal aastal saja inimese võrra väiksem kui väljaränne. Sündimuste arv oli 2009ndal aastal 405, suremus - 465.
Kõige rohkem Raplamaa kodanike on vanuses 15-64. Järgmised on pensioniealised ning vähim on alla 14-aastaseid elanike.
Raplamaalased ei ole linnarahvas . Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise. Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust.
Raplamaal on olemas soodne pinnas rahvastiku edasiseks kasvuks ja arenguks. Soodsalt mõjub hea asend pealinna ja suurte teetrasside suhtes, hõre asustustihedus tingib Rapla maakonnas kvaliteetsete elupaikade rohkuse.
Viimastel aastatel on rohkem rahvast välja rännanud ning vähem inimesi Rapla maakonda tulnud.
Statistikaameti tehtud tabeli põhjal saab teha järgmi järeldusi:

• Pensionieas naisi on Raplamaal pea poole rohkem kui mehi.
  
• Sünnieast kuni 40.ndate aastates mehi on rohkem kui naisi.
  
• Kooliealiste suhteliselt suur osakaal
  
• elanikkond vananeb.
  
• Tööealiste (15-64) arv on üsna suur
  

ALLIKAD:

• statistikaamet
  
• raplamaa.ee
  
• wikipedia.org
  
• Eneke M-S