Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAPLA'st ettekanne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


RAPLA
Rahvastik ja ettevõtlus
2011
ETTEVÕTLUS
Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu
Raplamaal on rohkelt väikeseid ettevõtteid. Põllumajandus ettevõtete arv on langenud ning suurenenud on metsa- ja puidufirmade arv, väikesed mööblitootjad, metalli- ja autotöökojad, käsitööle ja õmblemisele rajatud ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid.
Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline asukoht Tallinna lähedal koos tiheda teedevõrgu ning oluliste läbivate maantee- ja
Raudteetrassidega. Kohalik teedevõrk on suhteliselt halvas seisus, sest mustkattega teede osakaal on väike. See takistab mitmete piirkondade arengut. Raudtee , mille ühendus - Tallinna ja Pärnu ning Viljandiga - kulgeb läbi Rapla , läbilaskevõime rahuldab praegusi vajadusi, kuid
RAPLA st ettekanne #1 RAPLA st ettekanne #2 RAPLA st ettekanne #3 RAPLA st ettekanne #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heyya Õppematerjali autor
ETTEVÕTLUSTööstus on Raplamaal oluline majandusharuRaplamaal on rohkelt väikeseid ettevõtteid. Põllumajandus ettevõtete arv on langenud ning suurenenud on metsa- ja puidufirmade arv, väikesed mööblitootjad, metalli- ja autotöökojad, käsitööle ja õmblemisele rajatud ettevõtted , turismindus, haljastus, kinnisvaravahendus ja palju muid ettevõtteid. Maakonna ettevõtlust mõjutab positiivselt hea logistiline .......

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Raplamaa referaat

Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga ­ maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun