Saastav transport logistikas (0)

Saastav transport logistikas
Säästev mõtteviis on tänapäeval aina populaarsemaks ja esiletõusvamaks teemaks ning looduse säästmine muutub ka aina tähtsamaks, sest inimesed reostavad meie planeeti iga aastaga rohkem ja rohkem. Teema sai valitud, sest just transpordiga seotud reostamine on tänasel päeval logistikaga kaasas käiv tegur, kuigi aastaid ja aastakümneid tagasi oli inimeste teadmatus seoses säästmisega ja kokku hoidmisega palju suurem. Minu teada ei ole Eestis säästmise probleem kuigi suur, sest meil on väike riik ning transporti ei anna võrrelda suurriikides, aga sellegipoolest võiks logistikafirmad olla palju teadlikumad keskkonna hoidmisest ja panusest, mida nemad saaksid selleks teha.
Üheks transpordiliigiks, mis meie keskkonda kahjustab, on maanteetransport. Suurimaks probleemiks võib pidada heitgaaside teket ja sõiduteede rikkumist või lõhkumist. Lahendusi võib tegelikult olla palju, kuid tavaliselt nõuavad suurepärased lahendused ka suuri rahalisi ressursse. Täiustuda võiksid masinad just paremate mootorite ja vedrustuste koha pealt, kus viimane aitaks teha veokit teega võimalikult üheks ja mitte suunata kogu raskust tee peale, sest tavaliselt kahjustabki teid raskuse mitte ühtlane jaotumine ja liiga raske veok. Samuti aitaks ka biokütuste või elektriveokite suurema mõõtmeline kasutuselevõtt, kuid minu teadmiste kohaselt on biokütuste jaoks vaja palju põllumajanduslikku ressurssi, mida Eestis on, kuid vaja läheks alati rohkem. Kõige loogilisem ja lihtsam lahendus on võimaldada autojuhtidele piisavalt puhkeaega ja organiseeritud tegevust logistilisel poolel, et juht saaks oma teekonna läbida rahulikult ja minimaalse kütusekuluga, mis saastab ka vähem keskkonda.
Teine transpordiviis, mis võiks rohkem säästlikkuse suunas areneda on laevatransport. Kaubavedu suurte laevadega peetakse küll kõige säästlikumaks, kuid minu arvates saavad just ookeanid ja veekogud sellisest transportimise viisist kõige rohkem kahju. Enamjaolt toimub see küll naftatankerite arvelt suurtel vetel, mis veekogusid ja ookeane massiliselt reostavad ning selle tagajärjel veeelustikku tapavad ning selle elukeskkonda kahjustavad. Kaubalaevade otsest negatiivset külge on raske esile tuua, kuid ka nafta vedu on kauba transport. Liiga palju on ette tulnud juhuseid, kus tankerid üksteisega kokku põrkavad või siis lihtsalt madalikule sõitmise tagajärjel ära upuvad ning reostus peale suurt õnnetust on veekogule väga ulatuslik ja hävitav. Suurte naftareostuste ära hoidmiseks tuleks suurem nafta vedu viia üle maa peale või täiustada tankereid, et nendega transportimine oleks võimalikult ohutu ja veekeskkonnale turvaline.
Kolmandaks transportimise viisiks saab välja tuua raudteetranspordi. Võin arvata, et raudtee on kauba vedamiseks kõige säästvam ja ohutum viis. Suurte kaubarongide miinuseks võib pidada ainult seda, et need ei ole ikkagi piisavalt mahukad, et vedada massiivses koguses kaupa/naftat nagu näiteks kaubalaevad, aga see ei seostu meie hetkelise keskkonnasäästmis probleemiga. Positiivseks pooleks on rongidel kiirus ja see, et kaup jõuab kiirelt kohale ning samal ajal ei saasta rohkesti loodust. Kaubarongid ei pea ootama ummikutes nagu näiteks veokid, mis oluliselt viimase kohalejõudmise aega lühendab. Seega võib raudteesporti pidada kõige ohutumaks, kiiremaks ja säästvamaks transpordi liigiks .
Kauba transport on väga vajalik tegevus, kuid seda oleks vaja teha ka säästvalt, mille poole Eesti riik iga aastaga aina enam pürgib. Hetkel kõige säästlikumana tundunud raudtee peal kauba vedamine ei pruugi aga olla kõige praktilisem ja tõhusam viis kaupa kohale toimetada ning sellepärast ei pruugi ka osad ettevõtted rohelisema ja säästvama transpordi poole pürgida, sest sissetulek on olulisim ning keskkond jääb tahaplaanile. Eestlased on jonnakas rahvas ning julgen väita, et kõigile on firma edukus ja kasum väga oluline ning et inimesed hakkaksid mõtlema keskkonnale tuleks luua karmimad sätted saastamise ja reostamise vastu. Vähemalt on fakt, et säästlikkuse teooriad ja viisid levivad ning inimesed ei ela samasuguses teadmatuses nagu aastakümneid tagasi.