ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
kõrgemalseisva juhi allkirjaga. N: KINNITAN (allkiri) Raul Raamat Juhatuse esimees 09.10. 2010 Akti vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest 1-2 rida allpool kuupäeva Akti vorming Pealkiri Pealkiri näitab, mille kohta akt on koostatud. N: Põhivahendite mahakandmine Akti vorming Tekst Tekst koosneb 1. sissejuhatavast osast Algab üldjuhul akti koostamise aluse trükkimisega. Järgnevalt loetletakse komisjoni koosseis: esimees ja liikmed perenimede tähestikulises järjekorras. 2. konstateerivast osast Siin esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud Akti vorming Allkirjad Aktile kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks Akti vorming Viisa Üldiselt akti ei viseerita. Erandiks võib olla väikeettevõttes näiteks dokumentide
Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Tiitelleht, sissejuhatus ja uuelt leheküljelt algava peatüki algusleht on ilma leheküljenumbrita, kuid kuuluvad üldise numeratsiooni sisse. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. SISUKORD .......................................... 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS ............... 3 1.1.Üldandmed ................................. 3 1.2.Geograafiline asend ...................... . 4 1.3.Arengutase ................................. 6 2. RAHVASTIK ................................... 8 3. ENERGIAMAJANDUS ....................... 12 4. PÕLLUMAJANDUS ..................
oluliselt muutunud. Ometi võib täna raamatut lugedes näha, et kirjanik oleks justkui ette näinud kuidas tulevikus arvuteid kasutama hakatakse ja väga täpselt juba tänas käesolevat situatsiooni kirjeldanud. Raamat on jagatud erinevateks osadeks. 1. osa Strateegiline turundus Siin püstitatakse küse küsimusi; kas edu tagavaid turundusstrateegiaid on olemas?; milline on edukas turundusstrateegia?; milliste raskestega enamik firmasid turul kokku puutub? Loetletakse ja kirjeldatakse 9 edustrateegiat- need on: - Edu tänu kõrgemale kvaliteedile - Edu tänu paremale teenindusele - Edu tänu madalamale hinnale - Edu tänu laiale turundusvõrgule - Edu tänu kliendi soovidega arvestamisele - Edu tänu toote pidevale pidevale parandamisele - Edu tänu uuendamisele - Edu tänu sellele, et tullakse laienevale turule - Edu tänu sellele, et ületatakse kliendi ootused -
..........................................12 2 Sissejuhatus Antud poliitikaanalüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas haldusreform edendab kodanike elukeskkonda või süvendab oluliselt olemasolevaid probleeme? Töö esimeses osa räägitakse haldusreformi taustast, mis on haldusreformide põhjused ning mis väljakutsed on Eesti Vabariigil. Samuti loetletakse haldusreformi eesmärgid, mis on ekspertkomisjoni poolt koostatud. Seletatakse lahti kodanikule suunatud haldusreformi strateegia ja analüüsitakse kodanike rahulolu avalike teenustega toetudes 2014 aasta läbi viidud uurimusele, mille eesmärk oli selgitada välja Eesti elanikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kättesaadavusega oma kodukohas. Töö teises osas selgitatakse edasisi uuringud, andmete kogumise meetodit ja andmete analüüsi.
See on mõistetav kui vaadata vaid mõnede haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hindu: treenitud jahipistrik 2 miljonit krooni lumeleopardi nahk 850 000 krooni toormuskus (1 kg) 700 000 krooni Candelabra kaktus 95 000 krooni Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel. Looma- ja taimeliigid, millele Washingtoni konventsioon laieneb, loetletakse eraldi lisades. Konventsiooni lisades on välja toodud kolm kategooriat: I kategooria: Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Seal on näiteks suured papagoid nagu aarad ja kakaduud samuti mitmed amatsoonpapagoide liigid, keda ka meil Eestis kodudes peetakse ja zoopoodides müügil näha võib. Lindudest kuuluvad siia veel Kesk- ja Lääne-Euroopas populaarsed jahikullid: merikotkas, rabapistrik, jahipistrik
Vana Testamendi kirjapanek toimus peaaegu tuhande aasta jooksul: 1200. 165. eKr. Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu Piibli. Seaduseraamatud Peamised seaduseraamatud on Vanas Testamendis Moosese 2., 3., 4. ja 5. raamat. Neis on pikki lõike, milles loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid Ajalooraamatud Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Saamueli raamatud ehk Esimene Saamueli raamat ja Teine Saamueli raamat kuuluvad Vana Testamendi nn Ajalooraamatute hulka
rahutusena. See mõju on tingitud kofeiini oluliselt suuremas päevases koguses energiajookide pruukimisel. Ka tauriini tavapärasest suuremad kogused võivad põhjustada käitumishäireid. Tänapäeval pole enam sugugi haruldane juhus, kui meedikutel tuleb nõustada noort inimest, kes on peale 2 päevast pidutsemist uue nädala tööpäeva eel ära joonud mitmeid purke energiajooke, et tööl kuidagi toime tulla ning ärkvel püsida. Energiajookidega seotud põhilisteks terviseriskideks loetletakse: suurenenud südamelöögisagedus, südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk, unehäireid, unetus, suurenenud uriinieritus, hüperglükeemia (tulenevalt energiajookide suurest suhkrusisaldusest), mis võib ollaohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele. Raskematel juhtudel lõpeb selline tegevus erakorralise meditsiini osakonnas, kuhu hospitaliseeritakse üleni võbisev-värisev
Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid Isomeeria ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu 2. Isomeeride struktuurvalemite koostamine, nimetuste andmine. Nimetuse koostamisel loetletakse tähestikulises järjekorras kõik tüviühendis esinevad asendajad (asendusrühmad) koos vastavate kohanumbritega, edasi tüviühendi nimetus tulenevalt süsinikuaatomite arvust, tüviühendi küllastatus või küllastumatus ning aineklassi väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne.
Liiklusest koormuseks saadake läbi siirdetegurite, arvesse võetakse kõik veokid ja bussid ning vastavalt nende liigile korrutatakse nende arv läbi siirdeteguri – taandatakse nende hulk 10t normteljele. Sõidutautosid ja motikaid koormuse hulka ei arvastata, väikebusse arvestatakse siis kui nende hulk on suur (üle 500 auto öp ja kui kogumass üle 2,5t). Liiklussagedus on sõidukite hulk aga koormusintensiivsus on sõidukite mass. Liiklussageduse korral loetletakse tee ristlõiget ületanud sõidukite arvu, koormusintensiivsuse korral loetletakse enimkoormatud sõidurajal teljekoormuste arvu. Katendi tugevusarvutamiseks on vaja teada koormusintensiivsust. Liiklussagedus paneb paika liiklusparameetrid. Liiklussagedus: vaatlejad loendavad, kaameratega filmitakse. Koormusintensiivsus: loendusvoolikud(suudavad eristada massi)
Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Kuninga võik oli põhimõtteliselt piiramatu. Samas pidi hoolitsema ta alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada ka mõjuka ülikkonna soove. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks, nagu Egiptuses. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Loetletakse näiteks 740 jumalat, kuid see arv võis olla veelgi suurem. Jumalaid kujutati tavaliselt loomade või lindudena või nende kehadega. Nende ellusuhtumine oli sügavalt religioosne. Preestrite ülesanne oli religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine ja tähtsamate jumalate eest hoolitsemine. Et inimesed saaksid jumalate eest hoolt kanda, rajati templeid. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne ning kõrge müüriga muust maailmast eraldatud
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Dokumendid, milles loetletakse kasutatavad lähtematerjalid ning määratakse kindlaks tootmisprotsessid ja pakendamisoperatsioonid, on järgmised: Vali üks või enam: a. pakendamiseeskiri b. tootmiseeskiri c. tootmisvalem d. pakendamisvalem Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tootmisvalem, tootmiseeskiri, pakendamiseeskiri. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimse preparaadi tootmise eeskirjas peab olema kindlaks määratud:
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Leheküljenumber paikneb lehekülje alumisel veerisel. 4. Tekst peab jääma paberi servast vasakult 4 cm, paremalt 2 cm, ülalt 4 cm ja alt 3 cm kaugusele. Lubatud on kasutada tekstipäist
kuu jooksul, arvates taotluse saamise päevast. Arhiiviskeemi kooskõlastamata jätmisel tuleb avalikul arhiivil esitada motiveeritud põhjendus. 5. Arhiivi korrastamine- organisatsioon koostab kooskõlastatud arhiiviskeemi alusel arhiivinimistu ja korraldab arhivaalid sellele vastavalt. ARHIIVINIMISTU Nimistu on otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja juurdepääsu arhivaalidele. Nimistus esitatakse arhiivikirjeldus ja loetletakse säilikud. Arhiivikirjeldamisega antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldused moodustavad teatmestu. Arhiiv kirjeldatakse tasanditel -arhiiv -sari -arhivaal. Arhiiv kirjeldatakse üldjuhul ühes arhiivinimistus, kuid mahukale arhiivile võib koostada mitu nimistut. Kirjelduselementideks on · Arhiivimoodustaja kirjelduselemendid: -moodustaja põhiandmed (nimi) -moodustaja ajalugu (tegevusaeg ja koht, staatus, ülesanded ja tegevusalad, struktuur) -täiendavad andmed;
vajadusest) 4. Alakoormatud töötajad suunatakse täiendkoolitusele, et tõsta nende kompetentsust vajalikus suunas 4. Milliseid tööanalüüsi liike teate? Kirjeldage neid lühidalt 1. tööle ja töötulemustele orienteeritud lähenemine 2. töötajale, tema käitumisele/tegevusele/ orienteeritud lähenemine Protsessipõhine lähtutakse organisatsooni või üksuse eesmärkidest, loetletakse nende saavutamiseks vajalikud ülesanded ja oskused ning seejärel koondatakse sarnased tegevused ametikohtadeks, ametikohad omakorda valitud põhimõtte alusel allüksusteks. Tulemuste põhjal koostatakse ametikoha profiilid ja ametijuhendid ning vaadatakse üle organisatsiooni struktuur. Uute, loodavate ettevõtmiste korral rakendatakse protsessipõhist analüüsi
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt;
Osalisriigid kohustuvad kriminaliseerima rahapesu ning konfiskeerima vahendid ja tulu (või tulu väärtusele vastava vara). Rahvusvahelise koostöö tarbeks sätestab konventsioon uurimise abi vormid; ajutised meetmed (nt pangaarvete külmutamine, vara arestimine); meetmed kriminaaltulude konfiskeerimiseks. Terrorismi tõkestamise Euroopa konventsioon - konventsioon on loodud kergendamaks terrorismiakte toime pannud inimeste väljaandmist. Konventsioonis loetletakse kuriteod, mida ei või pidada poliitiliseks kuritegudeks või poliitiliste kuritegudega seotud kuritegudeks või poliitilistel motiividel toime pandud kuritegudeks: eriti rasked kuriteod, õhusõiduki kaaperdamine, inimrööv ja pantvangi võtmine, pommide, granaatide, rakettide, kirja- ja pakipommide kasutamine, kui see ohustab inimesi. Konventsioon annab osalisriikidele õiguse mitte pidada poliitilisteks kuritegudeks vägivallategusid,
ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa õuelaulik, kelle "Vagandi patutunnistuses" loetletakse oma ülesastumisi ja jõutakse kokkuvõtteni. 8.Narrikirjandus. Kilplaste lugu (sisu). Vastus: Temaatikalt on narrikirjandus mitmekesine, valdavalt naerdakse välja rumalust. Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vahendusel jõudsid seal eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood. Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa. 9
Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Reguleerimisala Käesoleva määruse eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heitkoguseid.Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse protokolli A- lisas loetletudfluoritud kasvuhoonegaaside suhtes. Käesoleva määruse I lisas loetletakse käesoleva määrusega praegu hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaasidkoos nende globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Pidadessilmas Kyoto protokolli artikli 5 lõikega 3 ettenähtud muudatusi, milleühendus ja selle liikmesriigid on heaks kiitnud, võib I lisa läbi vaadata ja seda vajaduse korral ajakohastada. Käesolev määrus käsitleb I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasidepiiramist, kasutamist,
Viitesulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). Viidataval allikal võib olla mitu autorit - Kui autoreid on kaks, nimetatakse alati mõlemat. Teksti sees ühendatakse autorite perenimed sidesõnaga „ja“; viitesulgudes kasutatakse &-märki; nt: (Pihl & Seeder 2003: 17). - Kui autoreid on 3–6, loetletakse esimesel korral üles kõikide autorite perenimed. Edaspidi esitatakse esimese autori perenimi ja lisatakse sellele lühend „jt“ (või ladinakeelne et al.). - Kui autoreid on rohkem kui kuus, viidatakse juba esimesel korral üksnes esimesele autorile ja kasutatakse lühendit „jt“. Allikate loetelus esitatakse andmed kõikide autorite kohta. Korraga võib osutada ka mitmetele uuringutele.
Arhiivihaldus hõlmab dokumentide haldamise toiminguid, mille hulka kuulub dokumentide väärtuse (säilitustähtaja) kindlakstegemine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine. 5. Arhiivi koosseisu ülevaade (miks, kuidas, millal) Toimikud loetakse sarjade kaupa üles sõltumata nende säilitustähtajast, täiendatakse iga asjaajamisperioodi lõpul, . Pikaajalise ja alatise säilitustähtajaga toimikud loetletakse tükkhaaval, alla 10 a võib loetleda summaarselt. Ülevaade vormistatakse paberkandjal või peetakse seda elektrooniliselt. 6. Dokumentide hoidmine asutuse tegevuse lõpetamise järel (säilitustähtajad, äriseadustikust tulenevad säilitamise nõuded, hoidmise tegelik korraldamine ) Paberdokumente tuleb hoida nii, et on tagatud säilimine- kapil või laual, maast 10-15 cm kõrgusel. 7. Säiliku kaanele kantavad andmed
Koordinatsiooniarvu 4 korral on tegemist kas tetraeedrilise või ruutplanaarse kompleksiga. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 esineb f-metallidel. 2.Andke d-metalli kompleksühendile nimetus, kui valem on antud. 3. Kirjutage d-metalli kompleksühendi valem nimetuse järgi. Kompleksühendite nimetused on sageli väga pikad ja seetõttu üritatakse läbi ajada valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO(nitrosüül). -iid -o: kloro (Cl-) -aat -ato: sulfato (SO4 2-) -it -ito: sulfito (SO3 2-) Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (nt etüleendiamiin) või kui ligand annab
Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas peatükis tutvustatakse erinevaid niitusid, nii loodusliike kui inimese looduid. Neljandas peatükis loetletakse niidul elavaid loomi. 1. NIIDU ÜLDISELOOMUSTUS Sõnal niit on seos sõnaga niitmine. Niitmine ei lase noortel puudel ja põõsastel kasvada ja nii kasvavad niidul ainult rohttaimed. Puude ja põõsaste kasvu piirab ka loomade karjatamine. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. (1) Niitude hulka kuuluvad heina- ja karjamaad. Niidu taimkate esineb kamarana ehk sellise taimevaibana, milles rohttaimede juured ja maaalused varred on tihedalt läbi põimunud.
sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ................................................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega).................
Emo-muusika põhitunnuseks on poolenisti karjuv, enamasti väga emotsionaalne vokaal ning meloodilisus, mis saadetud hästi kombineeritud kiire trummitagumise poolt. Emo mood: Emo välimuse stereotüüp on siis: liiga kitsas sviiter, sassis pisut väljakasvanud soeng, paksude raamidega prillid,ruudulised ketsid,ruuduline sall enamasti kuuluvad sinna alla ka asjad mis on ka ruudulised ja musta värvi..Veel on väga populaarne emode seas enda needistamine.Ning kindlasti emode põhivärvideks loetletakse roosat ja musta. Emo stiili kohta on öeldud tihtipeale, et see on mood, mis taotleb täiesti mittemoekas olemist. Seda eriti üheksakümnendate keskpaigas, mil emo mood oli täielik vastand kõigele sellele, mis noorte seas populaarne on. Seoses emo-subkultuuri levikuga on avalikkuses kujunenud välja stereotüüpne kujutlus emost, millel pole enam otsest seost muusika ega subkultuuriga. Vastavalt laienenud tähendusele peetakse emo all silmas teatud tüüpi introvertset ja
energia saamiseks kasutada. Energiaallikaid saab rühmitada kaheks: taastumatud- ja taastuvad energiaallikad. 2. TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD Taastumatuid energiaallikaid kutsutakse ka taastumatuteks/mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatud on nad sellepärast, et nende kogus väheneb iga kasutamise järel ja võivad ka otsa saada. Mittetaastuvate ressurssid on fossiilkütused( põlevkivi, turvas, maagaas, kivisüsi, nafta ja pruunsüsi) ja loetletakse ka tuumakütust nende hulka, sest selle allikas( uraanimaak) kasutamisel samuti väheneb. Fossiilkütused on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel ja need on põlevad maavarad. Need moodustuvad tegelikkuses organismide jäänustest kogu aeg, aga see protsess on niivõrd aeglane( mitmed miljonid aastad), et see ei ületa inimeste tarbimisvajadust. Kasutamisprobleem on esiteks fossiilkütuste põletamisel kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid
Nende seas domineerivad erinevad kosmeetikatooted ning mud iluasjad. See reklaam on suunatud kindlasti naistele, sest tooteks on jumestuskreemita tooniv päevakreem. Toode, mis aitab naisel oma välimuse eest hoolt kanda. Reklaamnäoks on ideaalse nahaga kaunis põhjamaine neiu ( heledad juuksed ja heledad silmad), kellega reklaami lugeja ilmselt üritab samastuda. Välja toodud on ka pildid kreemist endast. Toote tervislikkuse tõestamiseks loetletakse selle komponente ja toimeid. Mangopiimaga koostis silub ebatasasused; kasmiiriproteiinid annavad koheselt läbikumava jume. Kasutajamugavus tuuakse selgitusega välja: loomuliku sära saab isegi jumestuskreemita ja just selle tooniva päevakreemiga. Pildil olev naine kuulub hästi fraasi juurde Ilu on sära. Tal on särav nahk, ning kaelas säravad ning õrnad pärlid. Reklaam on väga informatiivne. Väärtustest rõhutakse eelkõige ilule ( ilus
kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. WASHINGTONI KONVENTSIOON kirjutati alla 1973. a ja jõustus 1975. a. Seni on sellega ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993. a). Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. Looma- ja taimeliigid, millele Washingtoni konventsioon laieneb, loetletakse eraldi lisades. I lisasse kuuluvad väljasuremisohus liigid, mille olemasolu kaubitsemine otseselt või kaudselt mõjutab (umbes 500 looma- ja taimeliiki). Eesti liikidest kuuluvad siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. Kõigi esimesse lisasse kuuluvate liikide isendite ja eksemplaride, nende osade või nendest valmistatud toodete väljaveo ja sissetoomise kohta kehtivad väga ranged piirangud.
Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt. punkti. 2.3.2 kohaselt) Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. 4.1. Arvude esitamine tekstis. Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. Järgarvu
kõrvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lõpu aan asendamisel lõpuga üül. 3 Alkaanid: nomenklatuur · Asendajate paiknemine näidatakse vajadusel süsiniku numbriga peaahelas, millega ta on seotud. Nummerdatakse sellest otsast, mis annab väikseimad numbrid. Vajadusel kasutatakse eesliiteid di-, tri- jne. Asendajad loetletakse tähestikulises järjekorras. Küllastumata alifaatsed süsivesinikud: nomenklatuur · Kaksiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alkeenideks. · Kolmiksidet sisaldavaid alifaatseid süsivesinikke nimetatakse alküünideks. · Kaksiksideme olemasolu tähistatakse nimetuses järelliitega een ja kolmiksidet järelliitega üün (vajadusel koos eesliidetega di- jne).
loomulikuna, et meil on veel nii palju looduslikke järvi ja jõgesid. Ometi on märgalad maailmas ühed ohustatumad looduslikud alad. WASHINGTONI KONVENTSIOON kirjutati alla 1973. a ja jõustus 1975. a. Seni on sellega ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993. a). Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. Looma- ja taimeliigid, millele Washingtoni konventsioon laieneb, loetletakse eraldi lisades. I lisasse kuuluvad väljasuremisohus liigid, mille olemasolu kaubitsemine otseselt või kaudselt mõjutab (umbes 500 looma- ja taimeliiki). Eesti liikidest kuuluvad siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. Kõigi esimesse lisasse kuuluvate liikide isendite ja eksemplaride, nende osade või nendest valmistatud toodete väljaveo ja sissetoomise kohta kehtivad väga ranged piirangud.
teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks. Tihedusfunktsioon. 13. Diskreetse juhusliku suuruse tõenäosusjaotus. Diskreetse juhusliku suuruse X tõenäosusjaotuseks nimetatakse funktsiooni p(x), kus p(x) = P(X = x). See funktsioon omandab positiivseid väärtusi ainult nende argumentide korral, mis on juhusliku suuruse võimalikeks väärtusteks. Tõenäosusjaotust esitatakse kas valemina või tabeli abil, milles loetletakse juhusliku suuruse kõikvõimalikud väärtused ja nende omandamise tõenäosused. 14. Juhusliku suuruse keskväärtuse ja dispersiooni omadused. Juhusliku suuruse keskväärtuseks (matemaatiliseks ootuseks) nimetatakse arvu, mis on määratud eeskirjaga Keskväärtuse omadused: Olgu a ja b suvalised konstandid, siis E(aX+b)= aEX+b. Olgu X ja Y suvalised juhuslikud suurused, siis E(X+Y) = EX+EY. Dispersioon on juhusliku suuruse keskväärtuse suhtes arvutatud hälbe ruudu keskväärtus
Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei ka- sutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb pealkirja kohal. 6 2.1.2 Sisukord Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja lehekül- jenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Kõik sisukorra alajaotused peavad olema täpselt samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 2.1.3 Sissejuhatus Sissejuhatus on töö osa, milles on ära toodud teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, täht- sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid
missuguste harjumustega jne. 7. Turundus - koostatakse turundusplaan, kus kirjeldatakse oma ärieesmärki, pannes paika, mis ajaks midagi tahetakse saavutada ning samuti tegevusi, mis viivad eesmärkideni; - valmistatakse ette turundusstrateegia, kus kirjeldatakse, kuidas toodet/teenust reklaamitakse, leitakse sobivad müügikanalid. 8. Finantseerimine - kirjeldatakse ettevõtte käivitamiseks vajaminevat finantseeringut ja rahastamisallikaid; - loetletakse vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja nende maksumused; - analüüsitakse laenukapitali kaasamise vajadust ja allikaid ning tuuakse välja omakapitali kasutamise võimalused. 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, prognoositud kassavoogude aruanne, kasumiaruanne ja bilanss; - kõik prognoosid esitatakse 3 aasta kohta, esimesel aastal kuude kaupa ning järgnevatel aastatel aasta kaupa. 10. Riskianalüüs
· ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitatavad
8. jaotuskava 9. autor Akt – koostatakse komisjoni/volitatud isiku poolt faktide, olukorra, sündmuse vm fikseerimiseks – tõendamiseks. Näide lk 161 1. dokumendiliigi nimetus AKT 2. koostamise kuupäev 3. number/ viit 4. koostamise koht 5. kinnitusmärge 9,5 6. pealkiri 7. tekst (sissejuhatav ja konstateeriv osa. Sissejuhatavas osas akti koostamise aluse trükkimisega, järgnevalt loetletakse komsjoni koosseis. Konst. Osas tuuakse välja faktid, järelduse ja ettepanekud. Lõpus näidatakse originaaleksemplaride arv ja jaotuskava. 8. allkirjad (komisjoni esimees, komisjoni liikmed 9. viisa (eraettevõttes, arhivaalide hävitusakt – viseerida nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse) Lisadele viidatakse allkirjast allpool. Vormistatakse eraldi lehel, lisab aktile 3. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE JA DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE
• on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. • Eetrite saamine: alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3– CH2–ONa + CH3–CH2–CH2–Br → CH3– CH2–O–CH2–CH2–CH3 + NaBr, • sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi → eeter + H2O. Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin, Omadused • nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl • Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). • Pikema ahelaga amiinid lahustuvad
punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alljaotised võivad järgneda üksteisele samal lehel. N: Numeratsioon ja sriftid teksti liigendamisel 1. KÜÜDITAMINE (peatükk või paragrahv) 1.1 Küüditamise mõiste (punkt) 1.1.1 Küüditamise ja genotsiidi erinevus (alapunkt) 1.2 Küüditamisest Eestis 2. MINU PERE LUGU 2.1 Kodust ära viimine 2.5. Kokkuvõte
punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alljaotised võivad järgneda üksteisele samal lehel. N: Numeratsioon ja sriftid teksti liigendamisel 1. KÜÜDITAMINE (peatükk või paragrahv) 1.1 Küüditamise mõiste (punkt) 1.1.1 Küüditamise ja genotsiidi erinevus (alapunkt) 1.2 Küüditamisest Eestis 2. MINU PERE LUGU 2.1 Kodust ära viimine 2.5. Kokkuvõte
2) kokkuvõttev protokoll 3) ainult vastuvõetud otsus (lühiprotokoll) 3. Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise (mitte allakirjutamise kuupäev), seetõttu võib kogu kuupäeva trükkida (sõnalis-numbriliselt). 4. Protokolli I ehk sissejuhatav osa: 1) koosoleku juhataja 2) protokollija 3) võtsid osa (loetletakse ilma ametinimetuseta perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Kui osavõtjaid on rohkem kui 15, vormistatakse registreerimisleht, mis lisatakse protokollile . N: Osa võttis 25 aktsionäri (registreerimisleht lisatud)) 4) puudus(id) 5) kutsutud 6) kahekordne reavahe + päevakord nimetavas käändes ja järjekorrapunktidena 5. Protokolli II ehk põhiosa:
transportida. [13] Meretranspordiga vedades on oma keelud. Kui pole just IMDG koodeksis muud moodi märgitud, siis ained või tooted, mis on altid plahvatama, ohtlikult reageerima, leeki tekitama või väga kiirelt temperatuuri tõstma, on keelatud transportida meritsi. Samuti ained, mis on altid eritama mürgist ohtlikku emissiooni, mis tekib tavalistes transpordi tingimustes söövitavate või kergestisüttivate gaaside või aurude pärast. IMDG koodeksi 3.3 peatükis loetletakse ka mõned ained, mida on keelatud meritsi vedada. Üks nendest on näiteks ammooniumnitraat. See on väga ohtlik aine, mida kasutatakse nii väetisena, sest sellel on kõrge lämmastikusisaldus kui ka lõhkeaine peamise komponendina. Eestis on ka eraldi õigusakt ,,Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele". Ainet tuleb hoida nõuetekohaselt ventileeritavas laohoones ja vastavas transpordivahendis. Seljuhul pääsevad eksotermilisel lagunemisel tekkivad kuumad gaasid vabalt atmosfääri
pare+m pari+m) IP-morfoloogia ja IA-morfoloogia Protsessimorfoloogia (IP) on morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid tuletatakse abstraktsemaist, näiteks arhifoneeme või morfofoneeme sisaldavatest representatsioonidest või teistest allomorfidest. Selle näiteks on saksa keele sõnalõpuklusiilid ja soome keele vokaalharmoonia ning eesti sisseütleva lõpu kirjeldused. Selle vastand on IA-morfoloogia. Selle meetodi järgi loetletakse vaid keerulisemate juhtude allomorfid ja nende distributsioonid. IA-morfoloogiline kirjeldus saksa keele helilisuse/helituse varieerumisest võiks olla lihtsalt konstateering, et helitud allomorfid esinevad sõna absoluutses lõpus, teistes kombinatsioonides aga esinevad helilised allomorfid. Morfeemide liigid Vaba morfeem võib oma suvalise allomorfi kujul esineda iseseisva sõnavormina, ilma et temaga kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente
eesmärgi saavutamiseks on oluline kliendiga hea kontakti saavutamine, kliendi personaalsete kriteeriumite eristamine, alternatiivsete keskkondade kirjeldamine ja eesmärgi valimine. Eesmärgi sõnastamisel tuleb määratleda kliendi isiklikud eelistused planeeritavas muutuses. Klienti tuleb aktiivselt juhendada alternatiivsete võimaluste leidmisel ja valikute tegemisel. Seejärel toimub funktsionaalne hindamine püstitatud rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Selle hindamise käigus loetletakse kliendi oskused, kirjeldatakse nende kasutamist ja hinnatakse tegevusvõimet ning teadvustatakse klienti tulemustest.(Ibid) 3. Kliendi orienteerimine Orienteerimine (Anthony et al, 2002 põhjal) informeerib isikut järgnevatest tegevustest rehabilitatsiooniprotsessis. Orientatsiooni käigus selgitatakse inimesele mis juhtub, miks juhtub ja mida igalt isikult on oodata rehabilitatsiooniprotsessis. Orientatsioon annab
Termin "töötervishoiuteenused" tähendab teenuseid, millel on põhiliselt profülaktiline funktsioon ning mis nõustavad tööandjaid ja töövõtjad, samuti nende esindajaid: · turvalise ja terve töökeskkonna rajamisel ja hooldamisel vastavalt kehtestatud nõuetele; · töö kohandamisel töötajate võimetele, arvestades nende füüsilist ja vaimset tervislikku seisundit. ILO Töötervishoiuteenuste Konventsioonis loetletakse alljärgnevaid töötervishoiuteenistuse funktsioone: 1. töökohal esinevate õnnetuste riskide kindlaksmääramine ja hindamine; 2. töötajate tervist mõjutada võivate tööülesannete ja töökeskkonna järelevalve, sealhulgas tööandja paigaldatud sanitaarseadmete, sööklate ja teiste olmeruumide üle; 3. nõustamine töö planeerimise ja organiseerimise, sealhulgas töökoha disaini
Sisukord Sisukord asub töös kokkuvõtte järel ja selles näidatakse kõik töö alajaotused ranges vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Töö kujundamisel tuleb lähtuda järgmistest nõudmistest: · Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja -punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega. · Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet, loetelusid, registreid ja lisasid. · Kõiki iseseisvaid struktuuriüksusi alustatakse töös uuelt lehelt. 11 · Alapeatükke ja alapunkte alustatakse samalt lehelt, kui pealkirjaga samale leheküljele mahub vähemalt kaks rida järgnevat teksti.
uputusest ja saavutas surematuse. Utnapistim teeb Gilgamesile katse, käsib tal seitse ööd ärkvel olla. Gilgames uinub. Ka teine katse surematuse veega ebaõnnestub. Gilgames peseb end selles joomise asemel. Kõigest hoolimata räägib Utnapistim talle surematuse õiest, mis asub sügaval kaevupõhjas. Gilgames saab selle küll kätte, kuid tagasiteel näppab õie maduuss. Gilgames on õnnetu, kuid lepib oma surelikkusega. Jõuab tagasi Urukki. Loetletakse üles Gilgamesi teod, sest need on need, mis jäävad teda meenutama. XII tahvel: Ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Lugu räägib sellest, kuidas Gilgamesil õnnestub Enkindu hing allilmast tagasi tuua ning too räägib talle surnud inimeste saatusest. 7
Rehabilitatsiooni üldise eesmärgi saavutamiseks on oluline kliendiga hea kontakti saavutamine, kliendi personaalsete kriteeriumite eristamine, alternatiivsete keskkondade kirjeldamine ja eesmärgi valimine. Klienti tuleb aktiivselt juhendada alternatiivsete võimaluste leidmisel ja valikute tegemisel. Seejärel toimub funktsionaalne hindamine püstitatud rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Selle hindamise käigus loetletakse kliendi oskused, kirjeldatakse nende kasutamist ja hinnatakse tegevusvõimet ning teadvustatakse klienti tulemustest. (Ibid) 5 Allpool kirjeldatud mudeli tuleks rehabilitatsiooni s kasutada kõikides faasides: diagnoosimine, planeerimine ja sekkumine. Igasuguse rehabilitatsioonivajaduse diagnoosimiseks tuleks aru saada kas inimesel on asjadest ja oma vajadustest samasugune teadmine, kui spetsialistil. Heaks abimeheks
4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu
peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõtte maht on nagu sissejuhatuse puhulgi umbes 510% töö sisulise osa mahust. 1.7. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori nime puudumisel 9 pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Loetelu kirje koostatakse viidatava algallika keeles. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Loetelu kirjetes on
annaabi.ee 
