Merevedude essee - ohtlik kaup (0)

Ohtlike ainete omadused võivad põhjustada, kas iseseisvalt või reageerides teiste ainetega kahjustusi inimestele, keskkonnale või varale. Seetõttu on nende veol väga tähtis vältida vigu. Väike eksimus võib maksta terve varanduse kui näiteks laev koos kaubaga põhja läheb. Selleks, et ohtu minimaliseerida on loodud erinevad nõuded ja seadused, mida järgides on võimalik ohtlikke kaupu vedada väiksema riskiga .
IMDG koodeks on rahvusvaheline eeskiri , mis paneb paika ohtlike kaupade või materjalide ohutu veo meritsi . Seda peavad järgima kõik riigid, kes on liitunud konventsiooniga SOLAS (Safety of Life at Sea), mis on rahvusvaheline kokkulepe inimelude ohutusest merel. Samuti on see kohustuslik MARPOL ( Prevention of Pollution from Ships) 73/78 liitujatele, mis on 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimisest, mis on põhjustatud laevade poolt ja selle 1978. aasta protokoll . [1], [2]
Rahvusvahelist ohtlike kaupade mereveo eeskirja uuendatakse iga kahe aasta tagant. Muudatuste alustuse põhjused tulevad üldjuhul ettepanekutest, mis on esitatud otse IMO-le liikmete valitsustelt või on parandused seotud ÜRO soovitustega. Seal on detailselt kirjas nõuded iga aine, materjali või eseme kohta individuaalselt. Need hõlmavad pakendamist, konteinerliiklust ja ladustamist, eelkõige silmas pidades kokkusobimatute ainete eraldamist. IMDG koodeksi uunedamise ülesande peab täitma IMO (International Maritime Organisation ). Antud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon sai loodud 1948.aastal ning nad reguleerivad rahvusvahelist laevandust. Nende peamiseks eesmärgiks ongi arendada ja hallata terviklikku rahvusvahelist laevanduse eeskirja. Reglement aitab tagada turvalisust ja ohtust, keskkonnasäästlikust, lahendada juriidilised küsimused ning kinnitada osalevate poolte tehniline koostöö. Praeguse seisuga on IMO liikmeteks 172 riiki. Eesti liitus 1992 ning meil on vastavaks ametkonnaks Veeteede Amet. [2], [3]
IMO avaldatud IMDG koodeksis on ohtlike kaupade vedamise nõuete all sätestatud, et kauba saatja vastutab täielikult kauba õige märgistuse eest. Saadetis peab olema nimetatud, pakitud ja märgistatud IMDG nõuetele vastavalt. Seal peavad olema sildid ja plakatid. Oluline oleks ka märkida, et kui peale laeva kasutatakse ka muid transpordiliike, siis peab pakendamine ja märgistamine olema teostatud kooskõlas mõlema transpordiliigi ohtlike kaupade veo nõuetega. [2]
Ohtlike ainete veo kokkulepped on olemas ka kõigil teistele veoliikidel. Maanteevedudel ADR, raudteevedudel RID, siseveeteedel ADN ja lennuveo korral IATA ja ICAO regulatsioon . Selleks, et ohtu põhjustavad ained oleks kõigile rahvusvaheliselt samamoodi mõistetavad on ECOSOC (United Nations Economic and Social Council) loonud ühtse UN numbri süsteemi. Seal vastab igale ainele UN number, mis algab tähtedega UN ja sellele järgneb neli numbrit. Näiteks petroolium on UN1223. [2], [4]
Transporditavad ained jagatake omakorda ÜRO ohtlike ainete klassifikatsiooni järgi nende ohu suurusest lähtuvalt üheksasse klassi. Meretranspordis jaotatakse IMDG koodeksi järgi need veel alaliikideks . Esimene klass on lõhkeained ehk keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni mõjul põhjustavad plavatuse. Sellega käib kaasas valgusefekt, ülikõrge temperatuur ja ulatuslik kogus plahvatusgaase. Lõhkeained jagunevad omakorda kuueks alaliigiks. 1.1 on massiplahvatusohtlikud lõhkeained, mis tähendab, et ühest lõhkekehast plahvatavad kõik läheduses olevad lõhkekehad 1.2 on killuohtlikud, kuid mitte massiplahvatusohtlikud. 1.3 alaliigi all on ohtlikud ained, mis on tuleohtlikud ja millel on väike plahvatus - ning killuoht. 1.4 ained ei kujuta suurt plahvatusohtu. 1.5 ainetele on raske alustavat tõuget anda plahvatuseks ja viimases alagrupis on väga raskesti initsieeritavad lõhkeained, ehk nad vajavad plahvatuse esile kutsumiseks vahelaengut. [5], [6]
Teine klass on gaasid. Gaase säilitatakse ja transporditakse nelja erinevat moodi. Esimesed on rõhu all olevad gaasid, mis 20℃ juures on gaasilises oleks. Teised on rõhu all veeldatud gaasid ehk need, mis on 20℃ juures vedelas olekus. Kolmandad on rõhu all lahustunud gaasid ja neljandad jahutamisega veeldatud gaasid. Omaduste poolest on nad jällegi jagatud alaliikideks. 2.1 on põlevgaasid, mis põlevad vähemalt 12% segus õhuga . 2.2 on see-eest inertsed gaasid, ehk nad ei põle ning 2.3 on toksilised gaasid, mis on tervisele ohtlikud. [6], [7]
Kolmanda klassi alla kuuluvad põlevvedelikud ja vedelike segud ning samuti vedelikud, mis sisaldavad tahkeid aineid lahustes või suspensioonides. Vastavalt leekpunktile jagunevad põlevvedelikud kolmeks. Madala leekpunktiga ehk alla kahekateistkümne kraadi, keskmine on leekpunktiga 18-23℃ ja kõrge leekpunktiga 23-61℃. Seega siia alla kuuluvad kõik vedelained, mis 61℃ ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. [6], [7]
Neljas klass on kergesti süttivad tahked ained, mis jagunevad omakorda kolmeks alaliigiks. 4.1 klassi moodustavad põlevad tahked ained, mis on süüdatavad näiteks sädemest, leegist või hõõrdumisest ehk välisest süüteallikast. Siia kuuluvad ka desensibileerivad lõhkeained, mis on sel eesmärgil immutatud kas alkoholi või veega. Need ained loetakse lõhkeainete klassi pärast desensibilaatori eemaldumist. Samuti niinimetatud isereaktiivsed ained, mis normaalsel või kõrgemal temperatuuril võivad soojust vabastavalt laguneda. 4.2 klassi kuuluvad isesüttivad vedelad ja tahked ained, mis tähendab, et on võimalus, et nad võivad spontaanselt kuumeneda kuni süttimiseni õhu juuresolekul või tavalisel temperatuuril. Põnev fakt on, et on olemas ühesõnaline termin ainete kohta, mis kuumenevad väikestes kogustes viie minuti jooksul süttimiseni, milleks on pürofoorne. 4.3 klassist leiame vedelad ja tahked ained, mis pärast veega kokkupuudet reageerivad sellega ning muutuvad isesüttivaks või hakkavad eraldama ohtlikes hulkades põlevgaase. [6], [7]
Viies klass ehk oksüdeerivad ained jaguneb omakorda kaheks. Esimene on ained, mis on nii tule-kui plahvatusohtlikud ja sisaldavad hapnikku, mis reageerib intensiivselt põlevainega. Teise alaklassi kuuluvad orgaanilised peroksiidid, ehk oksiidid , milles on vähemalt kaks omavahel ühendatud hapnikuaatomit, mis lagunevad soojust vabastavalt nii normaalsel kui ka kõrgendatud temperatuuril hõõrdumisel või löögist. Samuti puutudes kokku teiste ainetega. Näiteks hapetega. Osa ainetest on sööbivad. Mõned lagunevad plahvatusohtlikult, eriti kui nad on kinnises pakendis. [7] [8]
Kuuendas klassis on toksilised ained. 6.1 klassis olevate ainete organismi sattudes tekivad tervisekahjustused või võib esineda isegi surma. Elusolendi süsteemi võivad nad sattuda süües, hingates või kui toksiline aine puutub kokku nahaga. Toksiliste ainete puhul tuleb kõige rohkem silma peal hoida ainetel , mis on vahetult eluohtliku kontsentratsiooniga (IDLH – Immediately Dangerous to Life and Health Level). Nende puhul võib inimene surra hetkega või võivad tekkida tagasipöördumatud tervise kahjustused. Antud klassi ained võivad olla tahked, gaasilised, vedelad ja plasmaolekus. Nad võivad mõjuda ka keskkonnale kui tervikule. Merekeskkonda kahjustavaid kutsutakse meresaasteaineteks (marine pollutant). Neil on eraldi tähistus „P“ või „PP“. 6.2 klass ehk nakkusohtlikud ained. Need on materjalid, mis põhjustavad infektsiooni ja võivad sisaldada erinevaid baktereid, viiruseid , seeni või nende mutante ja tänu nendele võivad nakatada elusolendeid. [7]
Seitsmes klass võrdub radioaktiivsed ained. Nad paiskavad välja ioniseerivat kiirgust, mis on eriti ohtlik, sest inimesed ei taju seda oma meeleorganitega. Kiirituse saanuna võime kogeda väga mitmeid tervisehädasid. Kilpnääre on kõige vastuvõtlikum organ. Kindlasti võib peale kiiritust olla paljunemine raskendatud. Peale ioniseeriva kiirguse emiteerimise võivad need ained olla ka sööbiva toimega, samuti tule- ja plahvatusohtlikud ning toksilised. Uraanheksafluoriid on üks näide sellest, kuidas radioaktiivne aine võib reageerida ka õhuhapniku või õhus oleva niiskusega.. Ka Eestis Sillamäe sadamas on leitud üks radioaktiivne aine. Nimelt oli see auto 2011. aastal, kuid elanikkonnale see ohtlik polnud. [6], [7], [9], [10]
Kaheksandas klassis olevad korrodeeruvad ained esinevad kõigis agregaatolekutes. Suur osa siia aineklassi kuuluvatest materjalidest on keskkonnaohtlikud. Viimases üheksandas klassid on ained, mis ei kuulu eelnevatesse ohtlike ainete klassi. Eraldi on määratud ka eriti ohtlikud ained, mis on oma põhiteguri algusel paigutatud klassi 1, 6.2 või klassi 7. Radioaktiivsed ained on eriti ohtlikud ained, kui nende eriaktiivsus on 70 kBq/kg või kõrgem või need on merereostusained. (ehk omavad lisatähist P või PP või kui IBC koodeksi järgi on nad keskkonnaohtlikkuse kategoorias A). IBC koodeks (International Code for the Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) on rahvusvaheline eeskiri ohtlike kemikaale puiste - või vedellastina vedavate laevade konstruktioonide ja seadmete kohta. [7]
Kõik need ained tuleb deklareerida vastavalt. Deklaratsiooni vorm vastab üldjuhul SOLAS 74 VII peatüki 5. reegli; MARPOL 73/78 III lisa, 4. reegli ja IMDG koodeksi lõigu 5.4 nõuetele. Deklaratsioonil on tavaliselt ka kõik tavaline saatelehe informatsioon. Kes on kauba saatja, kes on saaja, mis on laeva nimi, milline on kauba lähtesadam ja milline sihtsadam. Peale selle tuleb deklaratsioonil kindlasti ära esitada nii-öelda kauba kirjeldus. Omal kohal peab olema UN number, ohuklass, pakendusrühm(kui see on määratud), ohtlikkus merekeskkonnale ja ohtliku kauba õige nimetus (the proper shipping name) ehk ei piisa ainult kaubanduslikust nimetusest. Kauba õige nimetus on IMDG koodeksi peatüki 3.2 loetelus toodud lasti täpne nimetus või kui seda ei ole, siis lasti ohtlikke omadusi kõige täpsemalt arvesse võttev üldnimetus. Samuti tuleb deklaratsioonil esitada lasiveoüksuse identifitseerimisnumber, mis ei ole laeva lastitank või trümm, iga ohtliku osalasti kogumass või kogumaht. Lõhkematerjali puhul tuleb eraldi esile tuua netomass. Kui on olemas ka asjakohane lisateave kauba kohta, siis see tuleks lisada peale kauba kirjeldust. Lisaks tuleks sinna ära märkida deklaratsiooni koostamise kuupäev ja koht ning ohtliku lasti saatja või kellelgi teise kontaktnumber, kust on võimalik saada infot lasti omaduste kohta ja kuidas käituda õnnetuse korral. Dokumentatsioon tuleks esitada inglise keeles. [2], [11], [12]
Alates 1. jaanuarist 2010 jõustus nõue, et sadamas ohtlikku lasti käitlev töötaja peab olema vastavalt oma tööülesannetele eelnevalt koolitatud. Rahvusvahelises ohtlike kaupade mereveo eeskirja peatükk 1.3 sätestab sellks ka väljaõppe mudelprogrammi. Seetõttu on sadama pidajal või sadamaoperaatoril kohustus vähemalt üks kord iga viie aasta jooksul korraldada ohtlikku lasti käitleva töötaja koolitust. Näidisprogramm sisaldab endas näiteks pakendamist, märgistamist ja dokumentatsiooni. [11]
Mõndasid aineid või materjale ei tohi mitte ühegi transpordiliigiga vedada. Kõik ühendid, mis sisaldavad ammooniumiooni (NH4+) on termiliselt ebastabiilsed, seetõttu on näiteks ammooniumbromaati, ammooniumkloraati ja ammooniumpermanganaati tihti keelatud transportida. [13]
Meretranspordiga vedades on oma keelud. Kui pole just IMDG koodeksis muud moodi märgitud, siis ained või tooted, mis on altid plahvatama, ohtlikult reageerima, leeki tekitama või väga kiirelt temperatuuri tõstma, on keelatud transportida meritsi. Samuti ained, mis on altid eritama mürgist ohtlikku emissiooni, mis tekib tavalistes transpordi tingimustes söövitavate või kergestisüttivate gaaside või aurude pärast. IMDG koodeksi 3.3 peatükis loetletakse ka mõned ained, mida on keelatud meritsi vedada. Üks nendest on näiteks ammooniumnitraat. See on väga ohtlik aine, mida kasutatakse nii väetisena, sest sellel on kõrge lämmastikusisaldus kui ka lõhkeaine peamise komponendina. Eestis on ka eraldi õigusakt „Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele“. Ainet tuleb hoida nõuetekohaselt ventileeritavas laohoones ja vastavas transpordivahendis. Seljuhul pääsevad eksotermilisel lagunemisel tekkivad kuumad gaasid vabalt atmosfääri. Kui antud nõudeid ei täideta, siis tekib rõhu tõus ja plahvatuse tõenäosus suureneb. Üks õpetlik juhtum toimus kaubalaeval S. S. Grandcamp Texas City sadamas 1947. aastal. Laeva trümmis oli 2200 tonni ammooniumnitraatväetist ja ka 1500 tonni kütteõli. Laeval tekkis tulekahju. Tule lämmatamiseks suleti trümmi luugid , mistõttu tõusis trümmis nii rõhk kui ka temperatuur ja seetõttu toimus plahvatus. 600 inimest sai surma, üle 3500 said kannatada ja loomulikult oli suur ka materiaalne kahju. Kuid vigadest õpitakse ja nüüd osatakse selliseid õnnetusi vältida. [7], [13]
Kõik nõuded ja klassifikatsioonid on loodud ohtuse loomiseks. Üks kurb näide sellest kui neid ei täideta on kahekümne esimesest märtsist aastast 2006 kui laeval M/V Hyundai Fortune , mis on suur ookeani konteinerlaev, toimus massiivne plahvatus Umbes 60-90 konteinerit lendas üle parda, mis moodustasid prügimäe ümbes laeva. Pärast seda tekkis tulekahju ning uus plahvatus, sest tule tõttu plahvatasid ka seitse konteinerit, milles oli ilutulestik . Kuna tuld ei saadud kontrolli alla, siis laeva meeskond hülgas sõiduki. Siiski oli tegemist pigem õnneliku õnnetusega, sest inimesed jäid ellu. Katastroofi põhjuseks peetakse konteinerit, mis oli täis naftapõhiseid puhastusvedelikke. Tänu sellele, et kaubasaatja ei teavitanud oma lasti ohtlikusest paigutati konteiner masinaruumi lähedale. Ilmselt oli info varjamise taga raha. Ohtlike kaupade käsitlemise eest võetakse lisatasu. Umbes 10% konteineritega vedudest ülemaailmselt moodustab ohtlike kaupade transport. Seetõttu on oluline, et jälgitakse kõiki nõudeid ja teavitatakse kauba eripäradest vajalikke inimesi. [14]

VIIDATUD Allikad

[1]
Euroopa Parlament ja nõukogu, „EU seadused,“ [Võrgumaterjal]. Available : http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32002L0059 . [Kasutatud 28. Oktoober, 2017 ].
[2]
ETS logistika , „ETS logistika koduleht ,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.etslogistika.ee/uudised/mida-tahendab-moiste-imo/ . [Kasutatud 29. oktoober, 2017 ].
[3]
IMO, „IMO koduleht,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.imo.org/en/About/Membership/Pages/Default.aspx . [Kasutatud 29. oktoober, 2017].
[4]
Baltmark Logistics, „Baltmark Logistics koduleht,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://baltmarklogistics.ee/ohtlikud-veosed-dgr-ja-lennutransport/ . [Kasutatud 29. oktoober, 2017].
[5]
S. Polikarpus, „ Prezi esitlus,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://prezi.com/z-s0zjhrdwy1/uro-ohtlike-ainete-klassifikatsioon/ . [Kasutatud 29. oktoober, 2017].
[6]
All Cargo Group, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.allcargogroup.com/images/IMO_classification_of_dangerous_goods.pdf . [Kasutatud 29. oktoober, 2017].
[7]
A. Talvari, „ Sisekaitseakadeemia ohtlike ainete õppevahend,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16027/9789985671436.pdf . [Kasutatud 30. oktoober, 2017].
[8]
Eesti Keele Instituut, „Eesti keele seletav sõnaraamat,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=peroksiid&F=M . [Kasutatud 3. november, 2017].
[9]
Ü. Loks, M. Olbrei, V. Teor ja T. Laane, „TÜ LO valminud veebipõhised õpikeskkonnad,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://bio.edu.ee/envir/tuumajaam/lisa_kiirguse_moju_tervisele.ht m. [Kasutatud 4. november, 2017].
[10]
K. Karner, „Logistikauudised.ee,“ [Võrgumaterjal]. Available: Kiirituse saanuna võime kogeda väga mitmeid tervisehädasid. Kilpnääre on kõige vastuvõtlikum organ. Kindlasti võib peale kiiritust olla paljunemine raskendatud.. [Kasutatud 4. november, 2017].
[11]
Veeteede Amet, „Veeteede Ameti koduleht,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.vta.ee/ohtlik-last/ . [Kasutatud 4. november, 2017].
[12]
„Ohtlikust lastist teavitamise kord,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/120092013007?leiaKehtiv . [Kasutatud 4. november, 2017].
[13]
S. Kallada, „IMDG koodi lihtsustamine ,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.shashikallada.com/dangerous-goods-forbidden-from-sea-transport/ . [Kasutatud 5. november, 2017].
[14]
S. E. Flynn. [Võrgumaterjal]. Available: http://opim.wharton.upenn.edu/risk/library/2008-04-02_Flynn_ImprovingContainerSecurity.pdf . [Kasutatud 5. november, 2017].