Plahvatavad ained: tahked või vedelad ained . Pürotehnilised ained: ained või ainete segud, mis on ette nähtud selleks, et nad tekitaksid soojuse, valguse, heli, gaasi või suitsuefekte. Plahvatusohtlikud esemed esemed, mis sisaldavad ühte või enamat lõhke või/ja pürotehnilist ainet Muud ained ja esemed, mis on valmistatud eesmärgiga saavutada plahvatuse või pürotehnilise efekti abil teatav tulemus. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus Sadamas vastuvõetav pakitud ohtlik kaup peab olema nimetatud, pakitud ja märgistatud. Merereostusainete loetelus nimetatud ainet sisaldav kaubaühik peab olema varustatud märgiga MARINE POLLUTANT. Kui sadamasse saabub ohtlik kaup, mille pakkimisel on eiratud kehtivaid seadusi ja eeskirju, siis võib keelduda selle kauba sadamas vastuvõtmisest. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus Nii meritsi kui ka maitsi saabuvast ohtlikust kaubast tuleb sadamale ette teatada vähemalt 10 ööpäeva.
Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid (tsement,jahu, kartul), kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. Tükklast ei ole mitte ainult kõige hinnalisem kaup, vaid ka kõige töömahukam, st selle lastimine-lossimine on suhteliselt aeglane ja nõuab erinevate mehhanismide kasutamist. On olemas väga palju tükklaste erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega. Sama kehtib veorežiimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus-, teised niiskusrežiimi, kolmandaid võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- ja niiskustingimustes Tükklastide lastimisel tuleb jälgida stoovimise kõrgust, sest muidu võib ülemiste
Table of Contents Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaatori ohutusalased kohustused :.............................6 1 1.SISSEJUHATUS Ohtlikud veosed defineeritakse kui ainete ja kaubaartiklitena, mis võivad kujutada ohtu tekitamaks vigastusi inimestele kui ka kahju varadele, toodetele ja keskkonnale. Oht tuleneb vastavate ainete omadustest : mürgisus, süttivus, plahvatus- ja söövitusohtlikkus. Paljud tooted, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad, omavad ohtlikku toimet nendega kokkupuutumisel kas liiga tihti või liialt pika ajaperioodi jooksul. Selliste ainete pakenditel on märgistused nende ohu tõttu ning juhend, kuidas toimida ette kavatse- mata maha valamise, pillamise või alla neelamise puhul. Vastava regulatsiooni tõttu on tarnijad kohustatud märgistused lisama. Aeg-ajalt märgistatakse tooted ka sümbolitega, näiteks kergesti- sütti
kulu, vara süttimise. 9 KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks õib öelda, et põlemissaadusteks nimetatakse põlevaine õhu käes põlemisel tekkivaid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid. Mis oma korda kahjustavad mitmetel erinevatel viisidel, meie vara ja tervist. Peamisteks näideteks on: - Vingugaas, mis on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu, väga mürgine gaas, mis on äärmiselt ohtlik inimese tervisele - Tsüaniidiühendid, mis on vingugaasiga sarnaste omadustega, kuid imendub paremini inimese organismi, tuues kiiremini kaasa organismi kahjustusi. - Tahm, mis tekib mittetäielikult põlemisel, kui jahtunud suitsugaasid ja selles olev niiskus kondenseeruvad. Tuues kaasa ummistunud küttekollete hävinemist ja soojustakistust. - Lendlevad osakesed, mis on tingitud mitte täielikult põlenud osakeste edasi
6. Radioaktiivsed ained, mis väljastavad ioniseerivat kiirgust ja on seetõttu organismile äärmiselt kahjulikud. 7. Söövitavad ja korrodeerivad ained, mis kahjustavad elavaid kudesid ning reageerivad metallidega ning mitmete teiste ainetega. 8. Muud ohtlikud ained, mis oma omadustelt ei kuulu ühegi teise klassi alla. Need ohtlike ainete klassid jagunevad omakorda allklassideks. 3. Ohtlik veos Ohtlike veostega laaditud veoüksuses ei tohi olla rohkem kui ühte haagist ega poolhaagist. Ohtliku veose vedamisel peab autojuht vajadusel näitama kehtiva ADR tunnistust, Ohtliku veose vedamiseks vajaliku varustuse olemasolu autos ning tegema abosluutselt igakülgset koostööd ohtliku veose käsitlemisel, laadimisel. Samuti peab autojuht avama ADR ohumärgised veovahendil sõitu alustades. Kauba saatja on kohustatud andma autojuhile tema emakeeles tõlgitud ADR
Ohtlike veoste liigid Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR) ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike aineid sisaldavate saadetiste puhul on oluline silmas pidada, et inimeste tervis, keskkond ning kaubad ei oleks ohustatud. Samuti peab ohtlike ainete käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt: klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; klass 5.2 orgaanilised peroksiidid;
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond ADR- Ohtlikud veosed Referaat Juhendaja Tartu SISSEJUHATUS Valisin oma iseseisva töö teemaks ADR- ohtlikud veosed, kuna arvasin, et selle teema uurimine võib olla huvitav. Enamus materjali on võetud seadusest, kuna selle teema kohta ei olnud väga palju materjali. Oma töös räägin mis on ADR ja mis on ohtlikud veosed, ohtlike veoste klassidest, ADR koolitusest ja eksamist, veol vajalikest katsevahenditest. Samuti ohtlike veoste transpordist, administratiivsest kontrollist ning ohtlike veoste pakendamisest. 1. ADR- OHTLIKUD VEOSED ADR- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. Ohtlikud veosed - ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid järgmised: Klass 1 Plahvatavad ained
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
Kõik kommentaarid