Washingtoni konventsioon (0)

Washingtoni konventsioon
Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES 'i nime all.
Konventsiooni eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks. Ebaseadusliku kaubanduse objektidest maailmas on haruldased taime- ja loomaliigid tõusnud narkootikumide ja relvade kõrvale. See on mõistetav kui vaadata vaid mõnede haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hindu:
treenitud jahipistrik 2 miljonit krooni
lumeleopardi nahk 850 000 krooni
toormuskus (1 kg) 700 000 krooni
Candelabra kaktus 95 000 krooni
Kauplemine loodusest hangitud looma- ja taimeliikide isenditega ongi suuruselt teine oht nende püsimajäämisele elupaikade hävimise järel. Looma- ja taimeliigid, millele Washingtoni konventsioon laieneb, loetletakse eraldi lisades.
Konventsiooni lisades on välja toodud kolm kategooriat:
I kategooria: Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Seal on näiteks suured papagoid nagu aarad ja kakaduud samuti mitmed amatsoonpapagoide liigid, keda ka meil Eestis kodudes peetakse ja zoopoodides müügil näha võib. Lindudest kuuluvad siia veel Kesk- ja Lääne-Euroopas populaarsed jahikullid: merikotkas , rabapistrik, jahipistrik. Imetajatest kuuluvad sellesse lisasse suur hulk ahve, samuti elevandid, kelle võhkadest valmistatud suveniirid on väga populaarsed ning tiigrid ja ninasarvikud, kelle erinevaid kehaosi kasutatakse järjest laiemalt levivas hiina meditsiinis. Taimedest kuuluvad siia paljud kaktuste ja orhideede liigid.
II kategooria: Teise lisasse on kantud liigid mis praegu ei tarvitse veel olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. II lisasse on kantud kõik primaadid (ahvid), kullilised , kakulised, papagoid (välja arvatud I lisasse kuuluvad liigid ja papagoidest kõige sagedamini toalinnuna peetavad viirpapagoid, roosapõsk lembelinnud ning nümfkakaduud). Samuti leiame nimistust hulga kilpkonni, sisalikke ja madusid aga ka haruldasi akvaariumi kalu. Taimedest on seal enamus piimalilli ja aaloesid ning kõik kaktused, mis ei ole juba I lisas öeldud.
III kategooria: Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike. III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. Eestis pole sellesse kategooriasse kandnud ühtki liiki.
Washingtoni konventsioon kirjutati alla 3.mail 1973. aastal, kuid jõustus alles 1.juulil 1975.aastal. Sinna kuulub 158 liikmesriiki ja Eesti liitus alles 1993. aastal.